← Eesti

3-09-1347/71

Obsah (16)§ 39§ 38§ 28§ 54§ 69§ 47§ 29§ 129§ 122§ 121§ 3§ 56§ 61§ 46§ 15§ 117

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-134

) § 47 lg-te 1 ja 2 alusel lükati tagasi AS Turgel Grupp ja OY Destia ning AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec ühispakkumused.

  1. Kagu Teedevalitsuse juhataja 07.02.2008 käskkirjaga nr 12 tunnistati AS Teede REV-2 pakkumus edukaks.
  2. AS KPK Teedeehitus esitas 05.02.2008 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Kagu Teedevalitsuse juhataja 05.02.2008 käskkirja nr 11 peale. Vaidlustuskomisjoni 07.03.2008 otsusega vaidlustus rahuldati.
  3. Kagu Teedevalitsuse 12.03.2008 kirjaga nr 7-8/424 küsiti AS-lt KPK Teedeehitus selgitusi ühispakkumuses kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud vormidel 4 ja 5 toodud tööde vastavuse kohta hanketeate III osa p-s 2.2 ja 2.3 toodud tingimustele. Kirja p-s 4 märgiti, et hankemenetluses tunnistati edukaks pakkujaks AS Teede REV-
  4. AS KPK Teedeehitus 17.03.2008 vastuskirja p-s 3 märgiti, et AS Teede REV-2 edukaks pakkujaks tunnistamisel on tegemist ilmselt kirjaveaga, sest AS KPK Teedeehitus pakkumuse hind oli kõige madalam, seetõttu peaks nende pakkumus olema parim. Ühtlasi paluti seda küsimust selgitada ja märgiti, et kui mõni pakkumus on juba edukaks tunnistatud, siis tuleks sellest informeerida nõuetekohases vormis.
  5. Kagu Teedevalitsuse juhataja 24.03.2008 käskkirjaga nr 30 tunnistati

§ 39

p 3 alusel kehtetuks 05.02.2008 käskkirja nr 11 p 1.3, mis käsitles ühispakkujate AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec kvalifitseerimist. Lähtudes hankijale laekunud teabest, kinnitati hindamiskomisjoni otsus kõrvaldada hankemenetlusest ühispakkumuse teinud AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec

§ 38

lg 1 p 6 alusel kui kvalifitseerimistingimuste kohta valeandmete esitajad (p 1) ja

§ 28

lg 1 p 5 alusel kui ühispakkumuses alltöövõtjana teist pakkujat AS Teede REV-2 näidanud (p 3.3). Samas kinnitati ka hindamiskomisjoni otsus jätta nimetatud ühispakkujad kvalifitseerimata, kuna ühispakkujate majanduslik seisund, tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele (p 2). Lähtudes vaidlustuskomisjoni 07.03.2008 otsusest, tunnistati kehtetuks käskkirja nr 11 p 3.2, mis käsitles nimetatud ühispakkujate pakkumise vastavust (p 3.1).

  1. Kagu Teedevalitsus sõlmis 28.03.2008 hankelepingu AS-ga Teede REV-
  3. AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec esitasid 04.04.2008 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, paludes tunnistada kehtetuks 07.02.2008 käskkiri nr 12 ja 24.03.2008 käskkiri nr 30, millega otsustati nad hankemenetlusest kõrvaldada ja tunnistati edukaks pakkujaks AS Teede REV-
  4. Samuti paluti tuvastada 28.03.2008 AS-ga Teede REV-2 sõlmitud hankelepingu tühisus. Vaidlustuses leiti, et nende mittekvalifitseerimine on ebaõige ja menetlusest kõrvaldamine

§ 38lg 1 p 5 alusel põhjendamatu.

Hankija ei ole neid AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teavitanud kooskõlas

§ 54lg-ga 1.

Kui aga selline edukaks pakkumuseks tunnistamise otsus on tehtud, siis tuleb see tühistada, sest vaidlustajate ühispakkumus tehti kõige madalama hinnaga. Vaidlustajaid ei ole teavitatud ka hankelepingu sõlmimisest. Kui hankeleping on sõlmitud, on see

§ 69

lg 1 alusel tühine, sest enne hankelepingu sõlmimist oleks pidanud hankija teavitama vaidlustajaid

§ 54

lg 1 alusel teise osaleja pakkumuse edukaks tunnistamisest ja ootama siis ära 14 päeva. 9. Vaidlustuskomisjoni 11.04.2008 otsusega nr 35-08/102773 jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati. Vaidlustuskomisjon leidis, et hankemenetlus on lõppenud ja puudub alus lugeda sõlmitud hankelepingut tühiseks

§ 69lg 1 alusel.

Kagu Teedevalitsuse poolt AS-le KPK Teedeehitus 12.03.2008 saadetud kirjas nr 7-8/424 p-s 4 on muuhulgas öeldud, et hankemenetluses on edukaks pakkujaks tunnistatud AS Teede REV-2. Kirja sai vaidlustaja kätte samal päeval. 2

(12)3-09-1347 Vaidlustuskomisjon ei näe põhjust mitte lugeda selle kirjaga täidetuks hankija kohustus vaidlustaja suhtes teavitada neid

§ 54lg 1 tähenduses pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest.

Asjaolu, et kiri saadeti hiljem kui

§ 54

lg-st 1 tulenev 3-tööpäevane tähtaeg, on põhjendatav sellega, et alates samas hankemenetluses vaidlustajate kohta 05.02.2008 tehtud pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisest kuni vaidlustuskomisjoni 07.03.2008 otsuseni, millega vaidlustuskomisjon tunnistas vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks, ei osalenud vaidlustajad tulenevalt

§ 47lg-st 9 hankemenetluses.

Kagu Teedevalitsus on teavitanud vaidlustajaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest esimesel võimalusel pärast vaidlustajate ennistamist hankemenetlusse. Hankelepingu koopiast nähtuvalt on leping sõlmitud 28.03.2008, st

  1. päeval pärast eelnimetatud kirja edastamist vaidlustajatele. Vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile 04.04.
  2. Hankemenetlus selles riigihankes tuleb lugeda

§ 29lg 3 p 1 alusel lõppenuks ja vaidlustus mittetähtaegselt esitatuks.

10. AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec esitasid 21.04.2008 Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles paluti tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja vaidlustus rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2008 määrusega haldusasjas nr 3-08-764 võeti AS KPK Teedeehitus kaebus vaidlustuskomisjoni 11.04.2008 otsuse peale menetlusse. OÜ Delgetec kaebus tagastati HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel, kuna isik ei olnud tähtajaks tasunud riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2008 otsusega jäeti AS KPK Teedeehitus kaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2009 otsusega nr 3-3-1-14-09 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-764 ja saadeti AS KPK Teedeehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule, kuna Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsusega nr 3-4-1-7-08 kehtetuks tunnistatud

§ 129

lg 1 vastuolu tõttu põhiseadusega ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust lahendada AS KPK Teedeehitus kaebust. Tallinna Halduskohtus anti haldusasjale uus number 3-09-

  2. Tallinna Halduskohtu 05.08.2009 määruse punktiga 3 haldusasjas nr 3-09-1347 eraldati taotlused Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuse rahuldamiseks omaette haldusasjaks (nr 3-09-1706). Kohus pidas vaidlustuskomisjonile esitatud nõuete eraldamist TsMS § 375 lg 1 alusel põhjendatuks, kuna leidis, et need nõuded kuuluvad määrusega tagastamisele, kaebuse tagastamine on määruskaebusega vaidlustatav ning määruskaebuse esitamise korral võib põhivaidluse lahendamine venima jääda. Sama kuupäeva, 05.08.2009, määrusega tagastas Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-09-1706 kaebuse Kagu Teedevalitsuse 07.02.2008 käskkirja nr 12 ja 24.03.2008 käskkirja nr 30 tühistamise ning 28.03.2008 AS-ga Teede REV-2 sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõuetes HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel läbivaatamatult. Kaebuse tagastamist põhjendas kohus järgmiselt. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei lahendanud AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec 04.04.2008 vaidlustust sisuliselt, vaid jättis avalduse kaebetähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata. Sellises olukorras on pakkujal võimalik halduskohtus vaidlustada otsus, millega vaidlustus tagastati, mitte aga hankija otsused.

kehtestab kohustusliku kohtueelse menetluse Riigihangete vaidlustuskomisjonis. Kohtueelse menetluse läbimine TsMS § 3 lg 3, HKMS § 9 lg 3 ja § 10 lg 31 p 1 mõttes tähendab seda, et vaidlust kohtuväliselt lahendav haldusorgan on jätnud avalduse osaliselt või täielikult rahuldamata ehk teinud asjas sisulise otsuse. Vaide tagastamise korral ei ole kohast kohtueelset menetlust läbitud ning vaie loetakse mitteesitatuks. Seetõttu ei saa AS KPK Teedeehitus esitada praeguses menetlusstaadiumis halduskohtule kaebust, milles taotletakse tema poolt vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses sisaldunud taotluste rahuldamist. Halduskohtusse saab ta nende nõuetega pöörduda vajaduse korral pärast seda, kui kohus on rahuldanud tema kaebuse vaidlustuskomisjoni 3

(12)3-09-1347 11.04.2008 otsuse tühistamiseks ja vaidlustuskomisjon on asja uuesti arutades teinud vaidlustaja suhtes negatiivse otsuse. 12. Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2009 määrusega jäeti AS KPK Teedeehitus määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.08.2009 määrus haldusasjas nr 3-09-1706, millega tagastati AS KPK Teedeehitus kaebus, muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: 1) Kinnipidamine kohustuslikust kohtueelsest korrast HKMS § 11 lg 31 p 1 mõttes tähendab muuhulgas, et asja kohtueelses korras lahendava organi poole on pöördutud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kui kohtueelses menetluses esitatud kaebus (vaidlustus) tagastatakse tähtaja rikkumise tõttu läbivaatamatult, ei ole kaebuse esitaja vaidluse lahendamise kohtueelset korda läbinud. Samas leiab ringkonnakohus, et kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaie on õigusvastaselt jäetud läbi vaatamata. Isikult ei saa võtta õigust vaidlustada kohtus haldusakti või seada selle vaidlustamine sõltuvusse täiendavate toimingute vaidlustamisest põhjusel, et vaideorgan rikkus vaide esitaja õigusi. Eelhinnangu vaidlustuse läbivaatamatult tagastamise õiguspärasusele, kui see on vajalik vaidlustuse esemeks oleva kaebuse nõuetelevastavuse kontrollimiseks, saab anda ka asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, ilma, et vaadatakse läbi kaebus vaidlustuse läbivaatamatult tagastamise otsuse peale; 2) Siiski on halduskohtu määrus kaebus tagastada kokkuvõttes õige, sest vaidlustuskomisjoni poolt kaebuse esitajale vaidlustuse läbivaatamatult tagastamine polnud õigusvastane.

§ 122

lg 3 p 1 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt.

§ 121

lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selles, et hankeleping sõlmiti 28.03.2008 ja kaebuse esitaja esitas vaidlustuse 04.04.2008. Seega esitati vaidlustus pärast hankelepingu sõlmimist. Kuid kaebuse esitaja väitel on 28.03.2008 sõlmitud hankeleping tühine

§ 69

lg 1 kohaselt, mis sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates (välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui muud liiki hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja) ja enne nimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Kaebuse esitaja leiab, et hankija (Kagu Teedevalitsuse) 12.03.2008 kirja nr 7-8/424 (mille kättesaamises adressaatide poolt samal päeval puudub vaidlus) ei saa lugeda

§ 54

lg 1 tähenduses teavitamiseks pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest, sest tulenevalt kaalutlusõiguse teostamise reeglitest ja vastustaja varasemast halduspraktikast, oleks vastustaja pidanud vaidlustajaid teavitama viisil, mis tagaks viimastele võimaluse tutvuda edukaks tunnistamise otsuse resolutiivosaga ja otsusele eelnevate põhjendustega. Hea halduse nõudest ja riigihanke menetluse rangest formaliseeritusest tulenevalt oleks kaebuse esitaja arvates selliseks viisiks olnud pakkuja võitjaks kuulutamisest teavitamine eraldi otsusena. Kõik riigihankes nr 102773 vastustaja poolt seni langetatud otsused olid vormistatud käskkirjadena, mille koosseisu kuulusid nii resolutiiv- kui ka põhjendavad osad ja tavaliselt olid lisatud vaidlustamisviited. 12.03.2008 kiri nr 7-8/424 ei olnud vormistatud otsusena, sisu poolest oli kiri suunatud vaidlustuse esitajatelt selgituse küsimisele, mitte konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamisest teavitamisele. Seda kinnitab ka vaidlustamisviite puudumine ja asjaolu, et kirjale ei olnud lisatud ühtegi koosoleku protokolli või muud samasisulist dokumenti. 17.03.2008 kirjaga andsid vaidlustajad vastustajale selgelt mõista, et 12.03.2008 kirjas sisalduvat mitmetitõlgendatavat ilma igasuguste põhjendusteta lauset ei saa käsitleda teavitamisena

§ 54lg 1 mõttes. 4

(12)3-09-1347 Kagu Teedevalitsuse 12.03.2008 kirjas nr 7-8/484 (tl 13) märgiti muuhulgas: „Hankemenetluses on edukaks pakkujaks tunnistatud AS Teede REV-2, keda AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec ühispakkumuses on nimetatud alltöövõtjana. Käesolevaga palume edastada hankijale AS Teede REV-2 nimel alltöövõtu nõusoleku andnud isikute volitust tõendav dokument.“

§ 54

lg 1 ei sätesta täpsemaid nõudeid edukaks tunnistamise otsuse kohta saadetava kirjaliku teate vormile ega kohusta hankijat edastama vastava otsuse ärakirja. Hankija 12.03.2008 kirjast nähtub, et sellega teavitati vaidlustajaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse sisust ja pakkujast, kelle pakkumuse suhtes see otsus tehti. Teave oli üheselt mõistetav. See on ringkonnakohtu arvates piisav

§ 54lg-s 1 sätestatud hankija kohustuse täitmiseks.

Vaidlustajate teavitamist AS Teede REV-2 pakkumise edukaks tunnistamise otsusest ei muuda olematuks see, et vastavas kirjas käsitleti ka muid küsimusi. Kuna teavitamine on oma iseloomult toiming, on põhjendamatu kaebuse esitaja seisukoht, et hankija oleks teavituskirja pidanud vormistama otsusena.

§ 54

lg 2 p 3 kohaselt esitab hankija pakkuja või taotleja nõudmisel kirjalikult kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed. See näitab, et seadus eristab pakkuja teavitamist konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest ja pakkujale konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendamist. Seetõttu ei oma tähtsust kaebuse esitaja väide AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise põhjenduste puudumisest. Vaidlus puudub ka selles, et ülejäänud pakkujad olid AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamisest informeeritud juba varem. Ka vaidlustuskomisjoni otsuses seletatakse vaidlustajatele vastava teabe edastamise viibimist sellega, et nende pakkumus oli 05.02.2008 tagasi lükatud. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu ringkonnakohus kaebuse esitajaga, et AS-ga Teede REV-2 28.03.2008 sõlmitud hankeleping oleks

§ 54lg 1 ja § 69 lg 1 rikkumise tõttu tühine.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustuskomisjon on kaebuse esitaja vaidlustuse

§ 122lg 3 p 1 alusel tagastanud õigesti.

  1. Tallinna Halduskohtu 14.10.2009 otsusega käesolevas haldusasjas (nr 3-09-1347) jäeti rahuldamata AS KPK Teedeehitus kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
  2. aprilli
  3. a otsuse nr 35-08/102773 peale. Halduskohtu otsuse põhjendused: 1)

§ 122

lg 3 p 1 alusel jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse põhjendatult läbi vaatamata, sest vaidlustus ei olnud esitatud tähtaegselt (hankemenetlus oli

§ 29lg 3 p 1 alusel lõppenud kehtiva hankelepingu sõlmimise tulemusel).

Vaidlustuskomisjon on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud

§ 121

lg-t 1, mille kohaselt peab vaidlustus olema vaidlustuskomisjonile laekunud seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist; 2) Käesolevas asjas omab keskset tähtsust küsimus, kas kolmanda isiku ja AS Teede REV-2 vahel sõlmitud hankeleping kehtib või on tühine. Nimelt tugineb kaebuse esitaja

§ 69

lg-le 1, mille kohaselt ei või hankija anda nõusolekut hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest ja enne nimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Ta väidab, et Kagu Teedevalitsus ei saatnud talle nõuetekohast teadet AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta; 5

(12)3-09-1347 3) AS Teede REV-2 pakkumus tunnistati edukaks Kagu Teedevalitsuse
  1. veebruari
  2. a käskkirjaga nr 12, mida kaebuse esitajale ei edastatud. Hankeleping eduka pakkujaga AS Teede REV-2 sõlmiti
  3. märtsil
  4. a. AS KPK Teedeehitus vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile
  5. aprillil
  6. a. Seega esitati vaidlustus pärast hankelepingu sõlmimist. Järgmiseks tuleb tuvastada, kas hankija oli teavitanud kaebuse esitajat pakkumise edukaks tunnistamisest; 4) Kagu Teedevalitsuse
  7. märtsi
  8. a kirjas nr 7-8/484 on muuhulgas öeldud: „Hankemenetluses on edukaks pakkujaks tunnistatud AS Teede REV-2, keda AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec ühispakkumuses on nimetatud alltöövõtjana.“ Vaidlust pole selles, et kirja sai AS KPK Teedeehitus kätte samal päeval, s.o
  9. märtsil
  10. a. Selleks, et tuvastada osundatud kirjaga hankijale pandud teavitamiskohustuse täidetuks lugemist, tuleb analüüsida teate edastamise regulatsiooni sisu ja eesmärke; 5)

§ 54

lg 1 sätestab: „Hankija esitab pakkujatele või taotlejatele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest, pakkuja või taotleja kvalifitseerimise otsusest, pakkuja või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise otsusest, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, käesoleva seaduse § 65 lõikes 4 nimetatud otsusest, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest koos pakkujate või taotlejate nimedega, kelle või kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti põhjustest, miks otsustati hankeleping või raamleping jätta sõlmimata või hankemenetlust uuesti alustada.“

§ 54

lg 2 p 3 kohaselt esitab hankija pakkuja või taotleja nõudmisel kirjalikult kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed. Nendest sätetest järeldub, et riigihankemenetluses kehtib vastuvõetud otsusest puudutatud isikute teavitamise osas tavalisest haldusmenetlusest oluliselt erinev kord.

§ 54

lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 koosmõjus tuleneb selgelt ja ühemõtteliselt, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsust teistele pakkujatele ei pea koheselt väljastama. Teisi pakkujaid kõigepealt teavitatakse kirjalikus vormis sellest, kelle pakkumus on tunnistatud edukaks. Selline teade võib sisaldada ka otsuse lühikest põhjendust (vt ka Rahandusministeeriumi kinnitatud riigihangete juhise p 8.5). Kindlasti ei pea aga teade sisaldama otsuse kogu motivatsiooni, kuna see võib riivata pakkuja konkurendi huve. Üksnes juhul, kui kaotanud pakkuja esitab ise hankijale taotluse pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse motiivide kohta, on hankija kohustatud need talle väljastama. See võib toimuda otsuse ärakirja või selle väljavõtte edastamise teel või ärisaladust või muid konfidentsiaalseid andmeid sisaldavate otsuste puhul põhjenduste väljavõtted või kokkuvõtted selliselt, et pakkuja saaks need vajaduse korral oma õiguste kaitseks vaidlustada, samas kaitstes põhjendatud vajaduse korral eduka pakkuja ärisaladust; 6) Kohus on seisukohal, et

§ 69

lg-s 1 sätestatud 14 päevane tähtaeg hakkab kulgema arvates

§ 54lg-s 1 ettenähtud teate edastamisest.

14 päeva on riigihankemenetluste eripära arvestades piisavalt pikk aeg, et pakkuja jõuaks analüüsida oma õiguste rikkumist ja pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustamise perspektiivikust, vajadusel nõudes

§ 54

lg 3 alusel hankijalt viivitamatult otsuse täiendavaid põhjendusi, mis edastatakse kolme tööpäeva jooksul; 7) Kagu Teedevalitsuse

  1. märtsi
  2. a kirjast nähtub, et sellega teavitati vaidlustajaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse sisust ja pakkujast, kelle pakkumuse suhtes see otsus tehti. Teave oli kirjalik ja üheselt mõistetav. See on iseenesest piisav

§ 54lg-s 1 sätestatud hankija kohustuse täitmiseks; 6

(12)3-09-1347 8) Teade edukaks tunnistatud pakkumuse kohta esitati muu teksti sees, kus nõutakse adressaadilt andmeid hankemenetluse jätkamise võimaldamiseks. Tuleb nõustuda, et teade oleks võinud selguse huvides olla edastatud eraldi muudest küsimustest. Ka on kummaline, et pakkujat teavitatakse eduka pakkumuse väljavalimisest olukorras, kus teiste pakkujate kvalifitseerimise küsimust alles arutatakse. See aga ei tähenda, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtivust ja sellekohast teadet saab lugeda olematuks ja õiguslikke tagajärgi kaasa mittetoovaks. Kaebuse esitaja oleks saanud ja pidanud kujunenud olukorras seaduses ettenähtud 7 päevase tähtaja jooksul vaidlustama otsuse, mille olemasolust teda
  1. märtsi
  2. a kirjaga teavitati. Professionaalsel ettevõtjal pole võimalik vabandada selges eesti keeles väljaöeldud teatest mittearusaamist sellega, et see oli „peidetud“ muu teksti sisse. Vastuskirjast Kagu Teedevalitsuse
  3. märtsi
  4. a kirjale nähtub, et tegelikult ettevõtja sai aru, et eduka pakkumuse väljavalimise otsus on tehtud, aga pidas seda ebaõigeks, kuna kaebaja pakkumine oli tema arvates parim; 9) Tegelikkuses oli AS KPK Teedeehitus saanud AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamisest teada juba vaidlustuskomisjoni
  5. märtsi
  6. a otsusest, kus vastav teave oli kajastatud. Seega ei saanud hoolsalt ja mõistlikult käituval ettevõtjal olla sugugi arusaamatu, kuidas saab eksisteerida otsus AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Kuna see otsus eksisteeris, seda ei olnud kehtetuks tunnistatud ja selle olemasolust teavitati pakkujaid, hakkas

§ 69

lg-s 1 sätestatud tähtaeg kulgema; 10) Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust ja pole vaja analüüsida, kas sellise otsuse kehtimine sai olla õiguspärane olukorras, kus teised pakkujad on hankemenetlusse ennistatud ja nende kvalifitseerimise küsimus alles otsustamisel. Käesolevas asjas lahendatakse üksnes vaidlustuse tähtaegsuse küsimust.

§ 69

lg-s 1 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema ka juhul, kui hankija otsus on ilmselt õigusvastane ja tuleks tühistada. Pakkuja peab seaduses sätestatud tähtaegade jooksul ise kasutama õiguskaitsevahendeid õiguspärase olukorra ja oma õiguste taastamiseks; 11) Hankija tegevuse vaidlustamise korda ning vaidlustusmenetlust reguleeriv

ei anna võimalust vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks või kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle. HMS § 2 lg 2 kohaselt selle seaduse sätted praeguses asjas ei kohaldu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 14. AS KPK Teedeehitus apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant leiab, et halduskohtu otsus on õigusvastane

§ 69lg 1 ebaõige kohaldamise ning Euroopa Liidu Nõukogu 21.

detsembri 1989. a direktiivi riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (89/665/EMÜ, edaspidi direktiiv 89/665/EMÜ) art 2a lg 2 kohaldamata jätmise ning art-ga 2c arvestamata jätmise tõttu siseriikliku õiguse tõlgendamisel. Väited: 1) Halduskohus jõudis ebaõigele järeldusele asjas keskset tähendust omavas küsimuses, kas kaebuse esitajat teavitati nõuetekohaselt teise pakkuja edukaks tunnistamise otsusest; 2)

§ 69

lg 1 aluseks on direktiivi 89/665/EMÜ artikkel 2a lg 2, mille kehtestamist põhjendati vajadusega tagada pakkujale tõhus võimalus lepingu sõlmimisotsuse vaidlustamiseks enne lepingu tegelikku sõlmimist. Kaebuse esitaja on algusest peale põhjendanud ja tõendanud, et temale tõhusat võimalust nn lepingu sõlmimisotsuse vaidlustamiseks tagatud ei olnud – hankija

  1. märtsi
  2. a kiri ei võimaldanud kontrollida kaebuse esitaja õiguste rikkumist. Iseenesest ei riku pakkuja õigusi teise pakkuja edukaks tunnistamine; õiguste rikkumisest on alust rääkida siis, kui hankija otsus ei vasta seaduse nõuetele. Vastav asjaolu on tuvastatav otsuse põhjenduse 7

(12)3-09-1347 kaudu, mis

§ 54

lg 1 alusel esitatavas teates ei peagi eriti põhjalik olema (vt Riigihangete juhis (kättesaadav Internetis http://fin.ee/index.php?id=76401, täiendatud 03.04.2009) lk 137, p 8.5: “Teade ei pea sisaldama põhjalikku motivatsiooni, kuid peab võimaldama otsuse põhjust tuvastada.”), kuid peab võimaldama adressaadil olukorda hinnata. Vastasel juhul oleks pakkuja sunnitud vaidlustama hankija otsust, omamata võimalust hinnata vaidlustuse perspektiivikust. Nimetatud lahendusvariant ei ole demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetav, sest PS §-st 15 tulenev põhiõigus ja

§ 3

p-s 3 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuded muutuksid deklaratiivseteks. Halduskohus jättis ühtlasi tähelepanuta, et direktiivi 89/665/EMÜ artikli 2a lg 2 p-st 4 tuleneb hankija kohustus edastada pakkujale lepingu sõlmimisotsuse teates selle otsuse asjakohaste põhjenduste kokkuvõte, lisaks ka täpne viide ooteajale ja seda kehtestatavatele siseriiklike õigusaktide sätetele. Hankija kohustus esitada pakkujale kokkuvõtlik seletuskiri lepingu sõlmimisotsuse põhjenduste kohta on ühtlasi tuletatav direktiivi 89/665/EMÜ artiklist 2c. Tulenevalt nn effet utile (ühenduse õiguse tõhus toime) põhimõttest, pidi halduskohus tõlgendama

§ 54

lg-t 1 ühenduse õigusega konformselt ja tuvastama hankija kohustuse kaebuse esitajale saadetud teadet vähemalt lakooniliselt põhjendada, et võimaldada õiguste rikkumist hinnata. Samale tulemusele viib

§ 54lg 1 põhiseaduskonformne tõlgendamine.

Effet utile põhimõttest tulenevalt pidi halduskohus kohaldama

§ 54

lg 1 asemel direktiivi 89/665/EMÜ asjakohast regulatsiooni, kui oleks tuvastanud, et tõlgendamisega ei saa vastuolusid ületada; 3) Seega pidi halduskohus tuvastama, et hankija

  1. märtsi
  2. a kiri ei vastanud teatele esitatavatele nõuetele. Eeskätt ei vastanud kiri nõudele tuua lakooniliselt välja otsuse vastuvõtmise põhjendused. Seega ei olnud kaebuse esitajale tagatud võimalus otsuse seadusele vastavust kontrollida ja õiguste rikkumist hinnata. Seega ei olnud hankija teavitamiskohustus nõuetekohaselt täidetud; 4) Kuna seadusele vastavat teadet polnud kaebajale
  3. märtsil
  4. a edastatud, on ekslik hakata arvutama tähtaega alates
  5. märtsist
  6. a. Jääb selgusetuks, kuidas „professionaalsel ettevõtjal” on võimalik analüüsida oma õiguste rikkumist ja teise pakkuja edukaks tunnistamise vaidlustamise perspektiivikust, kui hankija otsuse (kokkuvõtlike) põhjendusi pole temale esitatud ja seda vaatamata sellekohasele kirjalikule taotlusele. Pelgalt teate põhjal, milles on kaudselt osundatud otsuse vastuvõtmisele, ei saa järeldada, nagu oleks pakkujale tagatud tõhus võimalus analüüsida enda õiguste rikkumist ning asuda hankija otsust vaidlustama. Kaebuse esitaja pöördus hankija poole vastukirjaga, küsides selgitusi eduka pakkuja tunnistamise kohta. Vastav taotlus on kvalifitseeritav põhjenduste esitamise nõudena

§ 56lg 2 mõttes.

Hankija pole taotlusele vastanud ja seega ei võimaldanud kaebajal õiguste rikkumise olemasolu hinnata. Esmakordselt põhjendas hankija kaebajale teise pakkuja edukaks tunnistamist

  1. aprillil
  2. a kättesaadud teatega nr 7-8-/492, mis on õigeaegselt vaidlustatud. Seega oleks halduskohus pidanud järeldama, et hankeleping on sõlmitud enne kohustusliku ooteaja möödumist ja seega tühine; 5) Otsuses on üllatuslikult analüüsitud üksnes

§ 61

lg 1 sätestatud ooteaja algust ja kulgu, samas kui lahenduseta oli jäetud

§ 121

lg 1 toodud vaidlustuse esitamise tähtajast kinnipidamise küsimus.

ei saa tõlgendada nii, nagu saaks ooteaeg lõppeda enne vaidlustuse esitamise tähtaja lõppu. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas direktiivi 89/665/EMÜ põhieesmärgiga tagada pakkujale tõhus võimalus lepingu sõlmimisotsuse vaidlustamiseks enne lepingu tegelikku sõlmimist; 6) Asjas tuleb nii

§ 61

lg-s 1 kui ka

§ 121

lg-s 1 toodud tähtaega arvutada alates nõuetekohase teate pakkujale edastamisest, mis toimus

  1. aprillil
  2. Hankeleping on sõlmitud enne selle tähtaja lõppu; 8

(12)3-09-1347 7) Kohtuotsuses on sisuliselt sedastatud, et tähtaja ennistamine oleks antud juhul põhjendatud, kuid samas on otsuses ebaõigesti leitud, nagu puuduks vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks alus. Menetlustähtaja ennistamise võimaluse näol on tegemist üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõttega ning sellega arvestamata jätmine ei ole vaidlustusmenetluses põhjendatud. Õige ei ole panna vaidlustajale kaebetähtaja möödalaskmise riski olukorras, kus vastavad asjaolud asuvad väljaspool vaidlustaja mõjusfääri, eriti aga kui tähtaja möödalaskmine on tingitud hankija vastuolulisest või muul viisil eksitusse viivast tegevusest. Vastupidine seisukoht võib võimaldada hankijatel karistamatult rikkuda seadust ning nö kunstlikult vähendada nende tegevuse peale esitatavate vaidlustuste arvu. Lisaks ei leidu mõistlikku põhjendust, miks peaks kohtumenetluse pooli kohtlema antud küsimuses erinevalt vaidlustusmenetluse (mis on kohustuslik kohtueelne menetlus) pooltest. Vaidlustuse tähtaja ennistamise võimalus on vaidlustusmenetluses tulenev põhiseaduslikust õigusest tõhusale õiguskaitsele ja ausale menetlusele. Menetlust, mis ei võimalda vaielda tähtaja ennistamise üle, tuleb pidada üksnes illusoorset õiguskaitset võimaldavaks. 15. Lõuna Regionaalse Maanteeameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata, märkides, et hankija nõustub vaidlustuskomisjoni poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastuses toodud seisukohtadega. Vaidlustuskomisjoni viidatud seisukohad, mida hankija jagab, olid aga kokkuvõtlikult järgmised: 1) Direktiivi 89/665/EMÜ art 2a lg 2 ei nõua enne lepingu sõlmimise ooteaja algust otsuse põhjenduste edastamist pakkujatele. Viidatud direktiivi art 2a lg 2 viitab hankija kohustusele teavitada pakkujaid eduka pakkumuse otsusest vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ art 42 lg-le 2, mille kohaselt tuleb otsuse põhjendused esitada pakkujatele osapoole taotlusel. Samasisuline regulatsioon on kehtestatud ka

§ 54lg-tes 1 ja 2, mistõttu Eesti õigus on selles osas Euroopa õigusega kooskõlas.

Direktiivis 89/665/EMÜ reguleerib hankelepingu tühisust art 2d, mille lg-s 1 b) nähakse kohustusliku tagajärjena art 2a lg-s 2 sätestatud ooteperioodi rikkumisel ette lepingu tühiseks tunnistamise läbivaatamisasutuse otsusega, mis on olemuselt erinev õigusmõiste lepingu tühisusest TsÜS § 84 lg 1 tähenduses. Seega ei tulene Euroopa õigusest

§ 69

lg-s 1 nimetatud hankelepingu tühisuse aluse laiendavat tõlgendust isegi juhul, kui apellandi väited vastuolust direktiivi 89/665/EMÜ art 2a ja

§ 54

lg-te 1 ja 2 ning § 69 lg 1 vahel vastaksid tõele; 2) Alusetu on apellandi väide, nagu ei võimaldanuks hankija

  1. märtsi
  2. a kiri põhjenduste puudumise tõttu apellandil oma õiguste rikkumist hinnata. Vaidlusaluse riigihanke hanketeate kohaselt oli hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks, seega eduka pakkumuse väljavalimise aluseks, madalaim hind. Madalaima hinna alusel pakkumuste võrdlemisel lähtub hankija pakkumuste avamisel avalikuks tehtud andmetest (

§ 46

lg 3 ja lg 4 kohaselt on vastav teave kõigile pakkujatele kättesaadav) ja koostab nendest paremusjärjestuse. Edukaks tunnistamise otsuse põhjendamine on sellisel juhul formaalsus, kuna kõik otsuse aluseks olevad asjaolud on asjaosalistele teada ja objektiivselt kontrollitavad. Pakkuja, kes pakkumuste avamise protokolli alusel teab, et tema pakkumuse maksumus on kõige madalam, saades teada kellegi teise pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest, omab kogu vajalikku teavet pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale vaidlustuse esitamiseks, kuna madalaima maksumuse alusel pakkumuse edukaks tunnistamisel ei saa otsuse õiguspäraseks faktiliseks aluseks ühelgi juhul olla muu kui pakkumuse madalam maksumus võrreldes teiste vastavaks tunnistatud pakkumustega. Kui pakkuja saab teada, et tema, madalaima maksumusega pakkumuse asemel, mida tema hinnangul oleks tulnud hinnata koos teiste pakkumustega, on edukaks tunnistatud teine pakkumus, tuleb ta lugeda oma õiguste rikkumisest teada saanuks

§ 121lg 1 tähenduses; 9

(12)3-09-1347 3)

, mille alusel vaidlustusmenetlust läbi viiakse, ei näe tähtaja ennistamise instituuti ette ja tähtaja ennistamine õiguse analoogia korras oleks vastuolus seaduse mõttega, kuna kiire kohtueelne vaidlustusmenetlus on eesmärgipärane üksnes juhul, kui vaidlustused vaadatakse läbi enne hankelepingute sõlmimist; 4) Faktiliselt ei ole apellandil enam võimalik oma hankemenetlusega seotud õigusi kohtumenetluse tulemusel kaitsta. Riigihangete registris avaldatud teabe põhjal on vaidluse aluseks olev riigihange lõppenud hankelepingu täitmisega 30.09.2009. Samuti on möödunud

§ 121lg-s 5 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtpäev.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Tallinna Halduskohus käsitles haldusasjas nr 3-09-1347 vastustajana Riigihangete Ameti juures asuvat vaidlustuskomisjoni ja kolmanda isikuna hankijat - Lõuna Regionaalset Maanteeametit. Riigikohtu 04.03.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-10 asuti seisukohale, et pärast Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsust tuleb

§ 129

lg-t 2 tõlgendada selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale toimub edasikaebamine halduskohtule ning halduskohtumenetluses nagu ka vaidlustuskomisjonis on vastustajaks hankija ning vaidlustuskomisjon ei ole halduskohtumenetluses menetlusosaline. Eeltoodust nähtuvalt on käesolevas asjas vastustajaks vaidlustuskomisjoni asemel Lõuna Regionaalne Maanteeamet. 17.

§ 122

lg 3 p 1 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt.

§ 121

lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Seega on vaidlustus

§ 121

lg 1 kohaselt mittetähtaegne, kui laekub vaidlustuskomisjonile pärast hankelepingu sõlmimist. 18. Vaidlus käib selles, kas vaidlustuskomisjon on

§ 122lg 3 p 1 alusel õigesti tagastanud apellandi 4.

aprillil

  1. a laekunud vaidlustuse hankija
  2. veebruari
  3. a ja
  4. märtsi
  5. a käskkirjade peale kui mittetähtaegse. Apellandi väitel ei saanud hankelepingu sõlmimine
  6. märtsil
  7. a lõpetada vaidlustuse esitamise tähtaega, sest leping on

§ 69

lg 1 alusel tühine, kuna hankija on rikkunud nõuet oodata pakkumusele nõusoleku andmisega 14 päeva pakkumise edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates.

  1. märtsi
  2. a kiri, milles sisaldus muuhulgas märge hankelepingu sõlmimisest AS-ga Teede REV-2 ja mille kättesaamist samal päeval apellant ei eita, ei saanud olla hankelepingu sõlmimise kohta teate edastamine

§ 54

lg 1 ja Direktiivi 89/665/EMÜ art 2a mõttes, kuna ei sisaldanud hankelepingu sõlmimise põhjendusi. 19. Käesolevas asjas ei ole oluline arutleda selle üle, kas Direktiivi 89/665/EMÜ art-st 2a või

§ 54

lg-st 1 tuleneb hankijale kohustus edastada koos pakkumuse edukaks tunnistamise teatega pakkujatele ka mingisuguses ulatuses põhjendused selle kohta, miks teates nimetatud pakkuja edukaks tunnistati, ja kui põhjalik peab sellekohane info olema. Isegi juhul, kui hankija eelviidatud sätetest tulenevalt peaks selles teates ära tooma vähemalt kokkuvõtlikud põhimotiivid edukaks tunnistatud pakkumuse eeliste kohta, ei muuda selliste põhjenduste puudumine edukaks tunnistamise teate saatmist olematuks. Et

§ 69

lg-s 1 toodud kohustuslik hankelepingu sõlmimise ooteaeg kulgema hakkaks, piisab sellest, kui pakkujatele on saatetud teade, mis sisaldab

§ 54

lg-s 1 otsesõnu nõutud infot - edukaks tunnistatud pakkuja nimi ja teave, et see pakkuja on edukaks tunnistatud. Selline teade loob adressaadile reaalse võimaluse oma õigusi kaitsta isegi juhul, kui ainuüksi teate põhjal ei ole adressaadil võimalik teates nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise õigsuse suhtes seisukohta kujundada, sest

§ 54lg 2 p 3 kohaselt peab hankija iga vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja nõudmisel kirjalikult kolme töö10

(12)3-09-1347 päeva jooksul taotluse saamisest arvates esitama edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes. 20. Apellandi väidete kohta Direktiivi 89/665/EMÜ art 2a tõlgendamisest ja selle vastuolu korral

§ 54

lg-ga 1otsesest kohaldatavusest märgib ringkonnakohus siiski järgmist: 1) Direktiivi 89/665/EMÜ art 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse seda direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu

  1. märtsi
  2. a direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) reguleerimisalasse kuuluvate lepingute suhtes. Direktiivi 2004/18/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad lepingud, mille eeldatav maksumus käibemaksuta vastab vähemalt selle direktiivi art-s 7 sätestatud ja art 77 alusel läbi vaadatud piirmääradele (rahvusvahelised piirmäärad

§ 15lg 2 tähenduses).

Hanketeate ja riigihanke aruande (II kd tl 32-36) kohaselt oli vaidlusaluse riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelisest piirmäärast väiksem; 2) Direktiivi 89/665/EMÜ art 2a lg 4 kohaselt saadetakse koos „teatega lepingu sõlmimisotsusest“ „asjaomastele pakkujatele“ „asjakohaste põhjenduste kokkuvõte“ vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ art 41 lg-le 2, kui viimatinimetatud direktiivi art 41 lg 3 sätetest ei tulene teisiti. Direktiivi 2004/18/EÜ art 41 lg 3 kohaselt võib ostja siiski jätta edastamata teatud andmed seoses lepingu sõlmimisega, kui selliste andmete avaldamine „takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või nendevahelist ausat konkurentsi“. Et direktiivi 2004/18/EÜ art 41 kohaselt on ostjatel suhteliselt lai kaalutlusõigus edukaks tunnistatud pakkumuse kohta andmete esitamisel, ei saa ka sellele sättele viitava direktiivi 89/665/EMÜ mõte olla selline, et lepingu sõlmimise kohustusliku ooteaja kulgemahakkamine, millest oleneb hankelepingu kehtivus ja mis järelikult peab olema lihtsalt tuvastatav, sõltuks sellest, kui põhjalikult on ostja otsustanud tutvustada teistele pakkujatele edukaks tunnistatud pakkumuse eeliseid. 21. Seetõttu oli pärast hankelepingu sõlmimist vaidlustuskomisjonile laekunud kaebuse esitaja vaidlustus

§ 121lg 1 kohaselt mittetähtaegne.

22. Õige on halduskohtu seisukoht, et kuna

ei reguleeri vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist ning HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete vaidlustusmenetlus haldusmenetlus selle seaduse tähenduses, siis vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamise õigust vaidlustuskomisjonil ei ole. 23. Mis puudutab apellandi üldise sisuga hinnangut kaebetähtaja ennistamise võimalust mittesisaldava kohtueelse menetluse vastuolust „põhiseadusliku õigusega tõhusale õiguskaitsele ja ausale menetlusele“, siis juhib ringkonnakohus esiteks tähelepanu sellele, et

§ 117

lg 2 ei näe ette võimalust esitada vaidlustust hankelepingu peale ja vaidlustuskomisjonil ning kohtul, kuhu vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaevata võib, puudub volitus hankelepingut kehtetuks tunnistada. Sellises olukorras oleks regulatsioon, mis võimaldaks ka pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist selles hankemenetluses tehtud hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaidlustuse esitamise tähtajal kulgeda või seda tähtaega ennistada, eesmärgipäratu.

  1. Teiseks ei ole käesoleval juhul konkreetse normikontrolli tingimustes alust hakata hindama, kas regulatsioon, mis ei võimalda hankemenetluse osalisel oma õiguste kaitseks saavutada ebaõigesti edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud hankelepingu kehtetuks tunnistamist, on kooskõlas tõhusa õiguskaitse nõudega. Apellant ei ole kasutanud õigeaegselt vaidlustusmenetluses ette nähtud võimalust vältida hankelepingu sõlmimist edukaks tunnistatud pakkujaga.
  2. Sõltumata hankelepingu sõlmimisest ei ole

§ 121lg 1 kohaselt tähtaegne vaidlustus, mis on laekunud vaidlustuskomisjonile hiljem kui seitse tööpäeva arvates päevast, mil vaidlusta11

(12)3-09-1347 ja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Seitsme tööpäevane tähtaeg, mille jooksul võis apellant esitada vaidlustuse Kagu Teedevalitsuse juhataja
  1. veebruari
  2. a käskkirja nr 12 peale, millega tunnistati edukaks AS Teede REV-2 pakkumus, hakkas kulgema hiljemalt arvates
  3. märtsist
  4. a, mil apellant sai kätte hankija kirja, milles teavitati teda AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamisest. See tähtaeg lõppes
  5. märtsil
  6. a, s.o enne kui sõlmiti hankeleping (
  7. märtsil
  8. a). Tähtaja viimasel päeval laekunud vaidlustuse puhul oleks kehtiva hankelepingu sõlmimine tulenevalt

§ 121lg-test 1 ja 2 ning §-st 128 olnud välditud.

  1. Apellandi väited, et ettevõtjal on võimalik analüüsida oma õiguste rikkumist ja teise pakkuja edukaks tunnistamise vaidlustamise perspektiivikust juhul, kui hankija otsus sisaldab sellekohaselt põhjendusi ja pakkuja edukaks tunnistamine iseenesest teise pakkuja õigusi ei riku, ei põhine vaadeldava vaidlustusmenetluse asjaoludel. Vaidlusaluse riigihanke hanketeate kohaselt oli hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks, seega eduka pakkumuse väljavalimise aluseks, madalaim hind. Vastuseks hankija
  2. märtsi
  3. a kirjale, milles märgiti, et AS Teede REV-2 on edukaks pakkujaks tunnistatud, märkis apellandi esindaja
  4. märtsi
  5. a kirjas (I kd tl 18-19), et kooskõlas hanke tingimustega oleks apellandi pakkumine pidanud olema edukaks tunnistatud, kuna tema pakkumises oli esitatud kõige madalam hind.
  6. Seetõttu oli vaidlustuskomisjoni 11.04.2008 otsusega nr 35-08/102773 apellandi vaidlustuse läbi vaatamata jätmine õige. Vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  7. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, jääb rahuldamata ka apellandi taotlus menetluskulude summas 12 734 krooni väljamõistmiseks. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et taotluse aluseks oleva Advokaadibüroo Concordia
  8. novembri
  9. a arve nr 27656 spetsifikatsioonis toodud kuludest on osad sellised, mille väljamõistmiseks oleks HKMS § 93 lg-st 1 tulenevalt apellant pidanud vastava taotluse esitama halduskohtule
  10. oktoobri
  11. a istungil enne kohtuvaidluste lõpetamist –
  12. oktoobriga
  13. a kuupäevastatud tööd „istungil osalemine (3-09-1707)“ 1 020 krooni (numbrit „3-09-1707“ näib apellant arve spetsifikatsioonist nähtuvalt käsitlevalt ebaõigesti käesoleva haldusasja endise numbrina) ja „menetluskulude väljamõistmise taotlus“ 408 krooni. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.