lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE Hageja ja kostja sõlmisid 01.11.2007 tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 68 852.46 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,94 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Esitatud nõue koosneb tagastamata krediidisummast 68 852.46 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6 562.79 krooni, lepingu sõlmimise tasu 688.52 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 332.81 krooni. Hageja palub kostjalt muu hulgas välja mõista alates 20.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,94 % tagastamata krediidisummalt aastas. KOSTJA VASTUS HAGILE Kostja on esitanud vastuväite hagile ning märgib, et kuna ei suutnud enam kohustusi täita jäi üles võlgnevus. Kostja leiab, et hageja nõue on liigselt suur ning kuna kostjal on kolm ülalpeetavat on tema maksevõime 400-600 krooni kuus. Kostja oleks nõus tasuma 68 852.46 krooni ilma intressita. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kooskõlas
lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-09-2603 kirjaliku menetlusega. Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tarbijakrediidileping on poolte vahel sõlmitud. Poolte vahel on vaidlus nõude suuruse osas. Kostja palub nõuet vähendada, kuivõrd tema majanduslik seisund ei võimalda selle tasumist. Kostja ei ole nõustunud hageja poolt esitatud kompromissi ettepanekuga. Kohus, arvestades poolte esitatut ning hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 Hagiavalduse kohaselt 01.11.2007 tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 68 852.46 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,94 % krediidisummast ühe aasta kohta. Esitatud nõue koosneb tagastamata krediidisummast 68 852.46 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6 562.79 krooni, lepingu sõlmimise tasu 688.52 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 332.81 krooni. Hageja palub kostjalt muu hulgas välja mõista alates 20.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,94 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja on nõustunud tasuma 68 852.46 krooni, mis sisaldab põhivõlga ning mistõttu kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtu tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja
Kohus leiab, et intressivõlgnevus ei ole võrreldes põhivõlgnevusega ülemäära suur, mistõttu ei pea põhjendatuks vähendada väljamõistetavat intressivõlgnevust. Tulenevalt krediidilepingust, VÕS § 101 lg 1 ning 108 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista intressivõlgnevus 6 562.79 krooni. Hageja ja kostja on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, mistõttu on VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt kohustus maksta viivist sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumisega viivitamise korral lepinguga ettenähtud intressimäära 24,94 % järgi. Kostja on palunud kohustust vähendada ning maksevõimest lähtudes oleks kostjal võimalik tasuda 400-600 krooni kuus, kuivõrd isikul on kolm ülalpeetavat. Kohus asub seisukohale, et viivist tuleb lähtudes kostja majanduslikult raskest olukorrast ning juhindudes VÕS §-st 113 lg 8 ja VÕS §-st 162 vähendada selliselt, et ühekordse viivisena tuleb kostjalt välja mõista 16 332.81 krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni viivis 10% tagastamata krediidisummalt aastas, mis on ligilähedane VÕS §-s 94 lg 1 sätestatud määrale, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on palunud välja mõista kostjalt tasumata lepingu tasu summas 688.52 krooni, mis tuleneb üldtingimuste punktist 5.
lg-st 1 ja tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist jätta hagimenetluse kulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20 % ulatuses hageja kanda.
kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi jääb osaliselt rahuldamata, jätab kohus menetluskulud 80 % ulatuses hageja kanda ning 20 % ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.