← Eesti

2-09-24991/11

Obsah (8)§ 230§ 238§ 162§ 173§ 174§ 124§ 132§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 31. mail 2010.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

§ 230

lg 1 kohaselt asjaolu, et töötaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud, mille eest tööandja teda karistada on otsustanud. Edasi on tööandja süüdistanud töötajat Veduritöötajate töökorralduse juhendi punkti 11.2 rikkumises. Osundatud juhendi p 11.2 kohaselt kannab vedurijuht või tema abi ette rongidispetšerile ja jaamakorraldajale rongi peatumisest. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et vedurijuht SS teatas rongidispetšerile rongi peatumisest kell 20.05, mida SS ka tunnistajana kohtuistungil kinnitas, ning nimetatud eeskirja p 11.2 ei sätesta kui kiiresti pärast rongi peatumist sellest dispetšerit teavitada tuleb, ei rikkunud hageja 01.04.2009.a. Veduritöötajate töökorralduse juhendi punkti 11.

  1. Kohus leiab, et ainuüksi tunnistaja AT ütlustest, et teatada rongi peatumisest tuli koheselt, kostja väite tõendamiseks ei piisa. Viimasena kontrollib kohus kas hageja rikkus Vedurimeeskonna (veduribrigaadi) ametijuhendi p 2.1.1 ja 2.4.1 sätteid, mille eest oleks kostjal õigus hagejat distsiplinaarkorras karistada. Vedurimeeskonna ametijuhendi p 2.1.
  2. kohaselt on vedurimeeskonna liikmed kohustatud tundma ja täitma tehnokasutuseeskirju, raudtee signalisatsiooni eeskirju, rongiliikluse ja manöövritöö instruktsiooni, kehtivaid käskkirju, juhendeid ning muid vedurijuhi kohustuste ringi kuuluvaid normatiivakte ning vedurite ekspluateerimise ja remondi ajal ohutustehnika ja töötervishoiu eeskirju, tuletõrje reegleid veduril ning käesolevat ametijuhendit ning ametijuhendi p 2.4.1 kohaselt on vedurijuht kohustatud täites tehnoeeskirjade nõudeid tagama ohutu liiklemise vastavuses eeskirjadega. Tulenevalt sellest, et hageja ei töötanud kostja juures vedurijuhina, vaid vedurijuhi abina, ei saanud ta toime panna ametijuhendi p 2.4.1 rikkumist, mis reguleerib vedurijuhendi ametikohustusi. Arvestades asjaoluga, et kostja on süüdistanud hagejat talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas üksnes selles, et ta ei teavitanud koheselt rongidispetšerit rongi seiskumisest, kuid ametijuhendi p 2.1.1 hagejale sellist kohustust ei pane, ei leidnud kohtuistungil asja arutamise käigus tõendamist, et hageja talle süüks pandud distsiplinaarkaristuse toime on pannud. Kohus on seisukohal, et lisaks eeltoodule ei ole kostja tõendanud ka seda asjaolu, et hagejale süüks pandud distsiplinaarsüütegu oleks kvalifitseeritav jämeda töölepingu rikkumisena mille toimepanemise eest oleks õigus karistada töötajat rangeima distsiplinaarkaristusega. Mõlemad kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et liiklusohtlikku olukorda raudteel toimuda Lk

(8)6 ei saanud, sest rongi seiskumisel kahe jaama vahel käivitub poolautomaatne blokeering mis takistab teisel rongil jaamast väljumast. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist, et hageja pani 01.04.2009.a. toime süüteo mis oleks saanud olla aluseks hagejaga töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 6 sätestatud alusel. Seega oli nimetatud alusel hagejaga töölepingu lõpetamine kostja poolt ebaseaduslik.
  1. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hagejaga töölepingu lõpetamisel rikkunud oluliselt protseduurireegleid nagu hageja hagiavalduses leiab. Kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kandnud kõik TDVS §-s 11 lg 2 märgitu. Kostja on asunud seisukohale, et hageja pani toime jämeda töölepingus ja ametijuhendis sätestatud töökohustuste rikkumise, mille tõttu leidis tööandja olevat end õigustatud kohaldada töötaja suhtes rangeimat distsiplinaarkaristust. Kuna TLS § 103 lg 2 võimaldab tööandjal esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest tööleping lõpetada, on kostja kohtu arvates töölepingu lõpetamisel protseduurireegleid täitnud.
  2. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 18 seisukohale, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, on kostja kohustatud TLS § 117 lg 2 kohaselt, juhul kui töötaja loobub tööle ennistamisest, maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga suuruses. Vastavalt ITLS § 30 lg 2 sätestatule lähtub töövaidlusorgan hüvitise suuruse määramisel töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et poolte vahel sõlmitud tööleping oli tähtajaline ja see pidi vastavalt poolte kokkuleppele lõppema 29.05.2009.a., s.o. ühe kuu möödumisel pärast kostja poolt hagejale distsiplinaarkaristuse määramist, asub kohus seisukohale, et õiglaseks ja mõistlikuks hüvitise suuruseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb hagejale määrata ühe kuu keskmine töötasu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine kuupalk kostja juures töötamise ajal oli 19.540,60 krooni.
  3. ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja lõpetas kostja juures töötamise 30.04.2009.a. Seega tuleb ta lugeda nimetatud kuupäevast lahkunuks omal soovil. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
  4. Juhindudes

§ 238

lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt hagiavalduse lisana esitatud AS E kirja kostjale raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumisest, sest nimetatud tõend ei ole asjakohane tõend käesoleva hagi vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Lk

(8)7 Menetluskulude jaotamine. 23.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab rahuldada hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel ja 1/6 hageja nõudest hüvitise saamiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskuludest tuleb 70 % jätta kostja kanda ja 30 % tema enda kanda ning kostja menetluskuludest tuleb 70 % jätta kostja enda kanda ja 30 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine. 24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 124

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 117.243,60.- krooni,

§ 132

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning

§ 134

lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 117.243,60 krooni. Kohtunik: Lk

(8)8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.