) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited 11.05.2006.a krediidilepingust nr 0601718/25kk ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse kohta tagastamata krediidisummat, tasumata intressi, viiviseid ja võla sissenõudmisega seotud kulu puudutavas osas kostjate poolt omaksvõetuks, on hageja solidaarnõue kostjate vastu põhivõla, intressi, võla sissenõudmisega seotud kulu, samuti hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks protsendina põhinõudest hagis märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.
lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Samas on tüüptingimustena kindlaksmääratud leppetrahvide puhul leppetrahvi kokkulepete sisu piiratud. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Hagi asjaolude kohaselt sisaldub hageja nõutud leppetrahvi kokkulepe krediidilepingu osaks olevas Lepingu Üldtingimustes (p 6.3.). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et leppetrahvi puudutav tingimus on Lepingusse võetud hageja initsiatiivil ning saanud Lepingu osaks, mida eraldi lepingupoolte vahel eraldi läbi ei räägitud, st tüüptingimus. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on aga tühine. Sellist seisukohta on toetanud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-120-08. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.