Kostja võib esitada tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, 6, § 633 lg. 7). 1 I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust xxxx sündinud poeg A B. Abielu on lahutatud 28.01.2003.a. Pärast abielu lahutamist jäi poeg elama hageja juurde ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lahkus elama xxxx. Viimati saatis kostja raha 2007.a. maikuus. Sõmeru Vallavalitsuse 25.10.2004.a. korralduse nr. 235 alusel kannab poeg A perekonnanime R. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis poeg A ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 krooni alates 01.12.2007.a., kuna kostja ei ole alates 2007.a. maikuust elatist maksnud. A õpib xxxx 10-ndas klassis, käib xxxx ja tegeleb kümnevõistlusega. Kooli aastamaks on 500 krooni, kuid muretseda on vaja spordivarustus ja pidevalt on vaja raha võistlustele sõitudeks. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 1, 61 lg. 1, 2, 4, 70 lg. 2 alusel. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendus. põhjendus. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 01.12.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja Justiitsministeeriumi vahendusel ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 26.03.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab dokumendi üleandmise teatis toimikus.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest. Kostjale on aega antud 30 päeva. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib elatusrahaks 2 175 krooni. Sõmeru Vallavalitsuse 25.10.2004.a. korraldusega nr. 235 on alaealise A B perekonnanimi muudetud perekonnanimeks R. Järelikult tuleb hagi rahuldada ja kostjalt elatise hageja kasuks ja poeg A R ülalpidamiseks välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis on 27.11.2008.a. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist aasta tagantjärele. Seega kuulub elatis väljamõistmisele alates 01.12.2007.a.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 2
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70 lg. 2,
§-de 173, 407, 415, 468, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 27. juulil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.