KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juunil 2010.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-21109 Tsiviilasi Z

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul

1. Zemfira Arro võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud 5.05.2010.a esitas hageja kohtule hagiavalduse lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Pooltel on xxxxxxxxxxxxx sündinud tütar. Lapse vajadusteks kulub 3700 krooni kuus. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade saadetud ning on kätte saanud elukoha aadressil
2. mail
3. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks ega hiljem ei ole esitanud kirjalikku vastust. Kostjat on hoiatatud vastamatajätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on sellekohase taotluse esitanud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Pooled on 19.11.1998.a sündinud tütre vanemad. Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Hageja nõuab elatist miinimummääras. Tegemist nõudega ja väljamõistmisega minimaalmääras. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Seega mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Hagejal menetluskulud puuduvad. Kostja ei ole kohtule vastanud ning seega ka menetluskulusid esitatud ei ole. Kostja võimalikud menetluskulud jätab kohus tema enda kanda (

§ 164

lg 3).

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2