← Eesti

3-09-1350/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-135

) § 502 lg-te 1 ja 6 alusel viivistasu summas 480 krooni põhjusel, et sõiduauto Honda registreerimismärgiga xxx xxx oli samal päeval kell 12.42 pargitud Ravi tn 18 vastas tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata.

  1. Julia Palumets palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada AS Ühisteenused 08.06.2009 viivistasu määramise otsus ja kohustada vastustajat tagastama tasutud viivistasu. Kaebuse kohaselt parkis kaebaja sõiduauto 08.06.2009 kell 12.35 alas, kus parkimine on liiklusmärgi 575a ja lisatahvli 577b alusel kaks tundi tasuta. Otsuse asjaolude lühikirjeldus ei 3-09-1350 vasta tõele ning otsusest ei nähtu, mille eest ja millisel alusel on viivistasu määratud. Viivistasu otsuse lühikirjeldus peab olema selge, üheselt mõistetav ja lähtuma õigusnormi rikkumise asjaoludest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1, § 56 lg 2). Vastustaja väitel loetakse rikkumiseks see, et kaebaja jättis parkimise algusaja teatavaks tegemata, mis on aga muu tegu, kui on kirjeldatud viivistasu otsuses. Valesti koostatud otsus on õigustühine.
  2. AS Ühisteenused palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel:

§ 501

lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (ka parkimistasu määrus) p-ga 5.1 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille järgi Ravi tänaval asuvad parkimiskohad kuuluvad avaliku tasulise parkimisala „kesklinna“ piirkonna hulka. Ravi tänavale paigaldatud liiklusmärgi alusel on Ravi tänaval võimaldatud mootorsõiduki juhtidel parkimistasu maksmata parkida kuni kaks tundi tingimusel, et parkimise algusaeg on teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta. Sõiduauto Honda (xxx xxx) oli 08.06.2009 kell 12.42 pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal (Ravi tn 18 vastas) ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta.

§ 501

lg 4 ja parkimistasu määruse p-st 4.2 tuleneb, et kui parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teada antud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kohaldamisele kuulus

§ 502

lg 1 p 1, mille kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata. Viivistasu on parkimistasu maksmata jätmise korral määratav rahaline kohustus, mitte karistus (trahv) (Riigikohtu lahend nr 3-31-24-07 p 14). 4. Tallinna Halduskohus jättis 21.12.2009 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Põhjendused:

§ 501

lg 4 ja parkimistasu määruse p-ga 5.1 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Ravi tänaval asuvad parkimiskohad kuuluvad avaliku tasulise parkimisala „kesklinna“ piirkonna hulka.

§ 501

lg 4 ja parkimistasu määruse p 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning juhul, kui sõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kuna Ravi tänavale oli paigaldatud liiklusmärk

(577b), tekkis seal parkides parkimistasu maksmise kohustus tavapärase 15 minuti asemel kahe tunni möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega olenemata asjaolust, kas tasuta on lubatud parkida 15 minutit või 2 tundi, on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks igal juhul parkimise algusaja korrektne tähistamine. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab

§ 501

lg 41 ja parkimistasu määruse p 4.2 kohaselt olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt ning asetatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näitu ehk parkimise algusaega. Kui seda ei tehta, siis ei saa ka väita, et tekkis õigus parkida tasu maksmata. Kehtiva korra kohaselt ei ole parkimiskontrolöril kohustust jälgida, mis kell sõidukid tasulise parkimise alasse sisenevad, samuti ei saa parkimiskontrolör parkimise algusaega kindlaks määrata sellel järgi, kas sõiduk tema eelmise ringkäigu ajal oli parklas või mitte, sest see ei võimaldaks täpse parkimise algusaja kindlaks määramist.

§ 501

lg-st 4 tuleneb sõidukijuhile tõendamiskoormis teha parkimise algusaeg korrektselt teatavaks parkimise alustamisel. Parkimise alustamise aja korrektne teatavakstegemine on sõidukijuhi enda huvides. 2

(6)3-09-1350 Viivistasu otsuse vormistamise käigus kaebaja sõidukist tehtud fotodega on tõendatud ja kaebaja kinnitas ka kohtuistungil, et ta ei tähistanud parkimise aja algust, kuna see läks meelest ära (tl 58). Kuna parkimise algusaeg ei olnud nõuetekohaselt vormistatud, siis ei olnud parkimiskontrolöril õiguslikku alust jätta viivistasu määramata. Samas ei ole viivistasu otsuse tühistamiseks alust, kui parkimise algusaeg unustatakse märkimata. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sõidukijuhile on pandud hoolsuskohustus ja selle rikkumisel on ta kohustatud vastutama kaasnevate tagajärgede eest. Kaebaja oleks pidanud parkimise algusaja teatavaks tegemisel olema hoolas ja tähelepanelik, vajadusel peab juht kontrollima ja jälgima, missugune parkimiskord kehtib ja käituma vastavalt sellele. Vastuseks kaebaja väitele, et juht ei pea võõras kohas sõites teadma kehtivat liikluskorraldust, märkis kohus, et LE ja kohalik liikluskorraldus on täitmiseks igale sõidukijuhile sõltumata, missugusest piirkonnast ta on pärit. Kaebaja ei väida, et ta jättis parkimistasu tasumata või parkimise aja alguse tähistamata põhjusel, et talle ei olnud teada liiklusmärkide tähendus või parkimise korraldus. Isik, kes asub juhtima sõidukit, peab kas enne teekonna alustamist või parkimiskohas tegema endale selgeks liikluskorralduse, sest iga sõidukijuht peab tundma kohaliku parkimisega seotud eeskirju. Sõidukijuht on vastutav nii omaenese hooletuse kui ka liiklusalaste õigusaktide tundmise eest. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega teatavaks teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Eelnevast lähtudes ei oma tähtsust ka kaebaja sõiduki juurest äraoleku kestvus ja tasuta parkimisaja ületamise küsimus. Parkimise umbkaudse algusaja tagantjärele selgitamine ei oma õiguslikku tähendust. Parkimise algusaja tähistamine on objektiivne asjaolu - see tähendab, et parkimise algusaeg kas on või ei ole märgitud.

§ 502

lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Parkimistasu määruse p-de 9.1.1 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kohased ning viivistasu otsus õiguspärane. Kaebaja on ekslikult aru saanud, et viivistasu otsuse vaidlustamisel on võimalik arvestada eksimuse määra. Kuna viivistasu otsuse näol ei ole tegemist karistusõigusliku trahvi määramisega, ei saa ega tule viivistasu määramisel arvestada isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti ei sõltu viivistasu määramine ega viivistasu suurus sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et viivistasu otsusest ei selgu, mille eest viivistasu määrati. Otsusest nähtub selgelt, et sõiduk parkis tasulisel parkimisalal ja parkimistasu oli maksmata. Viivistasu otsuses on viide § 502 lg-le 1 ja konkreetse punkti märkimata jätmine ei muuda otsust valeks ega viivistasu määramise põhjust ebaselgeks. Viivistasu otsuses on viide ka

§ 502lg-le 6 põhjusel, et märkida ära viivistasu määramine summas 480 krooni.

Kuna viivistasu määrati õiguspäraselt, ei kuulu tagastamisele kaebaja poolt tasutud viivistasu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Julia Palumetsa apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Põhjendused: 3

(6)3-09-1350 Väär on kohtu väide, et sõiduk oli tasulisel parkimisalal. Sündmuskohal oli liiklusmärk 575a ja lisatahvel 577b, kus on lubatud tasuta parkimist 2 tundi. Tasulist parkimist tähistab liiklusmärk 578, mida sündmuskohal ei olnud. Kohus leidis ekslikult, et isik, kes asub juhtima sõidukit, peab enne teekonna alustamist tutvuma kohaliku parkimisega seotud eeskirjadega. Kaebaja arvates on see võimatu ja piisab, kui sõidukijuht teab liikluseeskirja, mis on Euroopa Liidu riikides ühine, ja liiklusmärke. Viivistasu otsuses puudub vajalik, seaduse paragrahviga sätestatud punkt ning lühikirjelduse faabula on puudulik. Viivistasu otsuses peab lühikirjeldus olema selge, üheselt mõistetav ning lähtuma õigusnormi rikkumise asjaoludest (HMS § 55 lg 1, § 56 lg 2). Kohus sisustas viivistasu otsuse punktiga, mis selles puudus. Vastutus analoogia või valiku alusel on lubamatu. Eriti siis, kui õigusnorm selgelt ja ammendavalt toob välja tingimuse, mille korral tuleb vastavalt käituda. Kohus väitis ja istungil leidis kinnitust fakt, et kaebaja ei olnud teatanud parkimise algusaega (

§ 50¹ lg 4¹).

Seda väitis korduvalt ka vastustaja, kuigi viivistasu otsuses on märgitud, et kaebaja on parkinud tasulises parkimisalas tasu maksmata. Valesti koostatud viivistasu otsus on õigustühine ja rikub kaebaja õigusi. 6. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Viivistasu otsuses viidati

§ 502

lg-tele 1 ja 6 ning asjaolude lühikirjelduses fikseeriti, et viivistasu otsus on määratud põhjusel, et parkimistasu on jäetud maksmata.

§ 502

lg-st 1 nähtub, et viivistasu otsuses sisalduv sõnastus "parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata" on otsene viide

§ 502lg 1 p-le 1.

Seega sisalduvad viivistasu otsuses vajalikud viited asjakohastele õigusaktide sätetele ning selle adressaadile on tehtud piisavalt selgeks, mis põhjusel ja millisele õiguslikule alusele tuginedes antud viivistasu otsus määrati. Kaebaja ei ole menetluse käigus osundanud sellele, et ta ei saanud õigusaktide viidetest aru või et viivistasu otsuse sisu jäi talle mõistmatuks. Kaebaja on algusest peale mõistnud, et viivistasu otsus määrati põhjusel, et ta parkis avalikul tasulisel parkimisalal ja parkimistasu oli jäetud maksmata. Kuna parkimise algusaeg oli jäetud fikseerimata, siis kaebajal tasuta parkimise aega ei tekkinud, mis oli ka põhjuseks viivistasu otsuse määramisele. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sarnaselt Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2009 otsuse p 16 sõnastusele haldusasjas nr 3-09-992, leiab ka vastustaja, et viivistasu määramise otsus ning selle õiguslik alus on kontrollitav ka käesoleval juhul kasutatud viitamisviisi juures. Keskse tähtsusega on antud juhul küsimus sellest, et viivistasu määramise otsus ja selle määramise põhjus ei ole käesoleval juhul kaebajale arusaamatuks jäänud. 7. Julia Palumetsa täiendavad vastuväited vastustaja seisukohtadele: Parkimiskella panemise kohustus tuleneb

§ 502lg-st 1.

Viivistasu otsusest ei nähtu, mille eest viivistasu määrati. Sellega rikuti kaebaja õigust teada, mille eest on määratud viivistasu. Vastustaja soovib HMS § 58 kohaldamist. Haldusakt, mille puhul pole nõudekohaselt täidetud menetlus- ja vorminõudeid, ei tohi rikkuda inimese põhiõigusi. Väide, et kaebaja mõistis algusest peale, et parkis avalikul tasulisel parklas, kus pidi maksma parkimistasu, on väär, kuna sündmuskohal pole tasulist parklat tähistavat liiklusmärki 578. 4

(6)3-09-1350 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  2. Käesoleval juhul ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja kasutatav sõiduauto Honda riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx oli 08.06.2009 kella 12.42 ajal pargitud Tallinnas Ravi tänaval (Ravi tn 18 vastas). Kaebaja ei olnud andnud parkimise alustamisel parkimisaja algusest teada kirjalikult ega parkimiskella abil, samuti ei olnud ta tasunud parkimistasu. 10.

§ 501

lg 1 alusel võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.

§ 501

lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega: 1) tasulise parkimise ala; 2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad; 3) parkimistasusoodustused ja -vabastused. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud Tallinnas tasulise parkimise ala, parkimistasu määrad ning parkimistasusoodustused ja vabastused 30.01.2003 määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“. Määruse p 5 kohaselt on Tallinnas kaks tasulist parkimisala - kesklinna avalik tasuline parkimisala ja Pirita tasuline parkimisala. Kesklinna avalik tasuline parkimisala on määruse p 5.1 alusel piiritletud Tallinna lahe - Kalasadama tänava - Põhja puiestee - Kotzebue tänava - Kopli tänava - Telliskivi tänava - raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni) - Filtri tee - Odra tänava - Türnpu tänava - Vilmsi tänava - Gonsiori tänava - Roheline Aas tänava - Poska tänava - Narva maantee - Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Kuna Ravi tänav, millel kaebaja parkis 08.06.2009 sõiduauto Honda, asub kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal, siis on kohtu väide, et kaebaja sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, õige. Tasulise parkimise ala algust ja lõppu tähistavad vastavad osutusmärgid tasulisele parkimise alale sisenemisel ja sealt väljumisel. 11. Halduskohus osundas õigesti

§ 501

lg-le 4 ja parkimistasu määruse p-le 4.1 (mille kohaselt mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest) ning parkimistasu määruse p-le 4.2 (mis sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest). Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebajal oleks kõnealuses kohas olnud osutusmärkide 575a ja 577b alusel õigus sõidukit parkida tasuta kaks tundi üksnes juhul, kui ta oleks andnud parkimise alustamisel parkimisaja algusest kirjalikult või parkimiskella abil teada. Kuna kaebaja ei andnud parkimise alustamisel parkimisaja algusest kirjalikult või parkimiskella abil teada, siis on tegemist parkimistasu määruse p-s 4.2 kirjeldatud juhuga ja kaebajal tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seetõttu oleks kaebaja pidanud parkimistasu maksma kas enne või vahetult pärast parkimise alustamist, kuid ta ei teinud seda. 12. Tulenevalt eeltoodust on viivistasu määramise otsuse asjaolude lühikirjeldus „Parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata“ õige ja asjakohane. Vastavalt

§ 502

lg 1 p-le 1 teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Halduskohus märkis õigesti, et viivistasu otsuses on viide § 502 lg-le 1 ja konkreetse punkti märkimata jätmine ei muuda otsust valeks ega viivistasu määramise põhjust 5

(6)3-09-1350 ebaselgeks. Viivistasu otsuses viidatud

§ 502

lg 6 on samuti asjakohane, kuna see näeb ette, et viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud viivistasu määramise otsus selge, üheselt mõistatav ning otsuses on märgitud selle andmise faktiline ja ka õiguslik alus. Õiguspärane viivistasu määramise otsus ei saa kaebaja õigusi rikkuda.

  1. Kuivõrd erinevate kohalike omavalitsuste kehtestatud tasulise parkimise tingimused võivad olla erinevad, siis ei saa kohtu soovitust, tutvuda enne reisile asumist sihtkoha parkimise eeskirjadega, pidada asjakohatuks. Samas ei ole sellel küsimusel asja lahendamisel tähtsust, sest nagu halduskohus õigesti märkis, ei väitnud kaebaja, et ta oleks jätnud parkimistasu tasumata või parkimise aja alguse tähistamata põhjusel, et talle ei olnud teada liiklusmärkide tähendus või parkimise korraldus.
  2. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.