) § 54 lg 1 kohaselt saab kohus ühe vanema nõudel võtta vanemalt ära vanema õigused, kui vanem kohtleb last julmalt (
lg 1 p 3) või avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju (
Tunnistajate ütlustega ja laste ärakuulamisega (tl 165) on leidnud tõendamist faktid, et A.L. peksis oma vanemat poega A.L.´i püksirihmaga, tarvitas füüsilist vägivalda laste ema A.L. suhtes poegade Allan ja M.L. nähes, sundis A.L.´i sügisel minema külma veega jõkke palli järele, hoidis lapse pead külma vee kraani all, ähvardas pere koera rõdult alla visata, raputas ja tiris A.L.e. A.L. kartis oma isa, ta ei saanud aru, mille eest isa teda karistas. A.L. hirm isa vastu on säilinud, ta ei taha temaga kohtuda ka vanema inimese juuresolekul (tl 165). Kohus leiab, et lapse heaolu ja turvatunde huvides peab laps olema kindel, et temaga juhtunu seoses isa vägivallaga ei korduks. See saab toimuda ainult juhul, kui isalt võetakse tema suhtes ära vanemaõigused. Ei avaldaja ega puudutatud isikud ei ole leidnud, et mõni teine abinõu kaitseks lapse turvatunnet sama efektiivselt kui seda on vanemlike õiguste äravõtmine. A.L. ei arvestanud laste huvidega Narva Linna Sotsiaalabiosakonna poolt korraldatud isa ja laste kohtumiste reeglitest kinnipidamisel. Ta leidis, et võib lastega kohtuda temale sobival ajal, (tl 148) milline arusaam on väär ja egoistlik. A.L. juba oli kohtus kokkuleppeliselt jätnud lapsed ema juurde, millega pidanuks hiljem arvestama (tl 11, 12). Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes saab ka kohus rakendada ainult äärmuslikku abinõud – võtta A.L.´ilt ära vanemlikud õigused lapse A.L. suhtes tuginedes
M.L. suhtes tuleb avaldaja avaldus jätta seetõttu rahuldamata, et M.L. suhtes ei ole tema isa tarvitanud vägivalda sedavõrd lapsele ohtlikul viisil, et ta tuleks jätta ilma vanemlikest õigustest. Ainuüksi need faktid, et isa olevat Marekil ükskord sõrmi väänanud (ta oli siis 3aastane), ei saa olla vanemlike õiguste äravõtmise põhjuseks. Kohtul ei ole võimalik kindlaks teha kuidas see väänamine toimus ning kas isa tekitas lapsele tahtlikult valu. 6 M.L.´il oma ea tõttu ei saanud veel tekkida sügavat ja kauakestvat hirmu isa ees nagu seda on tema vennal A.L.´il. Nagu M.L. ärakuulamisel ütles (tl 165), ei mäleta ta oma isa peaaegu üldse. Kuigi isa jättis M.L.´i oma vanema vennaga ükskord omapead tsirkuseetendusele, mis on kahtlemata vastutustundetu, ei ole tuvastatav, et isa ei oleks lastele tsirkuseetenduse lõppedes järele tulnud. Isa hindas valesti laste ealist valmidust olla etendusel ilma täiskasvanud saatjata. M.L. kahtlematult nägi tema peres toimuvat isa vägivallatsemist, kuid tema mälust on need sündmused haavataval moel kustunud. Kohtutoimikusse on A.L. lepinguline esindaja lisanud kirja (tl 157), millel ei ole käesoleva kohtuasja lahendamisel otsest tõenduslikku tähendust. See viitab ainult A.L. käitumishälvetele abielulahutuse perioodil. A.L. ja tema laste suhteid see kiri ei kajasta.
Kohus ei näe ette olukorda, kus A.L. teostaks tulevikus oma õigusi M.L. huvidega vastuolus. Ka juhul kui A.L. süüdistus KarS § 120 ,122 järgi jääb apellatsiooniastmes jõusse ja ta saab oma tegude eest karistatud, tuleb anda lapse bioloogilisele isale võimalus tõestada seda, et ta suudab olla hea lapsevanem. A.L. suhtes ei saa kohus teha teistsugust otsust kui vanemlike õiguste äravõtmine, sest lapse psüühikale on isa teod jätnud sellise negatiivse jälje, mis vanemlike õiguste mitte äravõtmisel võiksid ohustada lapse tervist ja arengut. Eeldatavalt hakkaks isa taotlema oma õigust kohtuda lapsega, kes teda kardab. Lapse psüühika saaks järjekordselt häiritud. Tuginedes TsMS 463 lahendab kohus asja määrusega ning tuginedes
lg 1 p 3 ja 4 määrab kohus avaldaja avalduse osaliselt rahuldada – ära võtta A.L.´ilt vanemlikud õigused tema poja A.L. suhtes. M.L. suhtes jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Kohus selgitab A.L.´ile, et tuginedes Perekonnaseadusele § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Tuginedes
lg 2 eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju.
lg 3 sätestab, et vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Tuginedes
-le võib kohus vanema õigused isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, taastada, kui laps ei ole lapsendatud ja kui isik suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sellesse protsessi tuleb kaasata ka eestkosteasutus arvamuse andmiseks. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste A.L. ja A.L. endi kanda, sest kulud olid mõlemal poolel (mõlemal on osalenud kohtus esindajad) ja avaldus rahuldati osaliselt. Marge Tamme Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Alla Kuzmina 7 Tartu Ringkonnakohus 24.mail 2010.a. otsustas:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.