KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 03.05. 2010.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-7429 Tsiviilasi DV´i (ik xxx) hagi RK(ik xxx) vastu elatusraha väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 45 000 krooni. Kohtuistung 24.03.2010. a Esindajad puuduvad RESOLUTSIOON Asi lahendada hageja osavõtuta. Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista kostja RKelatis tema poja R ( sünd xxx.
- a)ülalpidamiseks 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni alates 15.02.2009. a hageja kasuks. Välja mõista kostja RK elatis tema poja RR ( sünd XXX.
- a)ülalpidamiseks 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni alates 15.02.2009. a hageja kasuks. Elatusraha väljamaksmine tagasiulatuva perioodi eest 15.02.2009. a kuni 15.04.2009. a algab tähtajast 01.04.2011. a ning toimub 300 krooniste igakuiste osamaksete kaupa. Viimane osamakse on tasaarvestuslik. Menetluskulude jaotus 1. Poolte menetluskulud jätta 4/5 osas kostja ja 1/5 osas hageja kanda. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Edasikaebamise kord Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse lahendatakse kirjalikus menetluses, kui apellant ei teata vajadusest selle lahendamiseks kohtuistungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtaegadega. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostjal kaks alaealist last, kes elavad koos hagejaga. Kostja osaleb laste ülalpidamises ebaregulaarselt. Viimati tasus kostja lastele elatusraha 2009. a augustis, kokku 1000 krooni . Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 2500 krooni elatusraha lapse kohta tagasiulatuvalt 2009. aasta osas välja mõista. Seoses kolmanda lapse sünniga palus hageja asja ilma tema osavõtuta arutada. Kostja oli nõus elatusraha tasuma, kuid palus selle suurust vähendada. Kostja ainuke sissetulek on töötuskindlustushüvitis, mille suurus märtsikuus oli 4757.70 krooni netos. Lähiajal hüvitise maksmine lõpeb. Ühtlasi palus kostja arvestada, et suvel ning nädalavavahetustel viibivad lapsed tema juures. Lähtudes eeltoodust oli kostja nõus 1000 krooni lapse kohta elatusraha maksma. Elatusraha võlgnevuse sissenõudmise palus kostja edasi lükata. Kohtu põhjendused Hageja taotlus asja sisuliseks lahendamiseks ilma hageja osavõtuta on põhjendatud, kuuludes TsMS § 414 lg 1 alusel rahuldamisele. Hagejal ei ole võimalik seadusliku takistuse tõttu kohtuistungil osaleda. Elatusraha väljamõistmisele kostja vastu ei vaielnud. Järgnevaga võtab kohus seisukoha elatusraha suuruse ning elatusraha võlgnevuse väljamõistmise korra suhtes. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita ( tsiviilasi nr 3-2-1-127-09). 18.08.2009. a tööleping kostjaga lõpetati (toim lk 121). Elukutselt on kostja sepp, mistõttu lähiajal erialal uue töö leidmine on vähetõenäoline. 26.08.2009. a on kostja töötuna arvele võetud. Nähtuvalt kostja pangakonto väljavõttest sai kostja käesoleva aasta märtsis 4757. 70 kroonise töötuskindlustushüvitise. Veebruaris oli kostjale väljamakstud hüvitise suurus 5216.95 krooni, jaanuaris 5600.35 krooni, 2009. a detsembris 6212.40 krooni, novembris 6403.60 krooni ja oktoobris 6021.20 krooni (toim lk 117 kuni 120). 01.03.2010. a Eesti Töötukassa otsusega on kostjale töötutoetus määratud (toim lk 116). Nii töötutoetus kui ka töötuskindlustushüvitis on ajutise iseloomuga maksed. Samas kohus arvestab, et kostja elab oma ema talus, kus tal on võimalik talupidamise kaudu teatud sissetulekut saada. Suvel ja nädalavahetustel on lastel võimalik isa ja vanaema juures talus viibida ning seal toituda. Tsiviilkolleegium oma rõhutanud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (tsiviilasi nr 3-2-1-66-08). Järelduvalt kostja omaksvõtust kuulub talle sõiduauto BT Kraisler 2002. a väljalase. Kohus möönab, et pruugikud sõidukite turuväärtus on langenud, kuid teatud turuväärtus on sõidukil olemas ning katteallikas elatusraha väljamõistmiseks teatud ajaks olemas. Kostja majandusliku olukorra muutumisel on pooltel õigus vastavalt elatusraha suurendamist või vähendamist nõuda. Lisada võib, et 08.06.2006. a sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi laste ülalpidamiseks 4000 krooni kuus elatusraha tasuma (toim lk 8). Tulenevalt tsiviilkolleegiumi seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Siiski kohus märgib, et RK on raske puue ning ta vajab kõrvalabi (toim lk 15). Analüüsitut kogumina hinnates jõudis kohus järeldusele, et elatusraha 2000 krooni kuus kummalegi lapsele on optimaalne. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavalduse esitas hageja 15.02.2010. a ning elatise väljamõistmine on alates 15.02.2009. a PKS § 70 lg 2 alusel õigustatud. Tagasiulatuva perioodi osas tuleb arvestada, et vahemikus veebruar kuni august 2009. a on kostja hagejale kokku juba 14000 krooni tasunud. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvestades kostja majanduslikku olukorda lükkab kohus elatusraha võlgnevuse osas täitmise edasi, määrates selle tasumiseks jõukohased osamaksed. Poolte menetluskulud jätab kohus 4/5 osas kostja kanda, ja 1/5 osas hageja kanda, sest hagi rahuldati osaliselt. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub. kohtunik Epp Haabsaar