← Eesti

2-10-5265/19

Obsah (6)§ 1§ 31§ 2§ 22§ 33§ 23

2-10-5265 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja number 2-10-5265 K

) §-st 1 tuleneb pankroti mõiste: pankrot on võlgniku maksejõuetus, s.t et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning suutmatus ei ole ajutine. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue on olnud sissenõutav juba pikaajaliselt, seega on tuvastatud, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi. Kuna võlgnikul puudub võimalus sundtäitmisel oleva kohustuse täitmiseks ja seda ei ole toimunud ka kolme kuu jooksul, siis võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuigi võlgniku esitatud bilansiandmete järgi on netovara positiivne, tuvastas ajutine haldur võlakohustustest tulenevalt (tegelikud kohustused on suuremad, kui bilansis toodud), et netovara on negatiivne. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega võlgnik on ka püsivalt maksejõuetu

§ 1mõttes. 6

(9)Hinnates kõike eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu ning on täidetud

§ 31lg 1 sätestatud eeldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasivõitmise võimalustest Maksejõuetuse põhjustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegevuseks oli õmblusteenuste osutamine allhanke korras. Muud tegevust ei ole tuvastatud. Võlgnik ei ole välja toonud maksejõuetuse põhjusena mingeid täpseid ja selgelt mõistetavaid asjaolusid. Võlgnik on põhjustena välja toonud: OÜ Affect tegevusala oli rõivaste ja rõivalisandite tootmine. OÜ Affect tegevus nimetatud alal lõppes pärast seda, kui tellija, Soome Vabariigis registreeritud äriühing Domino Workwear OY ütles ette teatamata üles OÜ-ga Affect sõlmitud kaheaastase tähtajaga lepingu rõivaste õmblemiseks. OÜ Affect võõrandas tegevuse lõppedes masinad ja seadmed OÜ-le Wirotex, kes pole võlgnikule masinate ja seadmete eest kohaselt tasunud. Seetõttu taganes OÜ Affect (likvideerimisel) OÜ-ga Wirotex sõlmitud masinate ja seadmete müügilepingust. Püsivalt maksejõuetuks muutus OÜ Affect (likvideerimisel) seetõttu, et pole õnnestunud välja nõuda masinaid ning seadmeid, mille müügist saadavast rahast oleks võimalik nõudeid rahuldada. Ajutise halduri hinnangul nimetatud seadmete müüki ei saa lugeda maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine haldur, tuginedes üldisele turuinfole, oletab et võlgniku maksuraskused tulenesid turul toimunud negatiivsetest muudatustest (järsult vähenesid tellimused, tellimuste täitmine tihenenud konkurentsi tõttu muutus kahjumlikuks). Ajutine haldur ei ole info puudumise tõttu saanud tuvastada võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Maksejõuetuse põhjustes selguse saamine nõuab võlgniku dokumentidega tutvumist. Ajutine haldur on nõudnud likvideerijalt dokumentide esitamist, kuid seda ei ole tehtud. Ajutisele haldurile on samuti hetkel teadmata seadmete müügiga seonduvad asjaolud (haldur on nõudnud likvideerijalt vastavaid dokumente, kuid seda ei ole tehtud). Ajutine haldur ei välista, et maksejõuetuse põhjused võivad tuleneda kuriteo tunnustega tegudest. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud käesolevas menetluses tahtliku maksejõuetuse põhjustamist, samas on tuvastanud juhtimisvigu. Juhtimisvigades täpse selguse saamine ja nõude formuleerimine nõuab täiendavate tõendite kogumist. Võlgniku esindaja esitatud andmetest nähtuvalt võib järeldada, et võlgniku juhtorganite liikmete tegevuses võib olla tegusid, mis on sätestatud karistusseadustikus (KarS) süütegudena – s.o. dokumentide võltsimisega või raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumisega või valeandmete esitamisega või andmete varjamisega või usalduse kuritarvitamisega või maksejõuetuse põhjustamisega või viivitamisega pankrotiavalduse esitamisel või rahapesuga. Ei ajutine haldur ega kohus pea käesolevas pankrotimenetluse staadiumis täpselt tuvastama kuriteo tunnustega tegusid ega andma neile õiguslikke hinnanguid ning määratlema nende täpset kvalifikatsiooni – see on uurimisasutuste töö.

28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Peale võlgnikult kõigi dokumentide saamist on ajutisel halduril võimalik võtta seisukoht võimalike kuriteo tunnustega tegude osas ning edastada materjalid politseile. 7

(9)Ajutise halduri hinnangul juhtorganite tegevuses on raske juhtimisvea tunnused. Juhtimisvead näevad ette tsiviilvastutuse ning annavad võlgnikule ja võlausaldajatele võimaluse esitada nõudeid vastavate isikute vastu.

§ 2tuleneb vajadus selgitada välja maksejõuetuse põhjused.

Hetkel maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine eeldab täiendavate asjaolude tuvastamist, mida ajutisel halduril andmete vähese mahu tõttu ei ole õnnestunud kindlaks teha. Võlgniku esitatu kohaselt ja

§ 22lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhtimisvead.

Ajutise halduri hinnangul püsiva maksejõuetuse momendiks võib lugeda Domino Workwear OY poolt tellimustest loobumist (see ajahetk on ajutisele haldurile hetkel teadmata, kuna ei ole esitatud vastavaid andmeid). Tagasivõitmise võimalustest Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada absoluutselt selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur ei välista tagasivõitmise nõuete esitamise võimalust tehingute/toimingute osas, mis olid tehtud 2008.-

  1. aastatel võlgniku ja tema lähikondsete vahel, kuid esmalt on vaja selles osas tuvastada kahju tekkimine võlausaldajatele. Käesolevas pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste/tagasinõuete esitamise võimalusi. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja 2, § 2, § 28, § 31 ajutine pankrotihaldur p a l u b:
  2. kuulutada välja võlgniku pankrot;
  3. määrata pankrotihaldur (ajutine haldur kinnitas nõusolekut asuda täitma halduri ülesandeid) 3.avaldada pankrotiteade; 4.määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg;
  4. mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis vastavalt lisatud taotlusele. Kohtuistung 20.04.2010.a toimunud kohtuistungile ilmunud võlausaldaja esindaja kinnitas, et nemad jäävad oma avalduse juurde ning on nõus, kui ajutine haldur jätkab haldurina. Võlausaldaja on nõus ka ajutise halduri poolt esitatud aruande ja seal toodud ettepanekutega. III Kohtu seisukoht Vastavalt

§ 1

lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud nii esitatud pankrotiavalduse kui ka halduri aruandega ning sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. 8

(9)

§ 31lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kuna võlgniku maksejõuetus on tõendatud, siis tuleb kohtul välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt

§ 22

lg-le 5 esitab ajutine haldur kohtule kirjaliku arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on märkinud oma aruandes, et maksejõuetuse põhjusteks võib olla juhtimisviga, aga ka süüteo tunnustega tegu. Ajutine haldur on leidnud ka, et võib olla võimalikuks ka tagasivõtimine.

§ 31

lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Affect Osaühingu pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Tarmo Villman. Kohus leiab, et Tarmo Villman on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu usaldus. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaks 17.05.2010.a kell 13.00 ja kohaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja, asukohaga 1.Mai 2, Narva 20308.

§ 33

lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni.

Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 17 000 krooni (17 tundi x 1 000 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 5 610 krooni) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 2 500 krooni võlgnikult Affect Osaühing. Kohus leiab, et halduri tasu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Fred Fisker Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.