järgi, 27.10.2009 ekspertiisiaktiga nr GE1201-09/4017, mille kohaselt saab kostja väga suure tõenäosusega olla lapse isa ning kostja 25.08.2009 vastusega, milles kostja ei välista, et võib olla lapse bioloogiline isa. Elatise suuruse osas arvestas kohus, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last C. H. ning K. H.. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last, mistõttu jättis kohus tähelepanuta kostja seisukoha, et kostja elukaaslane Pille Kallas on imikuga kodus ja saab riigilt suuremat hüvitust, kui hageja poolt nõutud summa. Kostja esitatud OÜ A. teate kohaselt on kostja töötasu alates 01.11.2009 4 350 krooni ja talle jääb 0,5 varustaja ametikohta. Kinnistusraamatu andmetel kostjal kinnisvara ei ole. Hageja 2
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, ning lõike 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2 175 krooni kuus. Hageja väitel kulub tal lapse ülalpidamiseks igas kuus 8 000 krooni, millest 4 000 krooni peab tasuma kostja. Hagiavalduses ei ole kulutuste suurust kulutuste lõikes välja toodud. Kohus võib
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eelnevast tulenevalt mõistis kohus kostjalt välja elatise 1 500 krooni kuus alates 27.04.2009. Hageja taotles elatise väljamõistmist
Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-36-08 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused
Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus. Kohus võib
lg 1 järgi tuvastada lapse ema nõudel lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha.
lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kohus leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus
lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,
Kuna hagi esitati kohtule 27.04.2009, tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Apellatsioonkaebused Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse osas. Kostja nõustub maksma elatist 600 krooni kuus. Kaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud täiendava vastuse, milles kostja kirjeldas oma varalise seisundi muutumist ja palus elatise summat oluliselt vähendada. Kostjal pole võimalik kolme last võrdväärselt ülal pidada. Kuna kostja elukaaslane on nende ühise lapse hooldamisega seoses kodune, peab kostja elukaaslasele makstava vanemahüvitise lõppemisel tagama ka tema ülalpidamise. Hageja pole elatise suurust tõendanud lapse mõistlike kulude ja vajadustega. Kostja arvates tekkis hagejal huvi elatise saamiseks alles majanduskeskkonna halvenedes ja laenukoormuse suurenedes. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse osas ja mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja ei nõustu elatise väljamõistmisega
Antud juhul oleks pidanud tuvastama, milline on teiste laste vanemate varaline seisund ja kostja pidanuks tõendama, et elatise väljamõistmisel miinimummääras ei suuda ta teiste laste vajadusi rahuldada. Kohus ei arvestanud, et kostja elukaaslasele kuulub kaks kinnisasja. Elatise väljamõistmisel oleks pidanud kohus arvestama kummagi vanema varalise seisundiga. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hageja peab suutma üksi last kasvatada, tasudes selleks igapäevaseid makseid ning pangalaenu eluaseme eest. Elatist saab alla miinimummäära välja mõista vaid siis, kui isik on kaotanud töövõime ja tal ei ole võimalik tegeliku varalise seisundi tõttu elatist 3
lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seega on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, see tähendab, et rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Hageja soovib elatist
lg-s 4 sätestatud alammääras, mida ei saa kolleegiumi arvates lugeda ülemäära suureks ja mis arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
lg-s 4 sätestatud määras elatise väljamõistmisel ei ole vajalik kohtul hinnata, milline summa kulub lapse vajaduste katteks. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium tähelepanuta kostja väited poeg J. vajaduste katteks kuluva väljaselgitamata jätmise kohta. Vaidlust ei ole, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Pooled vaidlevad selle üle, kas elatise saab välja mõista alla
lg-s 4 sätestatud alammäära.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja selgitas, et tal on praeguse elukaaslasega kaks last, kes poeg J.-le miinimummääras elatise väljamõistmisel jääksid olulises määras vähem kindlustatuks. Asjaolu, et nooremad lapsed jääksid vähem kindlustatuks, pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostja. Seega pidi kostja esile tooma asjaolud ja tõendid, millest nähtuks, milline on kostja varaline seis ja kui palju kulub nooremate laste vajaduste katmiseks. Kostja seda teinud ei ole. Kolleegiumi arvates ei anna ainuüksi see, et kostjal on praeguse elukaaslaega kaks last ja kostja töötab poole koormusega, alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Seetõttu jääb kolleegiumi arvates kostja väide, et nooremad lapsed jäävad vähem kindlustatuks, paljasõnaliseks. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suudaks täie koormusega töötada tervislikel põhjustel või hankida lisatööd tehes täiendavaid sissetulekuid. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal, kuid kohustatud isikul üksnes piisava palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda kohustusest maksta elatist miinimummääras. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kolleegium leiab, et miinimummääras elatise väljamõistmine on eeldatavasti vastavuses lapse vajaduste katteks kuluvaga ja ei ole ka kohustatud isikule liigselt koormav. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.