) § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada juhul, kui toimub teenistuse ümberkorraldamine. Käesoleva juhtumi korral toimus Tallinna vangla haigla 1.korruse õeposti koondamine seoses osakondade liitmisega, seega on kaebuse esitaja õigustatud saama koondamistasu. Kaebaja pool on seisukohal, et kaebuse esitajat ei teavitatud tema suhtes Tallinna vangla poolt distsiplinaarmenetluse algatamisest, milline algatati 05.10.2009 Tallinna vangla direktori käskkirja alusel. Kaebuse esitajale tutvustati tema suhtes tehtud distsiplinaarmenetluse materjale alles 23.10.
kohaselt ning mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise, kuna loobub ennistamisest. Samuti palub kaebaja välja mõista vastustajalt menetluskulud. 4 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
) ei reguleeri täpsemalt, kuidas toimub ametiasutuse töökorralduse muudatuse korral ametinimetuste või töötamiskoha muutmine ametiasutuse siseselt. Sama otsuse punktis 17 on märgitud: „Kolleegiumi praktikas on rõhutatud põhimõtet, et asutuse juhil lasub kohustus tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine.(…) Selleks peavad tal olema ka võimalused muudatuste tegemiseks teenistuse ümberkorraldamisel.“ Avaliku teenistuse seadus ei näe otsesõnu ette, millised on tagajärjed, kui ametnik ei nõustu üleviimisega. Riigikohtu ülalviidatud lahendi punktis 16 on kolleegium märkinud: „Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just teenistuse ümberkorraldamisest ja tuua kaasa
§-s 116 sätestatud tagajärjed. Seejuures tuleb märkida, et ühest küljest on koondamise tõttu teenistusest vabastamine seaduses sätestatud hüvituste tõttu asutuse eelarvele koormav. Teisalt ka asutuse tööd takistav, kuna tuleb järgida aeganõudvat menetlust ametnikule võimaluse korral teise ametikoha pakkumiseks ja/või läbi viia personalivalik uute töötajate leidmiseks. Seetõttu tuleks üleviimisena
tähenduses, mis võib ametniku nõusoleku puudumise korral viia isiku teenistusest vabastamiseni koondamise tõttu, käsitada vaid olulisi muudatusi teenistussuhte põhilistes elementides.“ Tallinna vangla põhimääruse § 1 lg 7 esimene lause määratleb vangla asukoha – vangla asub postiaadressil Magasini 35, 10138 Tallinn ja 5 Vana-Narva mnt 17, 74114 Maardu. Võrreldes kehtivaid (kaebaja poolt kohtule lisatud) ametijuhendeid meditsiiniosakonnas Magasini tn-l ja Maardus paiknevas haiglas, ilmneb, et spetsialist-õe teenistuskohustused ja kvalifikatsiooninõuded on valdavas osas samad nii Magasini tn 35 kui ka Maardus. Oluline on, et seoses töökorralduse muutusega ei toimunud Tallinna vangla koosseisus ametikohtade likvideerimist. Magasin tn-l tööle asuvad õed pidid täitma valdavalt samasuguseid teenistuskohustusi. Seega ei ole vaadeldaval juhul ametnike üleviimisel tekkinud ka koondamissituatsiooni. Osutatud sätetele ning kaalutlustele tuginedes leiame, et Tallinna vangla direktoril oli õigus Tallinna vangla põhimääruse § 2 p 4, § 3 lg 2 p 2 ja p 10 sätestatud ülesannete täitmiseks ametniku teenistuskohustuste täitmise kohta ametiasutuse siseselt muuta, kui teenistuskohustused on valdavas osas kattuvad, kvalifikatsiooninõuded ja palk jäävad samaks. Tallinna vangla direktori poolt allkirjastatud 18.09.2009 teatisega nr 2-14/47749 teavitatigi ametnikku nimeliselt senise töötegemise asukoha muutusest, uue aadressiga Magasini 35, Tallinn, kusjuures muudatuse tulemusena ei muutu ametniku ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus, palk ja ülesannete maht ei suurene oluliselt.
lg 3 kohaselt ametnik vabastatakse Avaliku teenistuse seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Omavoliliselt teenistusest lahkunud ametnik vabastatakse arvates omavoliliselt teenistusest lahkumise päevale järgnevast päevast. Sama sätestab omavoliliselt töölt lahkumise tõttu vabastamisel ka Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (TDVS) mille § 1 kohaselt nimetatud seadust kohaldatakse ametnikele avalikus teenistuses ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel, arvestades nendes seadustes sätestatud erisusi. TDVS § 12 lg 3 kohaselt omavoliliselt töölt puuduvale töötajale määratud töölepingu lõpetamine loetakse määratuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Mõlema avalikus teenistuses ametnikele kohaldatava seaduse viidatud sätte sõnastusest ilmneb, et teenistussuhteid reguleerivad seadused ei erista teenistusest omavoliliselt lahkumist ja omavoliliselt töölt puudumist. Asjas ei ole vaidlust, et M. K. graafikujärgsel päeval 02.10.2009 ega ka järgnevatel graafikujärgsetel päevadel oktoobris 2009 omavoliliselt Tallinna vangla meditsiiniosakonda teenistusse ei ilmunud. Seega on M. K. teenistusest vabastatud õigesti alates 03.10.2009 vastavalt
Kaebaja esindaja poolt väljatoodud küsimustes märgib vastustaja järgmist: kuna M. K. oktoobrikuu graafikujärgsetel päevadel teenistusse ei ilmunud ega võtnud ka mingil muul moel kontakti Tallinna vangla meditsiiniosakonnaga, ei olnud võimalik talle tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja tutvustada koheselt. 28.01.2010 toimunud kohtuistungil on vastustaja esindaja esitanud kohtule ja kaebajale oma mobiiltelefoni kõnede eristuse oktoobrist 2009, millest ilmneb nii kontakteerumine M. K.ga kui ka temaga samas situatsioonis oleva kolleegi A. V.ga. Istungil on ka esile toodud, et mõlema meditsiiniõe sõnul oli neil tihe omavaheline suhtlemine. Konkreetselt M. K.ga kontakteerus distsiplinaarmenetluse läbiviija nii tema kodusel telefoninumbril 6232599 kui ka tema mobiiltelefoninumbril
lg 1 esimese lause kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest.
p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. M. K. ei ilmunud alates 02.09.2009 ega ka järgnevatel graafikujärgsetel päevadel oma töökohustusi täitma. Samuti ei võtnud ta kontakti Tallinna vangla meditsiiniosakonnaga Magasini tn-l, et teavitada oma teenistusse mitteilmumise põhjustest. Käskkirjas on analüüsitud distsiplinaarmenetluse materjalide juures olevaid tõendeid, samuti M. K. enda seletusi ning on järeldatud, et M. K.l oli kohustus tema teenistusse puutuv direktori korralduse täita ka juhul, kui ta subjektiivselt pidas õigeks enda koondamist. Seega on käskkirjas kaebaja teenistusse mitteilmumist käsitatud süüliselt teenistuskohustuste jämeda rikkumisena, millise süüteo eest
lg 2 kohaselt võib ametniku vabastada ka juhul, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Käskkirjas on kaalutud seaduses võimaldatud distsiplinaarkaristuste vahel ning arvesse võetud, et kaebaja, teenistusse mitteilmumisega ja mitteilmumise põhjustest teatamata jätmisega, olles eelnevalt 7 hoiatatud distsiplinaarmenetluse alustamisest teenistusse mitteilmumisel, pani toime jämeda distsipliinirikkumise. Rikkumisega ilmutas kaebaja soovimatust jätkata teenistust spetsialist-õe ametikohal Tallinna Vanglas ja arvesse võtta vangla ülesandeid kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamisel. Nendel põhjendustel on käskkirjaga kaebajale määratud distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Seega on vaatlusaluses käskkirjas esile toodud asjakohased kaalutlused, käskkiri on antud pädevuse piirides ja käskkirjas ei ole selliseid vormivigu, mis tingiksid selle õigusvastaseks tunnistamise. Leiame, et Tallinna vangla direktori 06.11.2009 käskkiri nr 754-p on õiguspärane. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 vastustaja esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud poolte suulisi selgitusi ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kaebuse esitaja M. K. käesolevas kohtuvaidluses leiab, et tema teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik ning taotleb lugeda enda koondatuks, teenistusse ennistamist ta ei soovi, millest tulenevalt taotleb hüvitise väljamõistmist 6 kuu ametipalga ulatuses. Vastustaja Tallinna vangla kaebuse esitaja nõuetega ei nõustu ning leiab, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja on seisukohal, et puudus koondamissituatsioon ning koondamist kui sellist ei toimunud, üksnes muutus töökoha asukoht. M. K. vabastati teenistusest seoses distsiplinaarsüüteo, s.o jämeda rikkumise, toimepanemisega, mis tuvastati distsiplinaarmenetluse käigus ning mis on lahti kirjutatud 23.10.2009 distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes. Tallinna vangla direktori 06.11.2009 käskkirjaga nr 754-p määrati meditsiiniosakonna spetsialist-õde M. K.le distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine. Käesolevas asjas vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja ei ilmunud tööle Tallinna vangla meditsiiniosakonda, kuhu ta üle viidi seoses töökorralduse muudatustega (vangla meditsiiniosakonnast lahkus korraga 3 med.õde, 1 med.õde võttis lahkumisavalduse tagasi). M. K. märkis 18.09.2009 teatisele, mille ta sai kätte 28.09.2009, et ei ole nõus oma üleviimisega. 28.09.2009 Tallinna vangla haigla õendusjuht I. A. andis 28.09.2009 kaebuse esitajale üle vangla meditsiiniosakonna uue tööajagraafiku, mille kohaselt M. K. esimene tööpäev pidi olema 02.10.
) § 84 p 1, § 85 lg 1 p 5 ja § 118 lg 2 ja 3 alusel. M. K.le maksti välja puhkuse hüvitis 21 kalendripäeva eest, mille üle vaidlus puudub.
sätestab distsiplinaarsüüteod, milleks on: 1)teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine; 2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine; 3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.
lg 1 p 5 ja Vangistusseaduse § 150 p 3 näevad ette ametniku teenistusest vabastamise käesoleva seaduse § 118 alusel.
lg 1 kohaselt ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (§ 84 p 2) või vääritu teo (§ 84 p 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust.
lg 2 alusel on võimalik ametniku teenistusest vabastada teenistuskohustuste rikkumise eest, milleks on
p 1 kohaselt teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sh teenistuses joobnuna viibimine, kui ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus. Samas sätestatakse, et teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Seadusandja on sellega piiritlenud teenistuskohustuste rikkumised n-ö kergemateks rikkumisteks ja raskemateks rikkumisteks, mille toimepanemise eest on võimalik ametnikku distsiplinaarkorras karistada. Seadus lubab teenistusest vabastada ametniku, kellel puudub kehtiv distsiplinaarkaristus vaid juhul, kui ta on toime pannud jämeda rikkumise, vääritu teo või usalduse kaotamise korral. Vastustaja on seisukohal, et M. K. distsiplinaarsüütegu on käsitletav teenistuskohustuste süülise täitmata jätmisena ehk jämeda rikkumisena, mistõttu võis teda teenistusest vabastada ka kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumisel. Vastustaja arvates distsiplinaarkaristuse määramine on põhjendatud, kui ametnik keeldub täitmast korraldust asuda tööle ega täida teenistuskohast tulenevaid ülesandeid. Vastustaja väitel karistuse määramisel arvestati asjaolu, et M. K. teenistusse mitteilmumisega ja mitteilmumise põhjustest teatamata jätmisega on kaebaja ilmutanud soovimatust jätkata teenistust Tallinna vangla meditsiiniosakonnas Magasini tn-l. Vastustaja väidab, et kaebuse esitaja oli vastavalt
§-le 59 lg 2 kohustatud tema teenistusse puutuva korralduse täitma ka juhul, kui ta pidas õigeks enda koondamist. Kohus nõustub selles vastustajaga.
sätestab teenistuskohustuste täitmise ja õigusaktide järgimise kohustuse, mille lõike 1 kohaselt teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, 9 õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud Avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest. Sama sätte lõige 2 ütleb, et teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel. Kohus leiab, et kaebaja suhtes ei kohaldu viimatinimetatud sätted (§ 62 lg 1 ja 63 lg 1). Tallinna vangla direktori 06.11.2009 käskkirjaga nr 754-p määrati meditsiiniosakonna spetsialist-õde M. K.le distsiplinaarkaristus- teenistusest vabastamine- Avaliku teenistuse seaduse § 84 p 1, § 85 lg 1 p 5, § 118 lg 2 ja 3 alusel alates 03.10.2009 (tagasiulatuvalt).
lg 3 kohaselt ametnik vabastatakse Avaliku teenistuse seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Omavoliliselt teenistusest lahkunud ametnik vabastatakse arvates omavoliliselt teenistusest lahkumise päevale järgnevast päevast. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 12 lg 3 kohaselt omavoliliselt töölt puuduvale töötajale määratud töölepingu lõpetamine loetakse määratuks päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja omavoliliselt töölt lahkus. Eeltoodust nähtub, et
räägib teenistusest omavoliliselt lahkumisest ja TDVS omavoliliselt töölt puudumisest. Kohus möönab, et mõisted „teenistusest omavoliline lahkumine“ ja „omavoliline töölt puudumine“ on siiski mõnevõrra erinevad ning võimaldavad erinevalt tõlgendamist. Kohus leiab, et vaadeldava juhtumi puhul on tegemist omavoliliselt teenistusest puudumisega, mida võiks ühtlasi tõlgendada ka teenistusest omavolilise lahkumisena. Käesolevas asjas M. K. graafikujärgsel päeval, s.o 02.10.2009, ega ka järgnevatel (graafikujärgsetel) päevadel oktoobris 2009 kuni tema distsiplinaarkorras teenistusest vabastamise käskkirja väljaandmiseni teenistusse Tallinna vangla meditsiiniosakonda ei ilmunud, selle üle vaidlus puudub. Seega kohus leiab, et M. K. teenistusest vabastamine arvates 03.10.2009 on kooskõlas
§-ga 118 lg 3 (teine lause). Vastustaja on hinnanud M. K. eelkirjeldatud käitumist teenistuskohustuste süülise jämeda rikkumisena, millest tulenevalt võib isiku teenistusest vabastada kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasoluta vastavalt
§-le 118 lg 2 (teine lause), millega kohus ka nõustub. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et ta oleks pidanud olema koondatud.
lg 1 kohaselt ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Vastustaja väidab, et
ei sätesta asutusele kohustust koondada juhul, kui ametiasutuses töökohtade arv ei vähene või teenistusülesanded märkimisväärselt ei muutu. Kohus nõustub vastustajaga, et seadus ei kohusta tööandjat igal juhul koondamist läbi viima, kuna see on tööandja diskretsioon. Koondamiseks peab esinema seaduslik alus. Kohtu arvates käesoleval juhul ei tekkinud koondamissituatsiooni ning koondamist ei toimunud. Kohus kordab ja rõhutab, et tööandjal puudub seadusest tulenev kohustus igal võimalikul juhul viia läbi koondamine ja ametnik vabastada teenistusest koondamisega. Vastustaja väidab, et kuna vangla meditsiiniosakonna neli õde esitasid lahkumisavalduse, siis kinnipeetavatele meditsiiniteenuse kättesaadavuse tagamiseks tuli teha struktuuri ümberkorraldusi. Tallinna vangla esindaja kinnitas, et ametijuhendijärgsed töökohustused oleksid olnud Magasini tänava meditsiiniosakonnas valdavas osas samad: säilis palk, ametinimetus, ainus, mis muutus, on töökoha asukoht, mis on ühe asutuse piires. M. K. üleviimine vastustaja väitel toimus ühe ja sama asutuse piires, tegemist ei olnud üleviimisega teise ametiasutusse, mis on silmas peetud
§-s 47. Vangla esindaja selgitas kohtus, et kuna haigla spetsialist-õde M. K. oli erakorralise meditsiinilise kogemusega, siis osutus just tema valituks üleviimiseks vangla meditsiiniosakonda. Vangla haigla 2 osakonda ühendati ja I korruse tööpost suleti, kuid ametikohtade arv sellega ei vähenenud, mida kinnitas kohtule vastustaja esindaja. M. K. teenistusest vabastamise kohta selgitas vastustaja esindaja, et kuna isik ei ilmunud 3 nädala jooksul 10 tööle ning on avaldanud, et ei soovi teenistusse ilmuda, siis ei jäänud Tallinna vanglal muud võimalust, kui ametnik teenistusest vabastada. Kaebaja pool väidab, et ametijuhendites (tervishoiuosakonna spetsialist-õe ametijuhend ja haigla spetsialist-õe ametijuhend) on tööülesannete maht erinev ning et tervishoiuosakonna spetsialist-õe ametijuhendis on see suurem võrreldes haigla spetsialist-õe ametijuhendiga. Kohus leiab, et ametijuhendites loetletud teenistusülesanded on sarnased ning valdavas osas kattuvad. Samas kohus märgib, et see on juba kokkuleppe küsimus, milliseid ülesandeid oleks M. K. vangla meditsiiniosakonnas täitnud. Vastustaja väidab, et erinevused ametijuhendites on selles, et ülesanded on õdede vahel jagatud. Vastustaja esindaja ei osanud öelda, milliseid konkreetseid ülesandeid oleks hakanud täitma M. K., sest ta ei võtnud meditsiiniosakonnaga ühendust. Tallinna vangla direktoril on õigus Tallinna vangla põhimääruse § 2 p 4, § 3 lg 2 p 2 ja p 10 sätestatud ülesannete täitmiseks ametniku teenistuskohustuste täitmise kohta ametiasutuse siseselt muuta, kui teenistuskohustused on valdavas osas kattuvad, kvalifikatsiooninõuded ja palk jäävad samaks. Kohus leiab, et M. K. teenistuskohustused oleks jäänud töökoha asukoha muutumisel valdavas osas samaks, kvalifikatsiooninõuded tema suhtes ei muutunud, samuti ei muutunud palk (ei vähenenud). Kohus leiab, et kaevatav käskkiri on piisavalt põhjendatud, arusaadav ja kontrollitav. Kohtu hinnangul puudub alus lugeda M. K. teenistusest vabastamine koondamise tõttu. Kaebuse esitaja vabastati teenistusest seoses distsiplinaarsüüteo- jämeda rikkumise- toimepanemisega, mis on kohtus kinnitamist leidnud. Kohus ülalöeldu põhjal asub seisukohale, et M. K. distsiplinaarkorras teenistusest vabastamine oli õiguspärane ning puudub alus kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Kaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Elle Kask Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.