Obsah (7)

§ 82§ 100§ 101§ 108§ 8§ 76§ 103

Tsiviilasi nr.2-09-51730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2010 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja numb

) § 8 lg 2 järgi on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 punktide 1 ja 4 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 108

lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendab isiku tahteavaldust täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse.

1. Hageja palus ühtlasi jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavaldusele olid lisatud äriregistri väljavõtted kostja ning AS RCkohta, hageja ja AS RCvahel sõlmitud laenulepingud, aktsiate finantstagatisena pantimise leping, väärtpaberi informatsioon Eesti Väärtpaberite Keskregistrist, Harju Maakohtu määrused tsiviilasjades nr 2-09-51730 ja nr 2-09-11438, Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-09-11438, selgitus AS RCkohustuste suuruse kohta ning kinnistusraamatu väljavõtted.
2. Harju Maakohtu 07.05.2010.a istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja märkis, et AS RCpankrotti ei ole seni veel välja kuulutatud ning aktsiate pant omab hageja jaoks sisulist tähtsust. Kostja ja hageja vahel sõlmitud pandileping on kehtiv ja tegemist ei ole näiliku lepinguga. Hageja lubadus nõustuda AS RCsaneerimiskava kinnitamisega sõltus mitmetest teguritest. Vaidlusaluse pandilepingu täitmata jätmine oli üks asjaolu, mis pani hagejat hääletama saneerimiskava vastu. Hageja rõhutas, et saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on kohtu ja mitte hageja otsustus. Hagejal ei olnud sõlmitud kostjaga lõplikku kokkulepet selles, et hageja nõustub saneerimiskava kinnitamisega. Hagejal oli õigus oma seisukohti muuta. Hageja märkis, et kui kostja soovib saada sõlmitud lepingute originaale, siis on hageja valmis need 3 andma. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Harju Maakohtule 02.03.
4. a esitatud vastuses teatas kostja, et vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja vastuse kohaselt kasutas kostja ära oma positsiooni läbirääkimistel, eksitas hagejat ja lõi väära ettekujutuse. Seetõttu on pandileping vastavalt TsÜS §-le 10, §-le 84 ja §-le 86 tühine. Ühtegi sisulist asjaolu või vastuväidet kostja ei esitanud. Kostja ei esitanud ka ühtegi vastuväidet tõendavat tõendit.
5. Samuti esitas kostja kohtule taotluse pikendada kostjale antud sisulise vastamise tähtaega ning kohustada hagejat esitama pandilepingu kostja eksemplari, väärtpaberikorralduste kostja eksemplarid ning väärtpaberikonto avamise lepingu kostja eksemplarid.
6. Kohus selgitas kostjale, millistele nõuetele peab vastama kostja vastus ning andis kostjale täiendavalt aega sisulise vastuse esitamiseks, kuid kostja ei esitanud hagiavaldusele kirjalikku vastust tähtaegselt ega ka hiljem.
7. Harju Maakohtu 07.05.2010.a istungil selgitas kostja, et vaidleb hagile vastu, kuna poolte vahel sõlmitud pandileping on näilik tehing TsÜS § 89 alusel. Hagejal ei olnud kavas ühtegi lepingu punkti täita ja hageja soovis kostjalt üksnes saada aktsiad enda valdusesse. Hageja planeeris selliseid toiminguid pikalt ette. Hageja oleks pidanud täitma kostjaga sõlmitud kokkulepet kinnitada saneerimiskava, kuid hageja rikkus seda kokkulepet. Hageja ja kostja vahel oli suusõnaline kokkulepe AS RCsaneerimiskava kinnitamise kohta. Pandilepingu muutis kostja hinnangul näiliseks eeskätt asjaolu, et 10.08.2010.a sai kostja AS RCaktsiate omanikuks ja kahe kuu pärast oleks hageja juba saanud neid aktsiaid realiseerida. Hageja tegevus oli ette planeeritud.
8. Kostja selgitas Harju Maakohtu 07.05.
9. a istungil samuti, et 16.06.2009 avaldas hageja Ametlikes Teadeannetes enampakkumise teadaande, mille alusel müüdi 12 000 AS RCaktsiat nimiväärtusega 100 krooni aktsia. Enampakkumisel tegi kostja pakkumise aktsiate omandamiseks hinnaga 1 250000 krooni. 3.08.2009.a. sai kostja 10 800 aktsia omanikuks. 10.08.2009.a. sai kostja veel 1200 aktsia omanikuks. 17.03.2009 esitas AS RCHarju Maakohtusse avalduse saneerimismenetluse alustamiseks. 01.04.2009.a. algatati saneerimismenetlus. 05.10.2009.a. esitas AS Swedbank avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. 08.10.2009.a. jättis Harju Maakohus saneerimiskava kinnitamata. 01.10.2009.a. sõlmisid kostja ja hageja pandilepingu. Väärtuspäevaks oli 05.10.2009.a. Aktsiate ülekandetehingut EVK ei teostanud, kuna väärtpaberikorraldused olid täidetud ebakorrektselt. 08.10.2009.a. esitas hageja esindaja hagi eeltagamise taotluse kohtule. 19.02.2010.a. ütles hageja üles laenulepingud AS-ga RCtuues põhjuseks laenulepingu p. 2.17.p
10. Aktsiate pandilepinguga oli tagatud AS Swedbank nõuded AS RCvastu. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
12. Asjas kogutud tõenditest (aktsiate finantstagatisena pantimise leping, toimiku
13. kd lk 50-52, AS RCkohustuste suuruse kirjeldus, toimiku
14. kd lk 64 ning hageja ja AS RCvahel sõlmitud laenulepingust, toimiku
15. kd lk 79 -442) nähtub, et hageja ja kostja vahel oli AS RCkohustuste 4 täitmise tagamiseks sõlmitud AS RCaktsiate finantstagatisena pantimise leping. Pandilepingu punkti 3 kohaselt avasid pooled aktsiate pantimiseks AS-s Swedbank pandikonto nr xxxxxxxxxxxxxxx. Pandilepingu punkti 4 kohaselt kohustus pantija koheselt pärast lepingu sõlmimist aktsiad pandikontole kandma, kuid kostja jättis selle kohustuse täitmata.
16. Harju Maakohtu 08.10.2009.a määrusega ning Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-11438 jäeti kinnitamata AS RCsaneerimiskava, millest nähtub, et AS RCon tõsistes makseraskustes.
17. Kostja on oma ütlustega Harju Maakohtu istungil (toimiku
18. kd, lk 45, pöördel) omaks võtnud, et pandilepingust tulenevad kohustused jäid kostjal täitmata.
19. Kohus leiab, et

§ 8

lg 2 järgi on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud asjas ei ole kostja oma kohustusi täitnud, kuna kostja ei ole kandnud panditud AS RCaktsiaid pandilepingu punktis 4 viidatud pandikontole. 23.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega ka väitnud, et kostja kohustuste rikkumine oleks olnud vabandatav. Seega leiab kohus, et kostjapoolne pandilepingust tuleneva kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. 24.

§ 101

lg 1 punktide 1 ja 4 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 108

lg 2 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. TsÜS § 68 lg 5 järgi asendab isiku tahteavaldust täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. Eeltoodud sätteid kohaldades leiab kohus, et kostja on kohustatud tegema tahteavalduse AS RCaktsiate pandikontole ülekandmiseks ning kostja tahteavaldus tuleb asendada käesoleva kohtulahendiga.

1. Kohus ei pea põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et poolte vahel sõlmitud pandileping on tühine selle näilikkuse või vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja ei ole välja toonud ühtegi sisulist asjaolu, miks oleks poolte vahel sõlmitud pandileping vastuolus heade kommetega, mistõttu ei saa kohus sisuliselt hinnata kostja 02.03.
2. a taotluses esitatud viidet TsÜS §-le
3. Kohus märgib siinkohal, et kohtupraktika kohaselt ei saa tehing olla korraga näilik ja vastuolus heade kommetega (RK TKo 20.06.2006.a nr 3-2-1-13-06, RK TKo 23.09.2005.a nr 32-1-80-05).
4. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 3 sätestab, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
5. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest tulenevalt saaks kohus tuvastada, et poolte vahel sõlmitud pandileping oli näiline. Kostja ei ole väitnud, et poolte tahe oleks olnud suunatud mõne muu lepingu ja mitte pandilepingu sõlmimisele. Kostja poolt välja toodud asjaolud seoses pandilepingu sõlmimise ning hageja tegevusega AS RCsaneerimismenetluses ei võimalda kohtu hinnangul tuvastada, et hageja tahteks ei olnud kavatsus luua nimelt pandilepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu 5 olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tagavad (RK TKo 17.12.
6. a nr 32-1-137-09, p 11). Näilik on tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Näiliku lepingu puhul puudub pooltel tahe tehingu õiguslikke tagajärgi kaasa tuua ning nende sooviks on jätta tagajärgedest vaid muljet (RK TKo 23.09.2005.a nr 3-2-1-80-05, p 22). Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja sõlmis kostjaga aktsiate pandilepingu ja teostas toiminguid AS RCsaneerimismenetluses vaid lühikese ajaperioodi jooksul pärast aktsiate müüki kostjale ning hageja tegevusest nähtuvalt soovis hageja panti ilmselt kiirelt realiseerida. Pandi kui tagatise realiseerimine tagatud kohustuste täitmata jätmise korral on üks peamisi pandilepingu õiguslikke tagajärgi ning seega annavad kohtu arvates kostja väiteid alust üksnes arvata, et hageja tegelikuks tahteks oligi pandilepingu sõlmimine koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Lühike ajaperiood aktsiate kostjale müümise ja pandilepingu vahel ei too kohtu arvates iseenesest kaasa selle, et pandileping oleks olnud näiline.
7. Kohtu hinnangul ei tõenda tehingu näilikkust ka hageja toimingud AS RCsaneerimismenetluses. Asjaolud, milliste kohaselt langesid pandilepingu sõlmimine, pandilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmine ning hageja toimingud AS RCsaneerimismenetluses väga lühikesse ajavahemikku, ei anna kohtu hinnangul alust järeldusteks, nagu ei oleks hageja soovinud saavutada pandilepingust tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Olukorras, kus pandilepingutega tagati AS RCkohustusi ning AS RCsuhtes viidi samal ajal läbi saneerimismenetlust, oli hagejal õigus astuda täiendavaid samme oma õiguste kaitseks, sealhulgas oli hagejal õigus vastu vaielda saneerimiskava kinnitamisele. Kostja on ebaõigesti leidnud, et AS RCsaneerimiskava kinnitamata jätmine sõltus hagejast. Saneerimiskava kinnitab või jätab kinnitamata kohus saneerimisseaduse alusel. Hageja poolt esitatud Harju Maakohtu 08.10.2009.a määrusest (toimiku
8. kd, lk 55-60) nähtub, et hageja nõustus hääletama saneerimiskava kinnitamise poolt mitmetel eelnevatel tingimustel. Saneerimiskava vastu hääletas ka võlausaldaja OÜ ASI. Kohus on jätnud saneerimiskava kinnitamata põhjendusel, et selles toodud saneerimisabinõud ei võimalda ettevõtet saneerida
9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada.
10. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning kohtu hinnangul on vajalik jätta Harju Maakohtu 18.12.2009.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni jõustunud kohtulahend on täidetud, kuna vastupidisel juhul võiks kostja aktsiad võõrandada mõnele kolmandale isikule.
11. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Anu Uritam Kohtunik 6