KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 12.05.2010.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-09-60672 MM hagi GJ vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: MM (isikukood xxx elukoht:
- xx)Kostja GJ(isikukood xxx elukoht:
- xx)Kostja esindaja Marko J 29.03.2010.a. aeg Kohtuistungil osalejad Hageja: MM Kostja esindaja: Marko Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada Harju Maakohtu 08. märtsi 2002.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/1-1610/01/02 GJväljamõistetud elatist. Välja mõista GJ(isikukood xxx) MM (isikukood xxx) kasuks 1200 krooni igakuiselt poja M M (sünd. xxx.a.) ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 18.11.2009.a. kuni tema täisealiseks saamiseni, õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub kohtu poolt määratud elatist M M ülalpidamiseks suurendada 1900 krooni võrra s.o. 2500 kroonini kuus, millele lisandub tulumaks 525 krooni. Kostjalt on välja mõistetud 2002.a. kohtuotsusega elatis M M ülalpidamiseks 600 krooni kuus. Selle rahaga ei ole võimalik täna enam toime tulla. Hageja kohustuste hulka kuulub kostjaga ühiste poegade S M, kes õpib III kursusel, ja K M, kes õpib 11 klassis, kasvatamine. MM kulub kuus 5100 krooni, millest eluasemekulu on 1500 krooni, kulutused toidule 1500 krooni, transpordile 50 krooni, sidekulud 50 krooni, kulutused tervishoiule 100 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, lapse koolikohustuse täitmise kulud 100 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 500 krooni, muud vältimatud kulutused 150 krooni. Kostja vastuväited Kostja nõustub, et vanem kohustub oma alaealist last ülal pidama kuid leiab, et lähtuda tuleb peale lapse vajaduste ka vanemate varalistest võimalustest. Maksevõime hindamisel tuleb kostja arvates arvestada vanemate objektiivsete võimalustega. Kostja pole keeldunud lapsele elatise maksmisest. Kostjal puuduvad lihtsalt rahalised võimalused lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks. Kostja möönab, et tema varaline seisund ei ole paranenud vaid pigem halvenenud sest kostja on hetkel töötu. Kuna tööturul on olukord kehv ja iga nädal lisandub ca 2000 uut töötut, siis ei saa kostja arvates ka temale ette heita, et kostja kui terve ja täiselujõus meesterahvas enesele koheselt tööd ei leia. Kostja on hetkel abikaasa ülalpidamisel. Hetkel ei ole vanemate varaline olukord võrdne. Hageja sissetulek on 15 830 krooni kuus, kostjal kindel sissetulek puudub. Kostja abielust KJon sündinud tütar KJ, kes õpib . KJigakuised kulud kalendrikuus on 3140,krooni, millest eluasemekulud on 600,- krooni, kulutused toidule 1500 krooni, kulutused transpordile 90 krooni, kulutused tervishoiule 200 krooni, hügieenitarvetele 50 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 300 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 350 krooni. Piiratud võimaluste tõttu ei saa laps KJ käia ei huviringides ega treeningutel. Samuti ei ole ta alati saanud võtta osa õpetaja poolt korraldatud teatrikülastustest. Juhul, kui kohus peaks hagiavalduse rahuldama ja igakuiselt makstavat elatist suurendama, siis ilmselgelt kannataks selle tõttu esmajoones neljanda lapse KJ heaolu. Kostja leiab, et hageja poolt toodud kulutused lapsele ühe kuu lõikes on ülepaisutatud, ka kostja ema on võtnud aktiivselt osa lapsele vajalike esemete ostmisest ja toetanud lapselast rahaliselt. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus PkS § 61 lg3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel elatise suurust muuta. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et kostja varaline seisund ei ole võrreldes 2002.a. muutunud paremuse poole. Käesoleval ajal on kostja töötu. Kuna kostja jäi töötuks 2009.a. lõpus, siis käesoleval ajal saab kostja töötu abirahasid. Lapse vajadused võrreldes 2002.a. on ilmselgelt suurenenud. Hageja varaline seisund on võrreldes 2002.a. paranenud, nii oli hageja töötasu 2002.a. 5060 krooni kuus, käesoleval ajal 18 000 krooni. Kostja peab hageja poolt toodud kulutusi lapsele ülepaisutatuks , samas toob ära oma neljanda lapse, 2002.a. sündinud KJ, kulutused kuus , mis on 3 145 krooni. Kohus asub seisukohale, et 1995.a. sündinud MM kulutused kuus ei ole kindlasti väiksemad KJ omadest. Kulutusi MM 3 145 krooni ulatuses kuus seega kostja aktsepteerib. Kostjal on üleval pidada peale MM KJ, õppiv S M ja 11 klassis õppiv K M. Vanematel on võrdne kohustus ülal pidada oma alaealisi ja koolis käivaid lapsi, kuid kohus arvestab kummagi vanema varalise seisundiga käesoleval ajal ja jätab kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kohus leiab, et elatise suuruseks tuleb määrata 1200 krooni kuus. Elatise summa on määratud koos tulumaksuga. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 2