← Eesti

2-09-64140/5

Obsah (5)§ 76§ 82§ 100§ 101§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mail 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-64140 Tsiviilasi Swedba

) § 23 lõikele1, § 76 lõikele 1, § 82 lõikele 1, §-le 100, § 101 lõike 1 punktidele 1, 4 ja 6 ning lõikele 2 ja § 108 lõikele

  2. Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavaldusele olid lisatud hageja ja kostja vahel 11.11.
  3. a sõlmitud laenuleping koos laenu tagastamise graafikuga, väljavõte hageja hinnakirjast, hageja poolt kostjale 18.09.2007.a saadetud lepingu ülesütlemise teade ning hageja poolt kostjale e-kirja teel saadetud teade, Harju Maakohtu Lk

(4)2 05.10.2009.a määrus maksekäsu kiirmenetluses ning määruse kättesaamist kinnitav ümbrik, kostja võlgnevuse arvestus ning riigilõivu tasumist tõendavad dokumendid.
  1. Täiendavalt esitas hageja kohtule kirjaliku seisukoha 17.02.2010.a, milles hageja märkis, et ei soovi kostjaga kompromissi sõlmida, kuna on kaotanud kostja vastu usalduse. Kostjal on läbi aegade olnud probleeme erinevatest lepingutest tulenevate võlgnevuste tasumisega. Laenuleping sõlmiti kostjaga varasemate võlgnevuste refinantseerimiseks, kuna kostja oli rikkunud juba oma varasemaid lepingulisi kohustusi hageja ees. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
  2. Kostja teatas kohtule oma 05.02.
  3. a kirjalikus vastuses, et ta on teadlik AS Swedbank nõudest tema vastu ning on nõus hageja hagiga. Kostja oli samuti nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses. Samas märkis kostja, et ta on käesoleval ajal suhteliselt maksejõuetu. Tema palk on väga väike, elukohaks on üürikorter, kostja kasvatab üksi last ning elatist ei saa. Kostja vastusele olid lisatud elukoha üürilepingu koopia, töölepingu koopia, kostja palgatõend ning Rakvere kohtutäituri Raigo Pärs`i tõend selle kohta, et AS ei ole tasunud kostjale elatist 2009.a.
  4. Täiendavalt esitas kostja kohtule 27.03.2010.a kirjalikud seisukohad, milles kostja märkis, et kosjaga laenulepingu sõlmimise ajal oli kostjal normaalse palgaga töökoht. Laenu võtmise ajal elas kostja koos vägivaldse elukaaslasega. Hiljem on kostja ilma jäänud elukohast ja tööst. Kostja leidis, et sõlmis laenulepingu hagejaga tänu oma endise elukaaslase manipulatsioonile. Kohtuotsuse põhjendused
  5. Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  6. Antud asjas kogutud tõenditest (laenulepingust , toimiku lk 5-7, hageja lepingu ülesütlemise teatest kostjale 18.09.2007, toimiku lk 9, hageja e-kirja teel kostjale saadetud teatest, toimiku lk 10 ning kostja võlgnevuse arvestusest, toimiku lk 14-16) nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 11.11.2006.a laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 43 875,76 krooni ning kostja kohustus laenu tagasi maksma igakuiste graafikujärgsete maksetena koos intressidega. Kostja jättis oma lepingulised kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitmata, mistõttu hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles ning nõudis kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka viivise tasumist. Intressi tasumise kohustuse nägi kostjale ette laenulepingu alapunkt VII.
  7. Kostja ei ole hagiavalduses toodud asjaoludele vastu vaielnud. Kostja on omaks võtnud laenulepingust tuleneva kohustuse ja hageja nõude kostja vastu. Samas nähtub kostja vastusest, et kostja vaidleb hagiavaldusele vastu põhjendusel, et tal puuduvad käesoleval ajal piisavad rahalised vahendid hageja nõude rahuldamiseks. 12.

§ 76

lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingus kindlaks määratud tähtpäeval.

Kohustuse rikkumiseks loetakse

§ 100järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas viivitamist. Lk

(4)3
  1. Antud asjas on tuvastatud, et kostja võttis endale lepingulise kohustuse tasuda laenusumma koos intressidega igakuiselt
  2. kuupäeval, kuid kostja jättis vastava kohustuse täitmata.

§ 101

lg 1 punkti 4 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgniku poolsel kohustuse rikkumisel öelda leping üles, mida hageja on käesolevas asjas ka teinud. Samuti on võlausaldajal vastavalt

§ 101

lg 1 punktile 1 nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt punktile 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 101

lõikele 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Seega oli hagejal kohtu hinnangul õigus kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu öelda leping üles ning nõuda kostjalt lepingulise kohustuse täitmist koos viiviste maksmisega. 14.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastavalt

§ 103

lõikele 2 on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttelt lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

  1. Kohus leiab, et kostja poolt ei ole välja toodud asjaolusid, mis tõendaksid kohustuse rikkumise vabandatavust kostja poolt. Kostja ei ole tõendanud, et ei saanud või ei saa jätkuvalt oma lepingulisi kohustusi täita vääramatu jõu tõttu. Võimalikud muudatused kostja elu- ja töökoha tingimustes, sealhulgas muudatus kostja palga suuruses ei ole kohtu hinnangul käsitletavad vääramatu jõu asjaoludena, mis vabandaksid kostja poolset lepingu rikkumist. Laenulepingu sõlmimisel tuleb igal mõistlikul isikul arvestada, et lepingulised kohustused tuleb täita ka siis, kui ajutiselt puudub töökoht või kui töötasu suurus muutub. Vääramatuks jõuks ei ole isiku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud. Mõistliku isikuna tuli kostjal vastavaid asjaolusid vältida või ületada nendest tulenevad tagajärjed selleks, et täita oma lepingulised kohustused. Kuivõrd kostja poolt lepingu rikkumine ei ole vabandatav, on kostja vastutav oma lepinguliste kohustuste täitmise eest sõltumata sellest, et kostja majanduslik olukord on võrreldes laenulepingu sõlmimise ajaga muutunud. Kostjal tuleb oma lepingulised kohustused täita vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustele.
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 47 182 krooni ja 40 senti, millest 32 144,26 krooni on tasumata põhivõlg, 7057,97 intress ning 7980,17 krooni hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas summalt 32 144,26 krooni alates hagi esitamisest 02.12.
  3. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
  4. Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Anu Uritam Kohtunik Lk

(4)4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.