Obsah (6)

§ 61§ 2§ 29§ 12§ 15§ 22

3-09-31 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-31 Haldusasi OÜ Altoona ka

) § 61 lg 4 p-dest 1 ja 2 ning § 29 lg 1 p-st 1 ning sellega kohustati OÜ-d Altoona koheselt ja täielikult peatama kinnistul igasugune ehitustegevus või sellele suunatud tegevus. Ettekirjutuse p-s 5 hoiatati OÜ-d Altoona, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab Paldiski linn sunniraha vastavalt

§ 61

lg-le 6 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras igakordselt summas 10 000 krooni. Ettekirjutuse nr 1275 täitmiseks andis Paldiski Linnavalitsus järgmised täitekorraldused: 02.12.2008 nr 9-12/1352-4, 04.12.2008 nr 9-12/1352-6, 08.12.2008 nr 9-12/1352-8, 08.12.2008 nr 9-12/1352-10, 09.12.2008 nr 9-12/1352-12, 10.12.2008 nr 9-12/1352-14, 11.12.2008 nr 9-12/1352-16, 12.12.2008 nr 9-12/1352-18, 15.12.2008 nr 9-12/1352-21. OÜ Altoona esitas Tallinna Halduskohtule kaebused (haldusasjad nr 3-09-31, 3-09-16, 309-43, 3-09-70, 3-09-164, 3-09-166, 3-09-168, 3-09-169, 3-09-171, 3-09-173) ettekirjutuse nr 1275 tühistamiseks ning nimetatud ettekirjutuse alusel antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. 07.04.2009 määrusega liitis kohus kaebused haldusasja nr 3-09-31 juurde ning võttis kaebused menetlusse. Kaebuste sisu Kaebaja leiab, et ettekirjutus nr 1275 on õigusvastane ja tuleb tühistada järgmistel põhjendustel. Majaka tee 11 kinnistul ei teostatud ettekirjutuse tegemise hetkel ehitustöid. Nimetatud kinnistul toimus kinnistule ladustatud pinnase ja täitematerjali tasandamine, mis ei ole

mõistes ehitamine. Piirdeaed ehitatakse oma omandi kaitseks, aga samuti ohutuse seisukohast lähtudes, et piirata võõraste isikute juurdepääsu kinnistule. Piirdeaia ehituseks ei ole vajalik ehitusluba. Ettekirjutuse tegemise ajal kinnistu pinnase tasandamine ja seal materjalide ning kinnistu omanikule vajalike muude esemete ladustamine ei ole

§ 2mõistes ehitamine.

Seega ei ole Paldiski Linnavalitsuse nõue

§ 29

lg 1 p-s 1 nimetatud ehitusloa olemasolu kohta antud juhul seaduslikult põhjendatud. Antud kaebuse lahendamisel on oluline asjaolu, et OÜ Altoona on taotlenud Paldiski Linnavalitsuselt Majaka tee 11 kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist, mis oleks 2 sisaldanud kinnistu piiramist aiaga ning pinnase tasandamist, s.t korrastatud platside väljaehitust. Taotlustele on Paldiski Linnavalitsus vastanud kirjaga eitavalt, põhjendades seda ebaseaduslikult detailplaneeringu tegemise vajadusega. OÜ Altoona on Paldiski Linnavalitsusele korduvalt selgitanud, et ka detailplaneeringu kohustusega aladel ei ole teatud juhtudel detailplaneeringu algatamine vajalik. Ekslik on ettekirjutuse koostaja seiskoht, et kõiki töid teostatakse ilma Maanteeameti nõusolekuta. Majaka tee 11 kinnistul asub tõesti riigi omandis oleva tee kaitsevöönd. Majaka tee 11 kinnistule rajatud piirdeaed on ajutine ning see on kooskõlastatud Põhja Regionaalse Maanteeametiga. Arusaamatu on Paldiski Linnavalitsuse ettekirjutuses esitatud nõue, et lisaks ehitustegevusele tuleb peatada ka ehitustegevusele suunatud tegevused. Ehitustegevusele suunatud tegevusteks tuleb pidada näiteks planeerimist, projekteerimist, aga ka mingite ehitusmaterjalide ostmist, ladustamist jne. Selliste tegevuste peatamiseks puudub ettekirjutuse tegijal igasugune volitus. Ettekirjutuse nr 1275 täitmiseks antud täitekorraldused on õigusvastased. Valdav osa täitekorraldustest koostati enne ettekirjutuse nr 1275 vaidlustamise tähtaja möödumist ATSS § 9 lg 1 tähenduses. Kirjaliku täitekorralduse saab välja anda peale ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist. Kaebaja hinnangul on ettekirjutuste täitmiseks antud täitekorraldused ka seetõttu õigusvastased, et nende andmisel ei ole järgitud ATSS §-s 7 sätestatud sunnivahendi menetlemise korda. Viidatud sätte kohaselt teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles tuleb ettekirjutuse adressaadile teatada kuupäev, milleni on aega ettekirjutust vabatahtlikult täita. Viidatud sätte sõnastusest tuleneb, et hoiatus ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks võib kaasneda ettekirjutuses või olla tehtud eraldi teatena, kusjuures ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil hoiatust täita. Ettekirjutuse p-s 5 on tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta

§ 61

lg 1 alusel, kui ettekirjutusi ei täideta, kuid sunniraha määramist ei ole ettekirjutustesse märgitud. Samuti ei nähtu ettekirjutusest, et kaebajale oleks antud uus tähtaega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks või tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta. ATSS kohaselt sätestatakse sunniraha igakordse rakendamise ülemmäär seadusega.

§ 61

lg 6 kohaselt on sama paragrahvi lg-tes 1-3 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmisel õigus rakendada sunnivahendit ATSS-s sätestatud korras, kusjuures sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. Kaebaja hinnangul tuleb seaduse sätet mõista selliselt, et juhul, kui sunniraha määratakse sunnivahendina korduvalt, peab määratud sunniraha summa kokku jääma alla 10 000 krooni. Antud juhul on Paldiski Linnavalitsus rakendanud

-ga määratud sunniraha igapäevaselt selle kõrgemas määras, milline asjaolu on juba iseenesest vastuolus sunnivahendi kohaldamise põhimõttega. ATSS alusel on sunnivahendi rakendamise eesmärgiks isiku mõjutamine, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või mingi teo toimepanemisest hoiduma. Sunnivahendi rakendamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, st tema riiklik hukkamõist süülise väärkäitumise eest. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustusi (ATSS § 3 lg 2). Ettekirjutuste p-st 5 nähtub haldusorgani kavatsus rakendada sunnivahendit mitte mõjutusvahendina ettekirjutuse adressaadi sundimiseks teatud viisil käituma või mingist tegevusest hoiduma, vaid eesmärgiga teda karistada, teda ebaseaduslike nõuetega igapäevaselt koormata ja nõuda temalt ka iga päev välja 10 000 krooni. Seega on sunniraha määramine oma olemuselt vastuolus selle eesmärgi ja mõttega ning ka ebamõistlikult koormav. Täitemenetluse lõpetamise aluseks vastavalt TMS § 48 p-le 4 on kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või 3 sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kaebuse esitajal ei ole võimalik saavutada ebaseaduslikult sissenõutud sunniraha tagastamist haldusorganilt, kui tal ei ole esitada TMS § 48 p-s 4 sätestatud kohtulahendit, millega on tuvastatud sunniraha sissenõudmise täitekorralduste õigusvastasus. Seega on kaebajal põhjendatud huvi täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja Paldiski Linnavalitsuse vastulause ja taotlus Ettekirjutuse nr 1275 tühistamiseks esitatud kaebusest ei selgu, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatud ettekirjutus rikub. Kaebuse esitaja eitab Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevuse toimumist, samas on kaebuse esitaja kaebuses omaks võtnud piirdeaia valmimise ja pinnasetööde teostamise Majaka tee 11 kinnistul, st korrastatud platside väljaehituse. Seega ei ole võimalik tuvastada, et kaebuse esitaja õigusi oleks ettekirjutusega üldse kuidagi rikutud. Kaebuse esitaja on kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata ehitanud Majaka tee 11 kinnistule 12 ha suuruse laoplatsi, mida ta kasutab oma majandustegevuses. Kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus alustada ehitustegevust ilma ehitusloata. Kaebuse esitaja ei eita seda, et Majaka tee 11 kinnistu suhtes ei ole ehitusluba väljastatud. Detailplaneeringu kohustusega alal ehitamine ilma kehtiva detailplaneeringuta, kinnitatud ehitusprojektita ja ehitusloata on ebaseaduslik. Kaebuse esitaja väide, et Majaka tee 11 kinnistul puudus ettekirjutuse tegemise ajal ehitustegevus, mis vajaks ehitusluba, ei vasta tõele. Vastustaja esindaja tuvastas 11.11.2008 läbiviidud paikvaatluse tulemusena, et Paldiski linnas aadressil Majaka tee 11 asuval kinnistul, mis kuulub kaebuse esitajale, toimub ehitustegevus. Paikvaatluse toimumise ajaks oli Majaka tee 11 kinnistult eemaldatud looduslik pinnas ning kinnistule veeti täitepinnast, sh killustiku, mida planeeriti ning tihendati buldooseri ja teerulliga. Paikvaatluse hetkeks oli valminud ca 30 000m2 suurune laoplatsi/parkla aluspadi (vundament), ca 800m ulatuses oli rajatud betoneeritud teraskarkassil terasplekist piirdeaed, toimus vundamentide rajamine valguspostidele ning veeti elektrikaableid. Seega toimus Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevus. Asjaolu, et ehitustegevus tuvastati selle algstaadiumis ei tähenda, et ehitustegevust ei toimunud. Kaebuse esitaja väide, nagu poleks ehitusloa väljastamise nõue Majaka tee 11 kinnistu suhtes tingimata vajalik, ei vasta tõele.

§ 12

lg 2 sätestab, et ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral.

§ 29lg 1 p 1 sätestab ehitise omaniku kohustuse taotleda enne ehitamist ehitusluba.

See kohustus kehtib eranditult kõigi isikute suhtes. Kuna Majaka tee 11 kinnistul toimunud ehitustegevus hõlmas ca 12 ha, ei ole Majaka tee 11 kinnistule rajatud laoplatsi puhul tegemist väikeehitistega

§ 15lg 1 mõistes, sest väikeehitiste ehitusalune pindala ei tohi ületada 60m2.

Seega on Majaka tee 11 ehitise suhtes ehitusloa nõue absoluutne. Ettekirjutus nr 1275 kehtib ning kaebuse esitaja kohustub seda täitma. Sunniraha rakendamine kaebuse esitaja suhtes on tingitud sellest, et kaebuse esitaja ei täitnud ettekirjutust nr

1. ATSS § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Seega seadus ei sätesta täiendavalt sunniraha määramise kohustust või menetlust, kui sunniraha rakendamise kohta on tehtud hoiatus ja ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Kaebuse esitaja väide, et kaebuse esitajale ei ole antud uut tähtaega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks ega tehtud igakordselt uut hoiatust sunniraha rakendamiseks, ei ole asjakohane. Ettekirjutusest tuleneb selge nõue peatada ehitustegevus viivitamata, st kohe ja mingit täiendavat tähtaega ettekirjutuse täitmiseks ei pidanud vastustaja määrama. ATSS § 7 lg 1 p 3 kohaselt ei pea hoiatuses märkima kuupäeva, milleni on aega ettekirjutus 4 vabatahtlikult täita, kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda. ATSS § 8 sätestab sunnivahendi rakendamise eeldustena asjaolu, et adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Kõik sunnivahendi rakendamise eeltingimused on kaebuse esitaja puhul täidetud. Käesoleval juhul on sunniraha rakendatud ettekirjutuses nr 1275 toodud hoiatuses märgitud tingimustel (korduvalt summas 10 000 krooni), seega puudus vastustajal vajadus täiendava hoiatuse tegemiseks. Seadus ei sätesta kohustust kaebuse esitajat sunnivahendi rakendamisest teavitada või võimaldada adressaadile sunniraha vabatahtlikku tasumist. Haldustäitemenetluse efektiivsuse huvides peab haldusorganil olema võimalus juba tehtud haldusakti täitmist takistuseta korraldada. ATSS § 10 lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. See on ka mõistlik, sest sunnivahendi rakendamise eesmärgiks on sundida adressaati täitma ettekirjutuses sätestatud nõudeid. Juhul, kui esimene kord seda eesmärki ei saavutata, siis on võimalik sunniraha rakendada kuni nõude täitmiseni. Samuti sätestab ATSS § 10 lg 2 õiguse nõuda sunniraha igakordselt selle ülemmäära ulatuses. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja ettekirjutuses ettenähtud nõuet täitnud ja kaebuse esitaja oleks saanud sunniraha vältida ettekirjutuse täitmisega. Kuna rakendatud sunniraha ei suutnud tagada ettekirjutuse täitmist, ei saa käesoleval juhul rääkida ka väidetavast vastuolust sunnivahendi kohaldamise põhimõttega. Sunniraha rakendamine saab olla õigusvastane üksnes juhul, kui ettekirjutus, mille alusel seda rakendatakse, on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud, kohtu poolt tühistatud või selle adressaadi poolt täidetud. Käesoleval juhul ei esinenud ühtegi eeltoodud alust. Seega on sunniraha rakendamine toimunud õiguspäraselt. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebused tuleb rahuldada osaliselt. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ettekirjutuse nr 1275 tühistamise nõudes. Ettekirjutuse nr 1275 täitmiseks antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb kaebus rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
2. Ettekirjutuse nr 1275 õiguspärasus Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutusega nr 1275 kohustati kaebajat peatama Majaka tee 11 kinnistul ehitustegevus või sellele suunatud tegevus koheselt ja täielikult kuni ehitusloa väljastamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. Ettekirjutus tugines 11.11.2008 kinnistul toimunud paikvaatlusele. Kaebaja põhiargument on, et ettekirjutus nr 1275 on õigusvastane, kuna Majaka 11 objekti ehitamiseks ei olnud vaja ehitusluba. Seejuures on kaebajal kolm erinevat versiooni toimunu kohta: esimese versiooni kohaselt toimus kinnistul kinnistu korrastamine ja ettevalmistus ehitustegevuseks, mis ei nõua ehitusluba; teise versiooni kohaselt toimus kinnistule väikeehitise ehitamine

tähenduses, mis samuti ei vaja ehitusluba ning kolmanda versiooni kohaselt on loodu näol tegemist ajutise ehitisega, mis ka ei vaja ehitusluba. Kohtu hinnangul on kaebaja kõik eeltoodud versioonid sügavalt ekslikud. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: - Majaka tee 11 kinnistu asub Paldiski linnas ettevõtluse reservmaal; 5 - - Paldiski linna üldplaneeringu järgi on kogu linn tiheasustusala, kus on detailplaneeringute tegemine kohustuslik; kinnistu suhtes ei ole algatatud ei detailplaneeringut ega keskkonnamõju hindamist; kinnistul puudub kehtiv detailplaneering; kinnistule ei ole väljastatud ei kinnitatud ehitusprojekti, kehtivat ehitusluba ega kasutusluba ega isegi kohaliku omavalitsuse nõusolekut ehitustegevuse alustamiseks; tänase päeva seisuga on kinnistu kasutuses tollilaona. Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 otsusega nr 15 kehtestati Paldiski linna üldplaneering (Üldplaneering, avalikustatud aadressil: www.paldiski.ee). Vastavalt Üldplaneeringu p-le 5 on kogu Paldiski linn tiheasustusala, milles on detailplaneeringute tegemine kohustuslik. Üldplaneeringu kohaselt on Majaka tee 11 kinnistu puhul tegemist ettevõtluse reservmaaga. Üldplaneering sätestab, et maa reserveeritud otstarbel käikuvõtmiseks tuleb seda teha läbi detailplaneeringu. Seega ei ole Majaka tee 11 kinnistu kasutusele võtmine lubatud ilma detailplaneeringuta. Majaka tee 11 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on sihtotstarbeta maa. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra“ § 6 kohaselt on sihtotstarbeta maa puhul tegemist ehitusõiguseta maaga. Maakatastriseaduse § 8 lg 2 kohaselt määrab kohalik omavalitsus PlS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega, Majaka tee 11 kinnistu ehitusõiguse, sh sihtotstarbe, saab määrata vaid läbi detailplaneeringu kehtestamise. Nii ei ole enne Majaka tee 11 detailplaneeringu kehtestamist kinnistu krundi sihtotstarvet võimalik muuta. Enne krundi sihtotstarbe määramist ei ole teada, milline saab olema krundi ehitusõigus. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodud asjaolude selgumiseni ei ole ka mis tahes ehitustegevuse teostamine Majaka tee 11 kinnistul võimalik. Puudub vaidlus selles, et Majaka tee 11 kinnistul puudub tänase päeva seisuga kehtestatud detailplaneering. Lähtudes Majaka tee 11 kinnistu suhtes detailplaneeringu kehtestamise nõudest on ehitusluba võimalik taotleda vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel ning projekteerimistingimuste väljastamine oleks vastuolus õigusaktidega. Seega ei ole kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud väited seoses projekteerimistingimuste menetlemisega üldse asjakohased. Märkimist väärib ka see, et kaebaja ei ole üheski haldus- ega kohtumenetluses vaidlustanud projekteerimistingimuste väljastamata jätmist. Eelnevast nähtuvalt on selge, et kui kaebaja poolt kinnistule loodu kvalifitseerub ehitiseks

tähenduses, oleks selle rajamiseks olnud vajalik ehitusluba. Kohtu hinnangul on kaebaja väited, et tema poolt kinnistul arendatu polegi ehitamine

tähenduses, vaid et tegemist oli ajutiste korrastavate töödega või väikeehitise rajamisega, vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega – kohtuasja juurde võetud fotomaterjalist ja paikvaatluse aktidest nähtub selgelt asfalteeritud, valgustatud ja betoneeritud teraskarkassil piirdeaiaga loaplatsi rajamine. Vaidlus puudub selles, et tänaseks päevaks on tervikobjekt valminud ning selleks tervikobjektiks on logistikakeskus, mida kasutatakse tollilaona. Maksu- ja tolliameti 30.12.2008 kirja (tl 194) kohaselt asub Majaka tee 11 kinnistul tolliladu ja tolliterminal, mille loa omanik on Palsteve OÜ. Seega on kaebaja andnud kinnistu kasutamise õiguse üle kolmandale isikule.

§ 2

lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Vastavalt lgle 3 on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Asja materjalidest nähtuvalt on Majaka 11 kinnistule loodud plats inimtegevuse tulemusel tekkinud ja aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud. Seega on ilma kahtluseta tegemist rajatisega

tähenduses. Kaebaja väited, 6 mille kohaselt on plats ajutise iseloomuga ja võimalik omalt kohalt vaevata eemaldada, ei ole tõsiseltvõetavad. Kui asfalteeritud, valgustatud ja betoneeritud teraskarkassil piirdeaiaga laoplats on kaebaja arvates ajutine ehitis

tähenduses, siis selle loogika järgi on ajutised ehitised ilmselt kõik ehitised. Riigikohus on oma 19.06.2006 otsuses nr 3-1-1-44-06 andnud terminile „kohtkindlalt ühendatud“ järgmise tõlgenduse: „Sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. /…/ Seetõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ehitisena

§ 2

lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades.“ Ei ole kahtlustki, et kaebaja poolt ehitatud laoplatsi ei ole võimalik abivahendeid kasutamata teisaldada. Järelikult on tegemist ehitisega

§ 2lg 1 tähenduses.

Kaebaja väited sellest, et ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitus alles algjärgus, ei oma mitte mingisugust tähendust. Kui ehituse lõppobjekti (käesoleval juhul siis tollilao) ehitamiseks oli seaduse järgi vajalik ehitusluba, siis oli see vajalik juba enne kopa maasse löömist, mitte alates alles mingist ehitusstaadiumist. Samuti ei kannata kriitikat kaebaja väited sellest, et tegemist on väikeehitisega

tähenduses.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on väikeehitis kuni 60m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. Et Majaka tee 11 kinnistul toimunud ehitustegevus hõlmas ca 12 ha, ei saa kuidagi olla tegemist väikeehitisega. Asjakohatud on ka kaebaja viide Maanteeameti kooskõlastusele. Ükski õigusakt ei sätesta, et Maanteeameti kooskõlastus asendab ehitusluba.

§ 22

lg 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse (mitte Maanteeameti) nõusolek ehitamiseks. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus veendunud, et kaebaja poolt Majaka tee 11 kinnistule rajama hakatud ehitis nõudis ehitusluba. Seega alustas kaebaja oma ehitustegevust ebaseaduslikult ning vastustajal oli õigus

§ 61

lg 1 p 5 ja lg 4 p 2 alusel teha kaebajale ettekirjutus ebaseadusliku ehitustegevuse koheseks peatamiseks. Kohtu hinnangul oli ettekirjutus arusaadavalt põhjendatud, ühemõtteline ja täidetav. Ettekirjutuse p-s 4 oli kaebajale antud selge korraldus kinnistul ehitustegevus peatada. Ehitustegevusele suunatud tegevuse all pidas Paldiski linn silmas ehitustegevust ettevalmistavaid toiminguid, kuna kaebaja argument oli, et ta ei ehita, vaid teeb ettevalmistusi ehitamiseks. Vastustaja eesmärgiks oli peatada ka see tegevus, mis nagu kohus juba ülal märkis, kvalifitseerub samuti ehitustegevuseks

tähenduses.

1. Täitekorralduste õigusvastasus ja põhjendatud huvi Kaebaja on kohtule esitanud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on oma põhjendatud huvina toonud välja eesmärgi sunniraha tagastamiseks haldusorgani poolt. Kohus aktsepteerib seda põhjendatud huvina ega nõustu vastustajaga, et täitekorralduse õigusvastasust võib põhjustada üksnes selle andmise aluseks olnud ettekirjutuse õigusvastasus. Nagu nähtub kohtu poolt allpool toodud arutelust, esinevad käesoleval juhul iseseisvad alused täitekorralduste õigusvastasuseks ettekirjutuse õiguspärasusest sõltumatult. Täitemenetluse lõpetamise aluseks vastavalt TMS § 48 p-le 4 on kohtulahend, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohtu hinnangul aitab kohtulahend, kus tunnistatakse haldusorgani täitekorraldus õigusvastaseks, saavutada kaebuse esitajal ebaseaduslikult sissenõutud 7 sunniraha tagastamist haldusorganilt. Seega on kaebajal olemas põhjendatud huvi täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. ATSS § 9 lg 1 sätestab, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Eelnevast nähtuvalt saab haldusorgan sunniraha abil ettekirjutust täitma sundida üksnes juhul, kui ettekirjutust ei ole vabatahtlikult tähtaegselt täidetud ega seda ei ole ka tähtaegselt vaidlustatud. Kohtu arvates on norm ühemõtteline ja selge: haldusorganil puudub õigus ettekirjutuse täitmisele sundimiseks enne, kui on möödunud ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg. Kohtu hinnangul on seadusandja eesmärk olnud vältida ettekirjutuse adressaadi sunnirahaga koormamist enne, kui ei ole selgunud, kas isik võtab omaks talle pandud kohustuse või asub seda vaidlustama. Tähtaegselt halduskohtu poole pöördudes on ettekirjutuse adressaadil võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist n ettekirjutuse täitmise või kehtivuse peatamise näol, mis välistaks kohtumenetluse jooksul sunniraha kohaldamise, kui kohus peab seda õigustatuks. Kui isik ei täida ettekirjutust ning jätkab vaidlustamistähtaja jooksul näiteks ebaseaduslikku ehitustegevust (nagu käesoleval juhul on toimunud), võtab isik endale riski, et see ebaseaduslik ehitis tuleb hiljem lammutada. See on ettekirjutuse adressaadi enda vastustus, kui ta ettekirjutust ei täida – tal tuleb hiljem taluda veel koormavamaid meetmeid. Eelnevast nähtuvalt keelab ATSS § 9 lg 1 selgelt täitekorralduse andmise enne, kui ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Ükskõik, kas isik valib vaidemenetluse või otsustab koheselt pöörduda halduskohtu poole, on ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane kaebetähtaeg, arvates haldusakti teatavakstegemisest. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (n 02.12.2008 täitekorraldus nr 912/1352-4, tl 197) sai OÜ Altoona 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1275 kätte 14.11.2008 ning seega lõppes ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg 15.12.2008 (kaasa arvatud). Järelikult on õigusvastaselt antud kõik ettekirjutuse nr 1275 täitmisele suunatud ja käesolevas haldusasjas vaidlustatud täitekorraldused. Eelnevast tulenevalt tuleb täitekorraldused: 02.12.2008 nr 9-12/1352-4, 04.12.2008 nr 912/1352-6, 08.12.2008 nr 9-12/1352-8, 08.12.2008 nr 9-12/1352-10, 09.12.2008 nr 912/1352-12, 10.12.2008 nr 9-12/1352-14, 11.12.2008 nr 9-12/1352-16, 12.12.2008 nr 912/1352-18, 15.12.2008 nr 9-12/1352-21 tunnistada ATSS § 9 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumise tõttu õigusvastasteks. Kohtul puudub vajadus analüüsida poolte teisi argumente, mis täitekorralduste õigusvastasuse või õiguspärasuse kohta on esitatud, kuivõrd täitekorraldused saab õigusvastasteks tunnistada juba üksnes ATSS § 9 lg-s 1 sätestatud tingimuse rikkumise pärast.
2. Menetluskulude jagamine Nii kaebaja kui ka vastustaja on kohtule esitanud vastastikku taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohtule esitatud nõuetest u 1/2 sai rahuldatud ja u 1/2 jäi rahuldamata. Eelnevat arvestades on kohus arvamusel, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik 8