← Eesti

3-09-1320/38

Obsah (7)§ 26§ 31§ 15§ 10§ 4§ 92§ 93

3-09-1320 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1320 Haldusasi I. T.’i k

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 16.06.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD

  1. I. T. esitas
  2. a aprillis Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse programmis Customs/Toll 2013 osalemiseks.
  3. detsembril
  4. a esitas I. T. MTA rahvusvahelise 1 koostöö talitusele välislähetuse taotluse perioodiks
  5. jaanuar kuni
  6. jaanuar
  7. a koos töövisiidi programmiga, mille alusel teostas rahvusvahelise koostöö talituse peaspetsialist K. J. vajalikud reisiformaalsused (I. T.ile edastati
  8. jaanuaril
  9. a laevapiletite broneerimise kinnitus) ja vormistas välislähetuse käskkirja eelnõu peadirektorile allkirjastamiseks. MTA peadirektor ei allkirjastanud käskkirja.
  10. jaanuaril
  11. a teatati I. T.ile, et broneeringud on tühistatud. MTA
  12. jaanuari
  13. a kirjaga edastati I. T.ile peadirektori otsustuse põhjendused.
  14. I. T. esitas
  15. jaanuaril
  16. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks MTA toimingud, mis seisnesid I. T.i mittelubamises osaleda kavandatud välislähetuses Soome Vabariiki Euroopa Liidu programmi Customs 2013 raames
  17. jaanuarist kuni
  18. jaanuarini
  19. a. Tallinna Halduskohus
  20. aprilli
  21. a otsusega haldusasjas nr 3-09-56 jättis I. T.i nimetatud kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus
  22. oktoobri
  23. a otsusega aga rahuldas I. T.i apellatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu
  24. aprilli
  25. a otsuse ning tunnistas õigusvastaseks MTA kõnealuse toimingu, mis seisnes ajavahemikule
  26. jaanuar kuni
  27. jaanuar
  28. a planeeritud välislähetuse ärajätmises. Riigikohus
  29. veebruaril
  30. a leidis, et I. T.i kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  31. oktoobri
  32. a otsusele on ilmselt põhjendamatu, ning jättis tema kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, samas Riigikohus võttis menetlusse MTA kassatsioonkaebuse eelnimetatud ringkonnakohtu otsuse peale. Riigikohtu halduskolleegiumi
  33. mai
  34. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-13-10 rahuldati MTA kassatsioonkaebus, tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
  35. oktoobri
  36. a otsus ning jäeti Tallinna Halduskohtu
  37. aprilli
  38. a otsuse asjas nr 3-09-56 resolutsioon muutmata, täiendades Tallinna Halduskohtu otsuse põhjendusi.
  39. Eelviidatud kohtumenetluse ajal,
  40. mail
  41. a, oli I. T. pöördunud Rahandusministeeriumi poole taotlusega alustada teenistuslikku järelevalvet MTA peadirektori toimingute üle seoses I. T.i mittelubamisega eelpool nimetatud välislähetusse /tl 8-10/.
  42. Rahandusministeerium
  43. juuni
  44. a vastuskirjas nr 1-1.13/7443 I. T.i pöördumisele märkis, et asjas täiendavaid selgitusi kogudes ilmnes, et I. T. on samas küsimuses pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Olles tutvunud Tallinna Halduskohtu
  45. aprilli
  46. a otsusega asjas nr 3-09-56 ja selle peale esitatud apellatsioonkaebusega ning võttes arvesse I. T.i poolt 03.03.2009 Rahandusministeeriumis toimunud kohtumisel antud selgitusi, pidas Rahandusministeerium otstarbekaks oodata ära kohtuotsuse jõustumise. Rahandusministeerium märkis, et kõik asjaga seonduvad dokumendid ja muud kogutud tõendid on esitatud kohtule, kes annab neile ka hinnangu. Rahandusministeerium leidis, et ei ole korrektne asuda tegema omapoolset lahendit enne, kui kohtumenetlus samadel asjaoludel ei ole saanud lõplikku jõustunud lahendit /tl 11/.
  48. juunil
  49. a esitas I. T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Rahandusministeeriumi kohustamiseks alustada MTA peadirektor Enriko Aava ebaseaduslike toimingute I. T.i suhtes (seoses kaebuse esitaja välislähetusse mittelubamisega Soome Vabariiki 11.01.2009 – 16.01.2009 töövisiidile Euroopa Liidu ametnike vahetuse programmi Customs 2013 raames) üle teenistuslikku järelevalvet. Täpsustatud kaebuses jäi I. T. tuvastamistaotluse juurde /tl 1-3, 19-20, 28-29, 45-46/. 2
  50. Pärast kaebuse korduvat käiguta jätmist ja kaebuse esitamise asjaolude väljaselgitamist võttis kohus
  51. detsembri
  52. a määrusega menetlusse I. T.i kaebuse Rahandusministeeriumi toimingute/tegevusetuse vaidlustamiseks MTA ametnike töö kontrollimisel, mis oli seotud kaebuse esitaja välislähetusse mittelubamisega Soome Vabariiki 11.01.–16.01.2009 töövisiidile Euroopa Liidu ametnike vahetuse programmi Customs 2013 raames /tl 47-48/.
  54. jaanuaril
  55. a esitas Rahandusministeerium kohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 62-63/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja I. T.i väitel on ta korduvalt
  56. aastal (09.01.2009, 10.01.2009, 11.01.2009, 16.05.2009 ja 24.05.2009) pöördunud kaebekirjadega Rahandusministeeriumi poole. Kirjades on ta informeerinud ministeeriumi MTA peadirektori ebaseaduslikest toimingutest ja palunud alustada tuginedes Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi - VVS) § 95 lg-le 1 teenistuslikku järelevalvet tema toimingute ebaseaduslikkuse üle. Tal ei võimaldatud osaleda ainukesena Eesti tolliametnikest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusega nr 624/2007 EU
  57. mai 2007 (EUVL L 154, 14.6.2007) aastateks 2008-2013 kinnitatud tolli tegevusprogrammi Toll 2013 (Customs 2013) raames töövisiidil. Ametnike töövisiite rahastati Euroopa Liidu rahadest. Kaebaja töövisiit oli aktsepteeritud MTA poolt
  58. a aprillis. Seda oli aktsepteerinud Soome Tolliamet – saatnud kutse, esialgse töövisiidi programmi, kinnitanud töövisiidi vastuvõtja. MTA INTRANETIS avaldati 05.01.2009, 06.01.2009, 07.01.2009, 08.01.2009, 09.01.2009 – kahe nädala välislähetused, koos lähetuste teemadega. Kõikidel nendel päevadel oli märgitud, et kaebaja osaleb 11.01.2009-16.01.2009 töövisiidil Soome Vabariigis. Ka oli teda märgitud Koidula tollipunkti
  59. a kinnitatud töögraafikus 12.01.2009, 13.09.2009, 14.09.2009, 15.01.2009, 16.01.2009 töövisiidil olevaks. MTA poolt olid väljastatud talle hotelli broneering 11.01.- 12.01.2009 Helsingis asuvasse hotelli Presidenti, samuti laevasõidupiletite broneeringud sõiduks Soome ja tagasi. Soome Tolliamet oli Eesti MTA palvel broneerinud Lappeenrantas hotellis Patricia töövisiidi ajaks 12.01.2009 kuni 16.01.2009 ühetoalise hotellitoa. MTA rahvusvahelise koostöö talituse peaspetsialist Kristina J. palus kaebajal 06.01.2009 ära tellida ja kinni maksta rongisõidupiletid sõiduks 12.01.2009 Helsingist Lappeenranta ja 16.01.
  60. Tuginedes eeltoodule ei jäänud tal mingit kahtlust, et peadirektori poolt kaebaja välislähetuse käskkirja ei ole koostatud. Kaebaja oli MTA poolt olnud korra välislähetuses
  61. a augustikuus spordivõistlustel Turu linnas. Tollal sai ta alles peale võistlusi teada lähetuse käskkirjast ja päevaraha 500 krooni päev maksti välja peale võistluste toimumist
  62. a septembrikuus. 09.01.2009 – üks tund enne ärasõitu pidi kaebaja juhuslikult helistama K. J.le, kes ütles, et peadirektor E. Aav on tühistanud töövisiidi. Seejärel katkestas K. J. telefonikõne, haigestus ning oli pikemat aega haiguslehel. MTA-lt sai kaebaja vastuse töövisiidi ära jäämise kohta alles 26.01.2009, ning seda seostatakse sellega, et MTA peadirektoril on õigus otsustada, keda välislähetusse saata. Põhjuseks pidi olema asjaolu, et Soome tolli poolt 22.12.2009 saadetud esialgne Customs 2013 töövisiidi kava ei olevat olnud 09.01.2009 varahommikul (ajavahemikus 8:00 kuni 8:30) MTA peadirektor E. Aavale vastuvõetav. 16.05.2009 kirjas kaebaja palus alustada teenistuslikku järelevalvet E. Aava toimingute üle. Kaebajal on kohustamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, MTA peadirektor on tema inimõigusi räigelt rikkunud. Kaebaja tugineb Euroopa liidu põhiõiguste hartale, mille kohaselt kaebajal kui Euroopa Liidu kodanikul on õigus heale haldusele (kodanikuõigused, art 41). MTA toimingute puhul ei saa juttugi olla heast haldusest. Kehtib diskrimineerimiskeeld (art 14). Ainukesena kaebajal ei ole lubatud osaleda EL programmi Customs 2013 raames 3 töövisiidil. Kaebajal oli rolliootus, et MTA peadirektor igati soodustaks tema osalemist töövisiidil Soome Vabariigis tutvumaks Soome tolli kui EL parima tolli töökogemustega. MTA ametnik väitis, et töövisiit jäi ära seonduvalt kaebaja isikuga. Kaebaja on olukorrast informeerinud ka Euroopa Liitu. Arvatavasti tuleb antud küsimuses pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Sinna pöördumisel peab kaebaja ära näitama, et ta on kasutanud Eestis ära kõiki vahendeid. Üks nendest oleks, et Rahandusministeerium alustaks teenistuslikku juurdlust MTA peadirektori E. Aava toimingute suhtes, mis seisnevad kaebaja diskrimineerimises (haldusasi 3-07-490), mitte lubamine osaleda EL programmi Customs 2013 raames töövisiidil, äärmiselt halb halduskorraldus MTA-s. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Rahandusministeeriumi toimingud, mis seisnesid selles, et olles informeeritud Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingute Liidu juhatuse esimehe I. T.i diskrimineerimisest (jõustunud kohtuotsus 22.02.2008 haldusasjas 3-07-490), ei võtnud midagi ette olukorra parandamiseks, süüdlaste karistamiseks. Samuti palub ta „tunnistada õigusvastaseks Rahandusministeeriumi toimingud, et olles informeeritud sellest, et Euroopa Liidu Customs 2013 programmi raames võivad võrdsetel alustel teistes liikmesriikides töövisiitidel eesrindlike töökogemuste saamise eesmärgil osaleda kõikide liikmesriikide tolliametnikud, sellest et Maksu- ja Tolliameti juhtkond pidanuks igati soodustama ja kaasa aitama minu töövisiidile Soome Vabariiki ei võtnud Rahandusministeerium midagi ette Maksu- ja Tolliameti peadirektori Enriko Aav ebaseaduslike toimingute uurimiseks, edasiseks tõkestamiseks“. Rahandusministeerium ei pidanud vajalikuks, vaatamata korduvatele palvetele, antud asjas teenistusliku juurdluse läbiviimist. Rahandusministeeriumi vastuskirjas 22.01.2009 keskendutakse ainult Vabariigi Valitsuse 28.03.2001 määrusele nr 108 „Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord“. Üldse ei käsitleta I. T.i kaebekirju miks tal ei lubatud ainuisikuliselt MTA peadirektori poolt ärasõidupäeval sõita Euroopa Liidu programmi Customs 2013 raames töövisiidile Soome Vabariiki. Rahandusministeerium oli olemas kaebuse menetlemisel Customs 2013 töövisiitide juhend ning teada, et kaebaja vastas töövisiidil osalevatele ametnikele esitatavatele nõuetele, tema osavõttu töövisiidist oli aktsepteerinud MTA, Soome Tolliamet. Samas Rahandusministeerium ei tutvunud esitatud materjalidega põhjalikult. Teenistusliku juurdluse alustamise pidanuks tingima juba asjaolu, et terves Euroopa Liidus ainukesena Eestis, selle asemel et soodustada ametnike osalust Euroopa Liidu rahadest finantseeritavas ametnike vahetuse rahvusvahelises programmis tutvumaks teiste riikide eesrindlike kogemustega, otsustab MTA peadirektor ainuisikuliselt mitte lubada kaebajal osaleda. Rahandusministeerium ei selgitanud välja, et tegemist oli programmiga, kus võisid osaleda kõik tolliametnikud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus Customs 2013/ Toll 2013 raames toimuva ametnikevahetuse töövisiitide osas kohustas liikmesriikide tolliameteid ja rahandusministeerium igati soodustama programmi raames ametnike vahetust. Kaebaja subjektiivset õigust, põhiseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele on rikutud (vt halduskohtu otsus 3-07-490 22.01.2008). Samas ei ole Rahandusministeerium midagi ette võtnud korra loomiseks oma haldusalas. Igaühel, kelle inimõiguste konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Tegemist on võimu kuritarvitamisega MTA peadirektori poolt. Sellistele juhtumite puhul pidanuks Rahandusministeerium koheselt reageerima, ning tegelema hea halduse tava praktilise juurutamisega oma haldusalas, mitte sellest „teoreetilise jutlustamisega“. Mittekohased on viited käimasolevale kohtumenetlusele. Kohtumenetluses ei ole senini üldse käsitletud hea halduse tava ja võimu kuritarvitamist, ebavõrdset kohtlemist. Kohtute praktika näitab, et haldusasjad ei saa meie kohtutes menetletud mõistliku aja jooksul. 4 Teenistusliku järelevalve algatamine, selle menetlemine kestnuks kuu. Rahandusministeerium oli kaebaja töövisiidi ärajäämisest ametnikevahetuse programmi raames teadlik juba
  63. jaanuarist
  64. Hiljemalt
  65. märtsiks 2009 olnuks Rahandusministeeriumi poolt algatatud menetlus lõppenud. Vajadusel olnuks kaebajal võimalus omal algatusel kaebus Tallinna Halduskohtust tagasi võtta. Rahandusministeeriumi tegevusetus, teostamata toimingud on põhjustanud kaebajale suuri psüühilisi üleelamisi, suurt ajakulu, jätnud ilma võimalustest perega ja hobidega tegelemiseks. Kaebuse esitamisega tahab ta juhtida avalikkuse tähelepanu Rahandusministeeriumi tegevusetusele, riigis valitsevale kõrgemate ametnike „ringkaitsele, ennast rehabiliteerida, kaitsta kui ameti peausaldusisikut võimalike järjekordsete rünnakute eest. Hiljem soovib kaebaja esitada Rahandusministeeriumile talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju nõude. Vastustaja Rahandusministeerium ei nõustu kaebuses esitatud väidetega ja palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Kuivõrd I. T. edastas 09.01.2009 kirjas Rahandusministeeriumile info, et kavatseb MTA vastu kohtusse pöörduda, ning adresseeris 10.01.2009, 11.01.2009 kirjad võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse volinikule (Rahandusministeeriumile koopia) /tl 64-66/, jääb arusaamatuks, miks I. T. vaidlustab Rahandusministeeriumi toimingud/tegevusetuse antud kirjadele vastamisel. Vaatamata sellele, et I. T. ei adresseerinud 10.
  66. ja 11.01.2009 kirju Rahandusministeeriumile ning edastas 09.01.2009 kirjas info, et kavatseb MTA vastu kohtusse pöörduda, andis Rahandusministeerium, nagu ka I. T. on kaebuses märkinud, kõikidele eespool nimetatud kirjadele sisulise vastuse 22.01.2009 kirjaga nr 1-1.13/516 /tl 38/. Rahandusministeerium on MTA-s lähetuste vormistamiste ja otsustamistega ning programmiga Toll 2013/Customs 2013 seonduvate regulatsioonide õiguspärasuse kohta viinud läbi juurdluse ning andnud I. T.ile selle kohta informatsiooni 22.01.2009 kirjas nr 11.13/
  67. I. T.i 09.01., 10.
  68. ja 11.01.2009 kirjades esitatud asjaolude ja väidete kontrollimiseks pöördus Rahandusministeerium MTA peadirektori poole ning on teinud muid toiminguid /tl 67-68/. I. T.ile edastati 13.05.2009 e-mailiga MTA-st saadud selgitused ning asjakohased materjalid, mille põhjal Rahandusministeerium oma 22.01.2009 kirjas esitatud seisukoha kujundas /tl 69/. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti põhimääruse § 12 p-le 1 on vaiete ja kaebuste lahendamine juriidilise osakonna pädevuses. Seega on õiguspärane, et Rahandusministeeriumi järelepärimisele vastas juriidilise osakonna juhataja Villy Lopman. Ka kohtuti I. T.iga 03.06.2009 Rahandusministeeriumis, kus arutati programmi Toll 2013/Customs 2013 raames toimuma pidanud lähetuse asjaolusid. Seega ei ole Rahandusministeerium olnud tegevusetuses, I. T. ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis võiks viidata Rahandusministeeriumi õigusvastasusele antud toimingute läbiviimisel. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi – HMS) § 4 lg-le 1 on haldusorganile antud kaalutlusõigus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Samuti on vastavalt HMS § 5 lg-le 1 haldusorganil õigus määrata menetlustoimingute vorm ja muud haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-09-56, et ametnike teenistuslähetusse saatmisel on ameti peadirektoril otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum. Samuti seondub Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud otsustuse tegemine teenistusalase otstarbekuse küsimusega, millesse kohus ei sekkunud. Vastavalt VVS § 41 lg-le 4 põhinevad valitsusasutused ainujuhtimisel. Seega ei ole kõrgemalseisval asutusel ega selle asutuse juhil õigust sekkuda valitsemisala asutuse juhi igapäevategevusse asutuse töö korraldamisel ega operatiivotsuste tegemisel. Seega ei ole ka Rahandusministeeriumil ega ka rahandusministril võimalik sekkuda ega lahendada valitsemisala ametite ametnike tööd puudutavaid üksikjuhtumeid ning sekkuda ameti peadirektori kaalutlusõigusesse. 5 Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi –

) § 25 lg 4 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega teeb kohus otsuse konkreetses asjas. I. T.i viide, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-07-490 oleks tuvastatud ka jätkuv diskrimineerimine, ei ole korrektne. Seda kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohus analoogses haldusasjas nr 3-08-1188, milles jõuti seisukohale, et I. T.i distsiplinaarmenetluse alustamist ja läbiviimist, mis viidi läbi perioodil 03.04.-07.05.2008, ei tinginud kaebaja staatus ametiühingu liikumises. Kohus leidis, et ametiühinguseaduse rikkumist ei saa tõendada vaid asjaoluga, et kaebaja suhtes on mitmeid distsiplinaarmenetlusi alustatud ning antud on ka muid koormavaid haldusakte, mille õigusvastasus on kohtu poolt kindlaks tehtud. Nii on ka kohtud erinevas asjades asunud nii MTA (Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-08-1188, 3-07-1360, 3-07-1856, Tallinna Halduskohus haldusasi nr 3-07-578), kui ka I. T.i (Tallinna Ringkonnakohus haldusasi nr 307-490) poolele. Põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt on igaühel õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda. PS § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS § 4 kohaselt on Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt PS-st ja VVS-st ei tegele Vabariigi Valitsus õiguse mõistmisega. Seetõttu ei ole Rahandusministeerium pidanud korrektseks sekkuda I. T.i ning MTA vaheliste kohtuvaidluste esemeks olevatesse küsimustesse. Kuivõrd käesoleva kaebuse ning vaidluse ese ei ole programmi Toll 2013/Customs 2013 raames toimuma pidanud I. T.i lähetuse asjaolude väljaselgitamine, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks vastuses selgitada lähetusega seonduvat. Samas peab vastustaja oluliseks märkida, et I. T.i väide, et teda ei ole ainukesena kogu Euroopas lubatud osaleda ametnike vahetusel, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole vastavalt

§ 15lg-le 3 eespool nimetatud väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit.

Tallinna Halduskohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-09-56 tuvastanud, et 11.01.-16.01.2009 välislähetusele ei kavandatud üheaegselt avaldajaga mitmeid osalejaid, ning et ainult kaebuse esitaja lähetus oleks seejuures ära jäetud. Nimetatud asjaolu I. T. Ringkonnakohtus ei vaidlustanud. Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse § 3 lg-le 2 on tegemist otsese diskrimineerimisega, kui ühte isikut koheldakse halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Vastavalt sama seaduse § 3 lg-le 4 on diskrimineerimine kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Kuivõrd programmi Toll 2013/Customs 2013 raames ei olnud plaanis teiste ametnike lähetusi, on kohus sisuliselt tuvastanud, et I. T.iga samalaadses olukorras ei olnud teisi ametnikke. Ka I. T. ise on oma 21.11.2009 kaebuse täienduses märkinud, et 2008. a ei osalenud mitte ühtegi MTA Euroopa Liidu välispiiri maanteetollipunktide inspektorit Toll 2013/Customs 2013 programmis ning seega puudus inspektorite programmide võrdluseks alus. Samuti märkis I. T. kaebuse täienduses, et 2008. a ametnikevahetusel Soomes käinud M. B.’i ja K. P. töövisiit oli kitsalt spetsiifiline ning ka nende töövisiiti ei saanud tema omaga võrrelda. Viitega

§ 10lg 2 p-le 4 märgib vastustaja, et I.

T. on viidanud PS-le, kuid ei ole märkinud, milliseid tema põhiõigusi on rikutud. Kokkuvõtteks leiab vastustaja, et kaebus on tervikuna tõendamata ja põhjendamata ning selles toodud väited ei põhine seadusel. KOHTU PÕHJENDUSED 1.

§ 4

lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. I. T. on antud juhul vaidlustanud Rahandusministeeriumi väidetava tegevusetuse kaebaja 09.01.2009, 10.01.2009, 11.01.2009 6 ja 16.05.2009 kirjade menetlemisel ning MTA peadirektor Enriko Aava suhtes teenistuslikku järelevalve algatamisel, kusjuures I. T.i pöördumiste põhjuseks oli MTA peadirektori poolt kaebaja mittelubamine osaleda välislähetuses Soome Vabariiki Euroopa Liidu programmi Customs 2013 raames

  1. jaanuarist kuni
  2. jaanuarini
  3. a. Et kohus vaatab kaebuse läbi selles sisalduva taotluse ulatuses, olemata seotud kaebuse sõnastusega, ning eelviidatud välislähetuse osas on toimunud eraldi halduskohtumenetlus, mis on saanud lõpplahendi, siis jätab kohus tähelepanuta I. T.i kõik sellekohased (välislähetust puudutavad sisulised) väited.
  4. Kohus on seisukohal, et I. T.i kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele. Rahandusministeerium ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ega eksinud hea halduse tava vastu, korraldanud „kõrgemate ametnike „ringkaitset“ ega soosinud võimu (jätkuvat) kuritarvitamist ja kaebaja diskrimineerimist MTA peadirektori poolt. Vastustaja ei ole rikkunud I. T.i subjektiivseid õigusi ja tegelikult puudub kaebajal ka põhjendatud huvi kaevatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on kaebusest nähtuvalt palunud teha kindlaks Rahandusministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse eesmärgiga esitada hiljem vastustajale kahjunõue talle põhjustatud moraalse kahju (psüühilised üleelamised jms) ja materiaalse kahju eest, samuti pöörduda edaspidi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kohus leiab, et I. T.ile võis teoreetiliselt põhjustada küll moraalset ja materiaalset kahju MTA peadirektori poolt kaebaja mittelubamine osaleda välislähetuses Soome Vabariiki, kuid on absurdne ette kujutada, et sama võinuks põhjustada Rahandusministeeriumi (ministri) poolt teenistuslikku järelevalve väidetav alustamata jätmine või kaebaja soovitule mittevastav läbiviimine. Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumine ei sõltu aga sellest, kas minister on teostanud teenistuslikku järelevalvet või mitte, küll peab olema aga lõplikult läbitud kohtumenetlus siseriigis. Põhjendatud huvina ei ole käsitatav isiku soov „juhtida kaebuse esitamisega avalikkuse tähelepanu Rahandusministeeriumi tegevusetusele“, vaid tuvastamiskaebuse esitamine peab aitama isikul kuidagi oma subjektiivseid õigusi taastada või kaitsta. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda teenistuslikku järelevalvet, ammugi mitte selle tulemusena teatavat laadi lahendust (antud juhul MTA peadirektor Enriko Aava nn korralekutsumist). Kaebuse väikest eduperspektiivi püüdis kohus kaebajale selgitada juba eelmenetluses (tegemist on nn ennatliku kaebusega). Kaebusest ja asja kohtuistungil arutatust nähtuvalt ei suuda kaebaja teha vahet eri kohtuasjade objektidel (esemel) ning seetõttu on ta esitanud mitteasjakohased põhjendused ja seletused, kuid jätnud täpsustamata, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi ja milliseid õigusnorme on rikkunud käesolevas asjas nimelt Rahandusministeerium. Samas hajutamaks kaebaja kahtlust, et kohus püüab hoiduda vaidluse sisuliselt lahendamisest kaebajal põhjendatud huvi või tema õiguste mitterikkumise motiivil, annab kohus kaebusele ka sisulise hinnangu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
  5. VVS § 93 lg 1 kohaselt valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 6 selle seadusega sätestatud teenistusliku järelevalve kord ei laiene muu hulgas aktide ja toimingute seaduslikkuse kontrollimisele, kui nende aktide ja toimingute seaduslikkust kinnitab jõustunud kohtuotsus, lg 61 järgi teenistusliku järelevalve teostaja võib põhjendatult jätta akti kehtetuks tunnistamata, kui akti peale on halduskohtusse esitatud kaebus või protest. Vastavalt VVS § 95 lg-le 1 minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Osundatud sätetest nähtub, et ministril on küll kohustus valvata muu hulgas ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse 7 üle, kuid selles valdkonnas on jäetud talle laialdane diskretsioon selles osas, mis puudutab millal ja kuidas seda teha ning milliseid otsustusi vastu võtta (HMS §-d 4 ja 5). Oluline on sealjuures selgelt nähtav seadusandja tahe, et kui asi on (olnud) kohtu menetluses, siis minister samas küsimuses ei sekku. See on mõistlik nii menetlusökonoomika kui ka kohtu ülimusliku kontrolliõiguse aspektist ning välistab ebaselgust põhjustava olukorra, kus eri kontrollijad asuvad vastupidistele seisukohtadele. Viimane ei ole sugugi välistatud, sest kõnealuse välisvisiidi küsimuses jäid isegi ka eri kohtuastmed eri arvamusele.
  6. Asja materjalidest nähtuvalt I. T.i 09.01.2009 e-kiri teemal ”I. T.i diskrimineerimisest” oli ajendatud kõnealusest ärajäänud töövisiidist Soome ning adresseeritud MTA peadirektor E. Aavale. Kaebaja on kirjas otseselt pöördunud E. Aava poole selles küsimuses konkreetse vastuse saamiseks („Palun Teilt, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Enriko Aav, tuginedes …”). Kirja koopia oli saadetud küll ka rahandusministrile, Rahandusministeeriumi kantslerile jt, kuid kuna seal kirjas ei sisaldunud mingit taotlust kirja koopia saanud ametiisikutele, siis tuleb asuda seisukohale, et see kiri saadeti neile vaid teadmiseks. Järelikult juba eelmärgitu tõttu ei ole alust rääkida ka Rahandusministeeriumi tegevusetusest I. T.i 09.01.2009 e-kirjale vastamisel.
  7. I. T.i 10.01.2009 kiri oli kaebaja avaldus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule I. T.i diskrimineerimise, ebavõrdse kohtlemise kohta MTA peadirektor Enriko Aava poolt. Ärakiri oli muuhulgas saadetud ka Rahandusministeeriumile ning avalduses volinikule sisaldus ebaharilikul kombel ka palve ministrile alustada teenistuslikku juurdlust MTA peadirektori toimingute üle kaebaja väidetaval diskrimineerimisel ja ebavõrdsel kohtlemisel, ajendiks ikka sama välislähetuse ärajäämine. Samas kaebaja viidatud kolmas kiri - 11.01.2009 kiri ei kujuta endast mingit uut avaldust või pöördumist, vaid tähendab üksnes I. T.i 10.01.2009 avalduse elektroonilist edastamist. Asjast nähtuvalt on ministeeriumi juriidilise osakonna juhatajale tehtud ülesandeks I. T.i kaebuste kontrollimine, Aet Sallaste on ka vastavad päringud teinud /tl 67-68/. 22.01.2009 kirjaga nr 1-1.13/516 on Rahandusministeerium (minister) vastanud kaebaja kõigile eelmärgitud pöördumistele, sõltumata asjaolust, et ta ei olnud nende kõigi otsene adressaat. Kirjas on selgitatud, miks minister ei pea vajalikuks sekkuda MTA peadirektori otsustusse isiku teenistusalasesse lähetusse saatmisel. Vastuse sisust nähtuvalt on püütud anda kaebajale teada seisukoht, et ministeerium ei ole kõnealuses juhtumis näinud seadusrikkumist. Nagu on kinnitanud hilisem sellekohane kohtumenetlus, on ministeerium olnud põhimõtteliselt õigel seisukohal. Oluline on sealjuures hoopis märkida, et eelosundatud asjaoludel on alusetu I. T.i väide vastustaja tegevusetusest: Rahandusministeerium on tegelikult kontrollinud kaebaja väiteid ja talle vastanud.
  8. Kui 09.01.2009 kirjas teatas kaebaja, et ta alles kavatseb MTA vastu kohtusse pöörduda, siis 16.05.2009 avalduse (taas taotlusega alustada teenistuslikku järelevalvet MTA peadirektori toimingute üle seoses I. T.i mittelubamisega eelpool nimetatud välislähetusse) esitamise ajaks oli I. T. juba pöördunud kohtusse ja esimese astme kohus oli juba ka otsuse teinud, kuid menetlus oli pooleli, st kohtuotsus ei olnud veel jõustunud, kuna kaebaja ise oli nimetatud otsuse vaidlustanud apellatsioonikorras Tallinna Ringkonnakohtus. Oma 05.06.2009 vastuses kaebaja pöördumisele ei ole Rahandusministeerium keeldunud teenistusliku järelevalve läbiviimisest, vaid on pidanud seda hetkel vastuses toodud asjaoludel põhjendamatuks. Kohus nõustub selle argumentatsiooniga. Rahandusministeeriumi poolt teenistusliku järelevalve läbiviimine paralleelselt samas küsimuses toimuva kohtumenetlusega, arvestades juba ka jaanuaris
  9. a läbi viidud kontrollimist, ei oleks mitte kuidagi aidanud paremini kaitsta kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, vaid oleks olnud 8 pigem kõigile asjaosalistele asjatult koormav ja ei oleks olnud kooskõlas eelnevalt osundatud seadussätetega. Käesolevaks ajaks ongi kohus lõplikult tuvastanud, et MTA peadirektor E. Aava ei talitanud I. T.ile välislähetusse minemise keelamisel seadusvastaselt, mistõttu on sisuliselt osutunud põhjendamatuks ka Rahandusministeeriumi süüdistamine MTA peadirektori suhtes meetmete võtmata jätmises. Kohus rõhutab veelkord, et Rahandusministeerium ei ole olnud ei tegevusetu kaebaja avalduste lahendamisel ega keeldunud teenistusliku järelevalve läbiviimisest, vaid on tegelenud küsimusega (kontrollinud MTA peadirektori tegevust) määral, mida pidas vajalikuks kohtumenetluse kõrval (nt enne 05.06.2009 vastuse koostamist toimus 03.06.2009 ka Rahandusministeeriumis I. T.iga kohtumine, kus arutati programmi Toll 2013/Customs 2013 raames toimuma pidanud lähetuse asjaolusid). Sama ilmneb ka Rahandusministeeriumi 30.10.2009 vastusest kohtunõudele /tl 37/ ning ministeeriumi juriidilise osakonna juhataja 13.05.2009 vastusest I. T.i sama päeva teabenõudele ikka samas töövisiidi küsimuses /tl 69/. Neil asjaoludel on I. T.i kaebus ilmselgelt alusetu. 7.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et antud juhul jääb I. T.i kaebus tervikuna rahuldamata ning Rahandusministeerium ei ole kooskõlas

§ 93

lg-ga 1 omapoolset kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.