KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-18789 Tsiviilasi V. N. hagi N. R. vastu elatise suuruse muutmiseks ja elatise võlgnevusest vabastamiseks 27 134 krooni Tsiviilasja hind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.01.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. N. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 07.06.2010 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant V. N. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Andres Lusmägi Vastustaja N. R. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x x-xx xxxxxxxxx) RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 07.01.2010 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise 2 esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
- 27.04.2009 esitas V. N. (edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse N. R. (edaspidi kostja, vastustaja) vastu 30.01.2007 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-35207 temalt poolte xx.xx.xxxx sündinud tütre N. ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha 1800 krooni kuus vähendamiseks 300 kroonini. Samuti taotles hageja vabastada ta tekkinud elatise võlgnevuse maksmisest.
- Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja abielus. xx.xx.xxxxx sündis tal tütar K. N.. Hagejal on elatise maksmisega seoses tekkinud võlgnevus, mille kohta on esitatud täitmisavaldus kohtutäiturile. 23.01.2009 täitmisteatisest nähtub, et elatise võlgnevus on 27 134 krooni ja iga kuu tuleb tasuda 2175 krooni, kuid mitte vähem kui pool alampalgast. Kohtutäitur on arestinud hageja pangakonto 9275.93 krooni suuruse täitekulude tagamiseks.
- Harju Maakohtu 03.04.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-11293 (otsustati menetlusabi andmine hagejale) on tuvastatud, et hageja on olnud pikaajaliselt töötu ja ta on tööturuametis arvel tööotsijana. Hageja elatab ennast ja oma peret eraisikutelt ja krediidiasutustelt võetud laenudest, mistõttu on temal laenukohustusi kokku 1 500 000 krooni. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnistanud.
- Vastuväidete kohaselt on hagi põhjendamata.
- aastal ei tasunud hageja midagi lapse ülalpidamiseks,
- aastal tasus vaid 500 krooni,
- ja
- aastatel tasus hageja elatist episoodiliselt ning viimase aasta jooksul ei maksnud taas midagi. Isegi juhul, kui hagejal puudus võimalus maksta elatist kohtuotsusega määratud ulatuses, siis võis ta maksta vähem, mis näitaks, et hageja püüab täita oma vanema kohustust vähemalt talle jõukohasel määral.
- Keskmiselt kulub lapse ülalpidamiseks 4056 krooni kuus. Kostja on lapseootel, millega seoses tema varaline seisund halveneb. Esimese astme kohtu otsus
- 07.01.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.
- Otsuse põhjenduste kohaselt on 12.05.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-17062 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis tütre N. N. ülalpidamiseks 2320 krooni kuus. Tsiviilasjas nr 2-06-35207 30.01.2007 tehtud otsusega on kohus vähendanud 3 elatise suurust ja on mõistnud kostjalt välja hageja kasuks alates 30.01.2007 kuni tütre täisealiseks saamiseni 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja soovib elatise suurust vähendada, kuna temal on teine laps ja ta on töötu. Hagejal oli teine laps juba ka 30.01.2007 ja teise lapse olemasolu võttis kohus arvesse elatise suuruse vähendamisel. Samuti võttis kohus arvesse elatise suuruse määramisel, et hageja oli pikaajaliselt töötu. Kohus leiab, et viimase kohtuotsuse tegemisest alates ei ole hageja varaline seisund muutunud. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Hagejal on kohustus otsida tööd, et täita oma kohustust ülal pidada alaealisi lapsi. Poolte tütar on x-aastane, arvestades tütre vanust ja elukallidust ei ole 300 krooni piisav lapse vajaduste rahuldamiseks.
- PKS § 71 kohaselt võib elatist maksva isiku nõudel ta vabastada täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks tema haigusele elatise võlgnevuse tekkimisel. Hageja poolt elatise lihtsalt mittemaksmine ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise võlgnevusest vabastamiseks. Ka laenukohustuste võtmine summas 1 500 000 krooni ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel või elatise võlgnevusest vabastamiseks.
- Eeltoodust tulenevalt puuduvad igasugused asjaolud, mis saaksid olla aluseks elatise määra vähendamiseks ja elatise võlgnevusest vabastamiseks. Apellatsioonkaebus
- V. N. palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada.
- Kaebuse põhjenduste kohaselt on käesolevaks ajaks tööpuuduse ulatus niivõrd suur, et apellandil puuduvad igasugused väljavaated tööd saada. Maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata tõendid, mis kinnitasid PKS § 61 lg-s 3 nimetatud vanema varalise seisundi muutumist.
- Apellandi teine tütar on saanud x-aastaseks, seega on ka tema vajadused suurenenud. Võrdsuse põhimõttest lähtudes oleks tulnud maakohtul seda asjaolu arvestada.
- Maakohus jättis arvestamata apellandil suurte võlgade olemasolu. Elatise võlgnevus seisuga mai 2009 oli 73 777.67 krooni Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium, kuulanud istungil ära apellandi esindaja ja vastustaja selgitused, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlus- ega materiaalõiguse normide rikkumist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse põhjendustele.
- Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et teise lapse vajaduste suurenemine võib anda aluse elatise vähendamisele esimesele lapsele. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-21-07 28.03.2007 selgitanud, et nimetatud asjaolu saab olla aluseks 4 vaid juhul, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal teisi oma alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millised annaksid aluse lugeda põhjendatuks ja tõendatuks, et hageja oma varalisest seisundist tulenevalt ei ole võimeline ka oma nooremat tütart igakuiselt 1800 krooni suuruse summa ulatuses ülal pidama. Hageja ei tööta, kuid tsiviilasja materjalidest nähtub, et ta ei teinud seda juba elatise esmasel väljamõistmisel, see oli aastal
- Samas on hageja teavitanud kohut riigi õigusabi saamisel, et elatab ennast ja oma peret eraisikutelt ja krediidiasutustelt saadud laenudega ning et tema ja tema pere vältimatute püsikulude suuruseks on igakuiselt kokku 17 900 krooni (seal hulgas 11 000 krooni eluasemelaen, 6000 krooni toit, 200 krooni transport, 400 krooni side, 300 krooni tervishoid). Seega on ilmselge, et selliste igakuiste väljaminekute katmiseks peab hagejal olema regulaarne sissetulek, mida ta kohtule avaldanud ei ole ning sellest sissetulekust on ta kohustatud ja võimeline võrdväärselt ülal pidama oma mõlemat tütart. Vanem on kohustatud tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kostja selgituste kohaselt laekus hagejalt viimast korda elatist 1000 krooni detsembrikuus 2009 ja võlgnevus üha suureneb.
- Hageja ei ole toonud välja ühtki põhjust, mida saaks tunnistada mõjuvaks PKS § 71 mõttes. Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud väite, et tema väljavaated tööd leida on seoses üldiselt teadaoleva suure tööpuudusega muutunud olematuks. Samas ei ole hageja esitanud ühtki põhjendust selle kohta, et ta oleks midagi ette võtnud, et endale Eesti Vabariigis sissetulekut hankida. Eelmistest kohtuotsustest nähtub, et hageja ei töötanud ka siis, kui üldiselt teadaolevalt oli Eestis üldine majandustõus (aastad 20062008) ja puudu oli töötajatest, mitte tööst. Kui hageja peab võimalikuks ja on võimeline aastaid elatama ennast ja oma praegust perekonda laenudest (või muudest kohtule avaldamata allikatest) saadavate rahaliste vahenditega, siis tuleb tal samade vahenditega pidada ülal ka tütart eelmisest abielust, seal hulgas tasuma ka elatise võlgnevuse. Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok