3-09-2216/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2216 Otsuse kuupäev 05.02.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Jevgeni Semjonovi kaebus Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkirja nr 1-4/1251 ja inspektor- kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 19.01.2010 menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Jevgeni Semjonov Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkirjaga nr 1-4/1251 karistati Jevgeni Semjonovit kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. 08.10.2009.a. saabus Tartu Halduskohtule Jevgeni Semjonovi kaebus Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkirja nr 1-4/1251 ja inspektor-kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et ta distsiplinaarüleastumise toimepanemist ta ei vaidlusta, kuid soovib, et kohus tuvastaks distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigusvastasuse. Kohus jättis 02.11.2009.a. määrusega kaebuse käiguta. Kaebuse käiguta jätmise määruses palus kohus kaebust täpsustada ning selgitada kohtule, milles seisneb kaebuse esitaja põhjendatud huvi Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkirja nr 1-4/1251, selle käskkirja vastuvõtmisele eelnenud distsiplinaarmenetluse ning inspektor- kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. 05.11.2009.a. esitas Jevgeni Semjonov kohtule kaebuse täpsustuse, milles esitas täiendava taotluse kohustada vastustajat hüvitama talle moraalne kahju summas 15 000 krooni. Kaebuse täpsustusele oli lisatud ka taotlus riigilõivust vabastamiseks kahju hüvitamise nõudes. Kohus luges kaebuse esialgse taotluse tuvastada Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkirja nr 14/1251 ja inspektor-kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse kahjunõudega hõlmatuks. 17.11.2009.a. kohtumäärusega tagastas kohus J. Semjonovi kaebuse, kuna kaebuse esitajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mis vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 8 tuleb enne kohtusse pöördumist läbida. J. Semjonov esitas Tartu Halduskohtu 17.11.2009.a. kohtumääruse peale määruskaebuse. 20.11.2009 esitatud määruskaebuses loobus J. Semjonov moraalse kahju hüvitamise taotlusest ning selgitas, et juhul kui halduskohus tuvastab haldusakti ja inspektor-kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse, siis peale seda pöördub ta moraalse kahju hüvitamise nõudega vastustaja poole. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu 17.11.2009.a. kohtumääruse ning võttis Jevgeni Semjonovi kaebuse menetlusse. 30.11.2009 määrusega vabastas kohus J. Semjonovi riigilõivu tasumisest. Kaebuse taotlus ja põhjendused Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb kaebuse esitaja Tartu Vangla inspektor-kontaktisik Ülle Kriiva poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse ja Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkirja nr 1-4/1251 õigusvastaseks tunnistamist. Distsiplinaarüleastumise toimepanemist kaebuse esitaja ei vaidlusta. Kaebaja on seisukohal, et juhul, kui kohus tuvastab, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti seadust, tuleb tunnistada õigusvastaseks ka Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkiri nr 1-4/

1. Kaebuse esitaja arvates rikkus distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametnik Ü. Kriiva vangistusseaduse § 64 lg 1 ja 2 ja vangla sisekorraeeskirjade punkte 21.4; 21.5 ja 21.
2. Distsiplinaarmenetluse käigus ei teavitatud kaebajat menetluse algatamisest, menetluse läbiviija Ü. Kriiva ei andnud võimalust seletuste andmiseks ega esitanud käskkirja. Käskkirja koopia sai kaebuse esitaja Ü . Kriivalt pärast seda, kui oli käskkirja esitamist palunud. Käskkirjast sai kaebaja teada, et ta olevat allkirja andmisest keeldunud. J. Semjonov esitas Tartu Vanglale käskkirja peale vaide, vaie jäeti rahuldamata. Vaide esitas J. Semjonov 01.09.2009, vaideotsuse sai kaebaja kätte 06.10.2009, millega Tartu Vangla rikkus vangistusseaduse §11 lg
3. Vastusest vaidele sai kaebaja teada, et distsiplinaarmenetlus nr 1-4/1251 algatati 25.08.2009 ja teda teavitati sellest samal päeval ja anti võimalus seletuste andmiseks, aga tegelikkuses ei ole teda distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatud ega antud võimalust seletuste andmiseks. Kontaktisik Ü. Kriiva tunnistas vestluses J. Semjonoviga tema kambrikaaslase J. Šabalini juuresolekul, et 25.08.2009 ei teavitanud kaebajat keegi distsiplinaarmenetluse algatamisest ega antud võimalust seletuste andmiseks. Kaebuse esitaja esitas vangla direktorile avalduse algatada Ü. Kriiva tegevuse osas distsiplinaarmenetlus, millele ta ei ole vastust saanud. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et soovib käskkirja õigusvastaseks tunnistamist seetõttu, et oleks õiglus ja ka seetõttu, et ta soovib hiljem moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Jevgeni Semjonov taotleb halduskohtult inspektor-kontaktisik Ülle Kriiva poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse kohaselt seisneb Ü. Kriiva tegevuse õigusvastasus järgmises:
4. kaebajat ei teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest 25.08.2009;
5. kaebajale ei antud võimalust anda distsiplinaarmenetluse käigus omapoolseid seletusi, 2
6. kaebajale ei antud käskkirja ega selle koopiat alla kirjutamiseks. Lisaks menetlusnormide rikkumisele distsiplinaarmenetluse käigus on Tartu Vangla rikkunud kaebaja õigusi sellega, et distsiplinaarasja peale esitatud vaiet ei lahendatud tähtaegselt, samuti ei ole vangla vastanud tema taotlusele algatada inspektor-kontaktisik Ü.Kriiva suhtes distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse § 64 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja tal on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Justiitsministri 30.11.
7. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 99 sätestab distsiplinaarmenetluse kohustuslikud rekvisiidid ja § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud teenistuja ettekanne ning kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Tulenevalt VSKE §-st 15 on distsiplinaarkaristuse määramine üksuse juhi otsustuspädevuses. Menetlusdokumendi vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed on ettenähtud haldusmenetluse seaduse §-s 30: „Kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti käesoleva seaduse § 29 lõigete 1-3 rikkumise tõttu.“ Kaebajat karistati Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht Kristian Vadi 28.08.2009 käskkirjaga nr 1-4/1251 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks selle eest, et tema 30.07.2009 kella 22.15 ajal eelvangistushoone 2.sektori kambris nr 1058 ähvardas meditsiinitöötajat Maret Sooni. Sellega rikkus kaebaja Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.1, mis kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte, samuti punkti 7.2.3, mis keelab kinnipeetaval teisi isikuid ähvardada. Kaebuse esitaja süü leidis distsiplinaarmenetluse käigus kinnitust:
   valvur Jüri Trumese 30.07.2009 ettekandega nr 1268, millest nähtub, et J.Semjonov ähvardas meditsiinitöötajat M.Sooni ravimite andmisest keeldumise korral rääkida temaga „teises kohas ja teistmoodi“. Ühtlasi teavitas J.Trumes kaebajat ettekande koostamisest (vt lisa 2);
   spetsialist-õde Maret Sooni 30.07.2009 ettekandega nr 1268A, millest nähtub, et teda kutsuti samal päeval kell 22.15 J.Semjonovi juurde ja ravi selgitamise käigus ähvardas viimane rääkida temaga „teist juttu hoopis teises kohas“. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud ja selle lisadest nähtub, et kaebajale on antud võimalus omapoolse seletuse andmiseks koguni kahel korral: esmakordselt vahetult peale distsipliinirikkumist 30.07.2009 valvur J.Trumese poolt ja teisel korral 25.08.2009 distsiplinaarmenetluse läbiviija Ü.Kriiva poolt, kes teatas kaebajale 25.08.2009 kirjalikult distsiplinaarmenetluse algatamisest ja tema õigusest anda juhtumi kohta omapoolseid 3 vastuväiteid ja selgitusi. Kaebaja keeldus nii seletuse andmisest kui ka keeldumise kohta allkirja andmast. Seletuse andmisest keeldumine on vormistatud kirjaliku aktina ning kaebuse esitajale teatavaks tehtud, st vastavalt HMS § 30 nõuetele loetakse nimetatud dokumendid kaebajale kättetoimetatuks. Kuna kaebaja keeldus omapoolset seletust andmast, ei saanud menetleja seda distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ka arvesse võtta. Kaebuse esitaja ei pidanud omapoolse seletuse andmist vajalikuks isegi siis, kui talle anti võimalus tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirjaga 28.08.2009.a. Kaebaja keeldus taas allkirjastamast dokumente, mille kohta on menetleja Ü.Kriiva teinud vastava märke. Tulenevalt HMS §-st 30 loetakse sellega nii protokoll kui käskkiri kaebajale kättetoimetatuks. Asjaolu, et Ü.Kriiva tutvustas ka tegelikult kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli, kinnitab ka kaebaja ise oma 01.09.2009 esitatud vaides . Soovi korral oleks kaebaja saanud ka peale protokolli ja käskkirjaga tutvumist anda omapoolse seletuse, kui ta leidis, et distsiplinaarmenetlus ei ole läbi viidud nõuetekohaselt ning tema seisukohta ei ole arvesse võetud. Sel juhul oleks menetlejal olnud võimalik menetlus uuendada ning vajadusel käskkiri tühistada või muuta. Vastustaja rõhutab, et distsiplinaarmenetluse eeskirjade järgimine ei ole kohustuslik mitte ainult menetlejale. HMS § 38 lg-st 3 tuleneb ka teistele menetlusosalistele kohustus teha haldusorganile õigeaegselt teatavaks kõik talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seega peab menetlusalune isik ilmutama aktiivsust ning tegema kõik endast oleneva, et menetluse lõpptulemus oleks õige ja õiglane. Menetlusalune isik ei või loota, et osavõtmatusega ja dokumentide vastuvõtmisest keeldumisega saab ta menetleja panna olukorda, kus menetluse läbiviimine ilma menetlusnorme rikkumata osutub võimatuks. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusaluse käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt ning vastab vorminõuetele, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Õige on kaebaja väide, et tema 01.09.2009 esitatud vaie vaadati läbi HMS §-s 84 ette nähtud tähtaega ületades ja vangla vabandab kaebaja ees viivitamise pärast. Samas leiab vastustaja, et puudub põhjendatud huvi selle fakti õigusvastasuse kohtulikuks tuvastamiseks, kuna poolte vahel ei ole selle üle vaidlust, vaideotsuse hilinemine ei ole takistanud kaebajat oma õiguste kaitse teostamisel ega toonud kaasa muid negatiivseid tagajärgi, mistõttu tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata. Tartu Vangla taotluste registri andmetel ei ole kaebaja käesoleva aasta jooksul esitanud ühtki taotlust, mis oleks jäänud vastamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja taotleb inspektor-kontaktisik Ülle Kriiva poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse ja Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkirja nr 1-4/1251 õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja ei vaidlusta distsiplinaarüleastumise toimepanemist ega ka määratud karistust. Kaebaja arvates on Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkiri nr 1-4/1251 õigusvastane põhjusel, et rikutud on distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda. Kaebuse kohaselt on rikutud distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda sellega, et distsiplinaarmenetluse läbiviija Ü. Kriiva ei teavitanud 25.08.2009 kaebajat tema suhtes 4 distsiplinaarmenetluse algatamisest, kaebajale ei antud võimalust anda distsiplinaarmenetluse käigus omapoolseid seletusi ning kaebajale ei antud käskkirja ega selle koopiat alla kirjutamiseks. Kaebuse esitaja arvates on vangla rikkunud VangS § 64 ning lg-t 1 ja 2 ning vangla sisekorraeeskirja. Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. § 64 lg 3 sätestab, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. § 64 lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Kaebajat karistati Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht Kristian Vadi 28.08.2009 käskkirjaga nr 1-4/1251 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks selle eest, et tema 30.07.2009 kella 22.15 ajal eelvangistushoone 2.sektori kambris nr 1058 ähvardas meditsiinitöötajat Maret Sooni. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on vanglaametnike Jüri Trumese ja Maret Sooni ettekanded (tl 46). Valvur Jüri Trumese 30.07.2009 ettekande nr 1268 kohaselt ähvardas J.Semjonov meditsiinitöötajat M.Sooni ravimite andmisest keeldumise korral rääkida temaga „teises kohas ja teistmoodi“. Spetsialist-õde Maret Sooni 30.07.2009 ettekandest nr 1268A nähtub, et teda kutsuti 30.07.2009 kell 22.15 J.Semjonovi juurde ja ravi selgitamise käigus ähvardas viimane rääkida temaga „teist juttu hoopis teises kohas“. J. Trumes teavitas kaebajat 30.07.2009 koheselt ettekannete koostamisest (tl 46). Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud ja selle lisadest nähtub, et kaebajale on antud võimalus omapoolse seletuse andmiseks kahel korral: esmakordselt vahetult peale distsipliinirikkumist 30.07.2009 valvur J. Trumese poolt ja teisel korral 25.08.2009 distsiplinaarmenetluse läbiviija Ü. Kriiva poolt, kes teatas kaebajale 25.08.2009 kirjalikult distsiplinaarmenetluse algatamisest ja tema õigusest anda juhtumi kohta omapoolseid vastuväiteid ja selgitusi Kaebaja keeldus omapoolse seletuse andmisest kui ka keeldumise kohta allkirja andmast. 30.07.2009 keeldumise kohta on vormistatud kirjalik akt ning teatisel distsiplinaarmenetluse algatamise kohta on menetleja märkus, et kaebuse esitaja keeldus allkirjast. (tl 48). Kaebajal oli võimalik esitada distsiplinaarmenetluse protokollis kajastatule vastuväited ja omapoolsed selgitused ka 28.07.2009, mil talle protokolli tutvustati. Ka sellest on kaebaja keeldunud. Selle kohta on menetleja Ü.Kriiva teinud protokolli vastava märke (tl 47). Vastustaja selgitas kohtule, et soovi korral oleks kaebaja saanud ka peale protokolli ja käskkirjaga tutvumist anda omapoolse seletuse, kui ta leidis, et distsiplinaarmenetlus ei ole läbi viidud nõuetekohaselt ning tema seisukohta ei ole arvesse võetud. Sel juhul oleks menetlejal olnud võimalik menetlus uuendada ning vajadusel käskkiri tühistada või muuta. Seda Semjonov teinud ei ole. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukoht, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi rikkumistega, põhjendamatu. Kaebajat on seaduse nõuete kohaselt informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja korduvalt antud talle võimalus anda omapoolseid selgitusi (tagatud ärakuulamisõigus). Asjaolu, et kinnipeetav ei ole soovinud õigust seletuse andmiseks kasutada, ei tähenda, et vangla on asja menetlemisel rikkunud seadust. 5 Mis puutub kaebaja väidetesse vangla sisekorraeeskirja rikkumise kohta, siis kaebuse esitaja peab ilmselt silmas Taru Vangla kodukorra punkte 21.4 ja 21.
8. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse nõuete põhiliseks rikkumiseks on asjaolu, et menetlust läbiviiv ametnik ei teavitanud teda distsiplinaarmenetluse algatamisest. 25.08.2009 kuupäeva kandvat teatist distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ning menetlust läbiviinud isiku Ü. Kriiva märkust sellel, et kinnipeetav keeldus allkirjast, loeb kaebuse esitaja tagantjärele koostatuks. Kohtuistungil loobus kaebaja väitest, et talle distsiplinaarmenetluse protokolli allkirjastamiseks ei antud. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et eelnimetatud teatis on koostatud sellel märgitud kuupäeval ja et tõene on ka see, et kaebaja keeldus sellele allkirja andmast. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et kaebuse esitaja on järjekindlalt keeldunud andmast allkirja kõikide talle tutvumiseks esitatud dokumentide tutvustamise kohta (ettekanded distsipliinirikkumise kohta, teatis distsiplinaarmenetluse algatamise kohta, distsiplinaarmenetluse protokoll ning käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta). Kohus peab VangS § 64 lg 2 ning Tartu Vangla kodukorra p 21.4 väidetava rikkumise kohta vajalikuks märkida aga ka järgnevat: Millises vormis tuleb täita VangS § 64 lg-s 2 sätestatud nõuet, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, seadus ei sätesta. Lähtudes VangS § 64 lg 2 teisest lausest saab asuda seisukohale, et kohese teavitamise nõue on sätestatud selleks, et tagada kinnipeetava õigus olla ärakuulatud andes talle võimaluse selgituste andmiseks. Tartu Vangla kodukorra p 21.4 täpsustab VangS § 64 lg-s 2 sätestatut. Nimetatud punkti kohaselt teavitab distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametnik distsiplinaarmenetluse algatamisest andes kinnipeetavale koheselt võimaluse selgituste andmiseks. Ka kodukorra p-s 21.4 sätestatud teavitamiskohustus on seotud kinnipeetavale ärakuulamisõiguse tagamisega. Kuigi kohtul pole antud juhul alust kahelda VangS § 64 lg-s 2 ning vangla kodukorra punktis 21.4 sätestatud nõuete täitmises, on kohus seisukohal, et ka kodukorra p-s 21.4 sätestatud teavitamisnõude täitmata jätmine ei annaks antud juhul alust Tartu Vangla 28.08.2009.a. käskkirja nr 1-4/1251 õigusvastaseks tunnistamiseks. Väidetav rikkumine ei oleks saanud mõjutada asja otsustamist. Distsiplinaarüleastumist ja määratud karistust kaebaja ei vaidlusta. Asja õigeks otsustamiseks anti kaebajale korduvalt võimalus esitada omapoolsed selgitused ja vastuväited. Nagu eelnevalt märgitud, andis võimaluse selgituste andmiseks valvur Juri Trumes, kui kirjutas med.töötaja ähvardamise kohta 30.07.2009 ettekande. 25.08.2009 teatas distsiplinaarmenetluse läbiviija Ü. Kriiva kaebajale kirjalikult distsiplinaarmenetluse algatamisest ja tema õigusest anda juhtumi kohta omapoolseid vastuväiteid ja selgitusi. Võimalus selgituste andmiseks oli kaebuse esitajale tagatud ka distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel
9. 08.
10. Kaebuse esitaja oma distsipliinirikkumise kohta mingeid selgitusi ühelgi juhul anda ei soovinud. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning tuginedes HKMS § 26 lg 1 punktile 6 jätab kohus Jevgeni Semjonovi kaebuse rahuldamata. Kaebuses on esitatud ka väited, et kaebaja poolt 01.09.2009 esitatud vaie vaadati läbi HMS §-s 84 ette nähtud tähtaega ületades, samuti ei ole vangla vastanud tema taotlusele algatada inspektor-kontaktisik Ü.Kriiva suhtes distsiplinaarmenetlus. Mingeid taotlusi nende väidetega seonduvalt kaebaja ei esitanud. Seetõttu jätab kohus need väited kui asjassepuutumatud tähelepanuta. 6 Seoses kaebaja väitega, et talle ei antud käskkirja ega selle koopiat alla kirjutamiseks, märgib kohus, et see väide ei ole kaebuses esitatud nõuetest lähtuvalt asjassepuutuv. Käskkirja tutvustamata jätmine omab tähendust, kui see takistas edasikaebeõiguse realiseerimist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja käskkirja peale vaide juba 01.09.2009 (tl 49-50). Seega oli käskkiri kaebajale teatavaks tehtud. Käskkirjalt nähtub, et ka selle dokumendi kättesaamise kohta keeldus kaebaja allkirja andmast (tl 45). Mai Saunanen kohtunik 7