ja
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD 2004-2007 aasta lõpp/2008. aasta algus elasid pooled koos nn vabaabielus. xxx.a. sündis pooltel ühine laps R Š. Kooselu ajal elasid pooled kostja poolt omandatud kinnistul asukohaga xxx. Hagejal on üks laps ka enne vaidlusalust kooselu. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 2 Tsiviilasi nr 2-09-10779 Hageja palub välja mõista kostjalt 75 000,00 kr ja viivised sellelt summalt kuni võla tasumiseni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et ta on õigusliku aluseta täitud kostja kohustusi, makstes muuhulgas nii kostja elamu kommunaalkulusid, kostja väärteo trahve, kui ka kostja laenumakseid. Hageja arvestuste kohaselt on tema poolt kostja huvides tehtud maksete kogusumma 95 772,00 kr, kuid nõudena esitas ta kohtule kostjalt välja mõista 75 000,00 kr. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised selle summa kasutamise eest. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista. Kosta leiab, et mõlemad pooled on teinud vastastikuseid makseid ning kandnud teine teise kulutusi. Nii on kostja ülalpidanud ning hoolitsenud nii hageja teise lapse kui ka hageja ema eest, kes samuti pikalt pooltega koos elas. Samuti on kostja võtnud laenusid, et kanda kooseluga seotud kulutusi. Seetõttu leiab kostja, et kohus peaks lugema poolte nõuded tasaarvestatuks ning hagi sel alusel jätma rahuldamata. Samuti juhtis kostja kohtu tähelepanu sellele, et hageja tasudes väidetavalt kostja laenumakseid tasus laenusid, millel oli tagatiseks poolte ühine elukoht. Seega olid need laenud ka hageja huvides. Samuti tegi kostja makseid krediitkaardi eest, mida kasutas hageja. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisel osaliselt.
lg 1 järgi mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda.
lg 2 p 2 kohaselt on mittetäielik kohustus kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale.
Kohus leiab, et ajavahemikus, kus poolte kooselu omas nn vabaabielu vormi, tuleb mõlema poole vastastikuseid sooritusi tõlgendada kui mittetäielikke kohustusi
Sisuliselt on vabaabielus pooltel samad suhted kui on abielus, st pooled tegutsevad koos ja jälgivad ühise toimetuleku ning kooselu eesmärke ja huve. Sellisest suhtest tulenevad sooritused teineteise kohustuste täitmiseks, nagu trahvide tasumine, laenumaksete tegemine aga ka kasupoja ning elukaaslase ema ülalpidamise kulude osaline kandmine, on seda laadi sooritused, mille täitmist ei saa pool, kelle seaduslikku/lepingulist kohustust teine täidab, täitjalt nõuda tuginedes õigusnormile, kuid mida peetakse ühiskonnas aktsepteeritavaks ning koguni heakskiidetavaks. On tavapärane, et elukaaslased kannavad ühiselt, ilma kindla piiritlemiseta eluaseme, toidu ning muid kulutusi. Samuti on tavapärane ja koguni kiidetav, et kasuem oma kasulast kasvatab ning tema ülalpidamist toetab. Nagu on väitnud ning tõendanud antud asjas ka pooled kandsid nad vastastikku vajadusel ning võimalusel teineteise kohustusi nagu osundatud väärteotrahvide tasumine hageja poolt ja samuti kostja poolt hageja koolikulude kandmine. Selliseid kulutusi ei kandnud pooled mitte seepärast, et nad oleks Tsiviilasi nr 2-09-10779 3 olnud ekslikul arvamusel, et nad täidavad oma kohustusi või, et sooritused oleks tehtud kadatava, kuid nüüdseks ärajäänud kohustuse katteks, vaid seetõttu, et kooselus pooled nii talitavad. Samas ei olnud kummalgi mingit õiguslikku alust teiselt selliseid sooritusi nõuda. Seega on tegemist mittetäieliku kohustusega, mille täitmiseks antud tuginedes
4 lg 3, ei saa soorituse teinud pool teiselt tagasi nõuda. Seetõttu tuleb hageja nõue kooselu ajal tehtud soorituste tagasinõudmiseks jätta rahuldamata. Pooltel ei ole sisulist vaidlust selles, et nende kooselu lõppes jaanuaris 2008.a. hageja on väitnud selleks 2008.a. algust, kostja 2007.a. jõulu- ja uusaasta vahelist aega. Tulenevalt sellest kohus loeb poolte kooselu lõpuks 01.01.2008.a. Kuna sellest ajast lõppesid poolte vahel kooselulised suhted, siis see on kohtu arvates ka aeg, kus vastastikku mittetäielike kohustuste täitmist enam eeldada ei ole alust. Vastavalt hageja poolt 30.03.2010.a. esitatud arvestusele, mida ei ole kostja ka sisuliselt vaidlustanud, on hageja peale eelmainutud tähtpäeva tasunud kostja kohustuste katteks: 1. Kahel korral kaabel-TV kulusid vastavalt 10.01.2008.a. ja 10.02.2008.a., kummalgi korral 279,00 kr st kokku 558,00 kr. 2. Kostja laenumakseid ühtekokku 26 662,78 kr ulatuses ajavahemikus 11.01.2008 – 23.10.2008.a.
kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kohus leiab, et hageja poolt tehtud kulutused summas 27 220,78 kr (558,00 + 26 662,78), kuuluvad kostjalt välja mõistmisele
Mõlemal juhul on hageja täitnud kostja kohustuse, mille tagajärjel kostja kohustus kas lõppes (kaabel-TV) või vähenes (laenu makse). Seega vastavad hageja soorituse
kirjeldatud koosseisule, kus täidetakse võõrast kohustust ning see isik vabaneb kohustusest. Kostja poolt väidetud eluasemelaenult tagasimakstava tulumaksu tagastuse saamine hageja poolt ei ole leidnud tõendamist ja seetõttu kohus ei leia seda võimaliku tasa-arvestada hageja nõudelt.
lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 3 alusel Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja 4 Tsiviilasi nr 2-09-10779 jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
lg 7 järgi /…/ Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus leiab, et kuna puuduvad andmed, et hageja oleks eelnevalt esitanud kostjale nõudeid tasuda talle tehtud kulutuste eest, siis tulenevalt
lg 3 ja lg 7, oleks mõistlikuks ajaks nõude täitmiseks kostja poolt 2 nädalat alates kostja poolt hagimaterjalide kättesaamisest st alates 13.04.2009.a. ehk hageja nõue muutus sissenõutavaks 28.04.2009.a.. Sellest ajast on kostja viivituses ning sellest ajast tuleb kohtu poolt tunnustatud nõudelt arvestada viivisintressi vastavalt
ja
MS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.