6, § 633 lg. 7). 1 I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust xxxx sündinud tütar M S, kes elab hageja juures ja on tema ülalpidada. Pooled elavad lahus alates 2009.a. veebruarikuust, abielu on lahutatud. Kostja pole last igakuiselt piisavalt toetanud, 2010.a. ei ole ta üldse oma ülalpidamiskohustust täitnud. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt 4 500 krooni, mis jaguneb järgnevalt: riided ja jalanõud 600 krooni, söök 1 500 krooni, taskuraha 200 krooni, kõnekaardi laadimine 150 krooni, kooli õppemaks 100 krooni, ujumine kaks korda nädalas 300 krooni, koolitarbed 250 krooni, kommunaalmaksed (vesi, elekter, prügi) 300 krooni, küttepuud 400 krooni, ravimid, hügieenitarbed, juuksur 400 krooni, kulutused vaba aja veetmiseks 300 krooni. Kostja majanduslik olukord on hageja omast tunduvalt parem. Kostja omab töökohta ja stabiilset sissetulekut keskmiselt 14 000 krooni kuus, kostjale kuulub ka sõiduauto. Hageja ainsaks sissetulekuks on riigi poolt makstav lapsetoetus. Juhindudes PKS § 60, § 61 § 70 nõudeist hageja palub mõista kostjalt välja elatis poolte ühisele lapsele summas 3 000 krooni kuus alates 01.02.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.07.2016.a. Ühtlasi hageja teatab, et on nõus kirjaliku menetlusega. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 26.03.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses leiab, et hageja ei ole tõendanud tema poolt loetletud kulutuste tegemist hageja poolt välja toodud mahus. Kostjale on arusaamatu millistest vahenditest tasub hageja igakuiselt tema poolt väidetud 4 500 krooni, kui hageja väidetu kohaselt on hageja ainsaks sissetulekuks riigi poolt makstav lapsetoetus 300 krooni. Hageja väited tema sissetulekute kohta on vastuolulised, kuna hageja poolt esitatud konto väljavõttelt nähtub, et hageja saab Eesti Töötukassast töötutoetust ning hageja kontole laekuvad ülekanded erinevatelt isikutelt. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja nõuab lapse ülalpidamiseks vajalikust 4 500 kroonist kostjalt 3 000 krooni tasumist, mis on kaks kolmandikku väidetavalt lapse ülalpidamisele kuluvast summast ega ole seega kooskõlas ka PKS §-ga 49. Hageja ning poolte ühine laps elavad kostjale kuuluval kinnistul asukohaga xxxx, mille eest hageja, kellel puudub õiguslik alus kostja kinnisasja vallata, kostjale üüri ei ole tasunud, ning kuni veebruarini 2010.a tasus kostja kui kinnisasja omanik ka kommunaalkulud ainuisikuliselt. Kuna kostjal puudub hageja tegevusest tulenevalt võimalus kasutada temale kuuluvat kinnisasja, on ta sunnitud kasutama kolmandale isikule kuuluvat korterit ning tasuma üüri ning kommunaalmakseid ja seda olukorras, kus kostja netosissetulek kuus on alla 4 000 krooni. Hageja nõue on vastuolus nii perekonnaseaduse kui Riigikohtu praktikaga. PKS § 61 lg 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-07 märkinud muu hulgas, et: „arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.“ Oma lahendis nr 3-2-1-127-09 sedastas Riigikohus: „elatise suuruse määramisel tuleb kolleegiumi arvates mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi ei arestita isiku sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1¹ järgi arestida kuni pool ülalnimetatud sissetulekust. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid eeltoodu ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kolleegium jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist 2 maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.“ Kostja sissetulek on alates 2010.a. oluliselt vähenenud ning täiendavat tulu tal ei ole. Kostjale kuulub tõepoolest kinnisasi, mis on kostja ainsaks elukohaks, kuid käesoleva ajani valdab kostjale kuuluvat kinnistut hageja. Kostja on korduvalt teinud hagejale ettepanekuid vabastada kostjale kuuluv kinnisasi, et kostja ei peaks tegema täiendavaid kulutusi eluaseme üürimisele ning sellisel juhul oleks kostjal võimalik maksta elatist suuremas summas, kui kostja on võimeline tegema seda praegusel juhul. Hageja ei ole kostja ettepanekuga nõustunud. Kostjale kuulub ka 2003.a. sõiduauto Peugeot 406, mis on kostjale tööl käimiseks hädavajalik ning mille turuhind on madal. Samuti on kostjal kohustused krediidiasutuste ees. Kostja ei ole hoidunud ega hoia kõrvale elatise maksmisest, kuid käesoleval, kostja jaoks majanduslikult äärmiselt keerukal ajal ei ole kostjal materiaalseid vahendeid enamaks. Kostja majanduslik olukord ei ole hageja omast tunduvalt parem. Samuti elab poolte ühine laps ühel nädalal kuus, so ajal, mil hageja on xxxx, kostja juures ja on kostja ülalpidamisel. Kostja majanduslikku seisu arvesse võttes on kostjalt põhjendatud välja mõista elatis 1 600 krooni kuus. Elatise suuruse kindlaksmääramisel palub kostja arvestada, et osa lapse vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata, mõista M S’lt M S’i kasuks välja igakuine elatis M S’le 1 600 krooni ning jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. III. Asja kohtulik arutelu. arutelu Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde, leiab, et lapse isa peab ka oma kohustust täitma ja last ülal pidama. Hageja ütleb, et 3 000 krooni nõudest ta ei tagane, sest see on vajalik lapsele. Hageja palub hagi rahuldada ja elatis välja mõista, sest hageja sissetulek on 600 krooni lapsetoetust, kummalegi lapsele 300 krooni, oma elamise raha on aga saanud tuttavatelt ja õdedelt. Hageja selgitab, et elab kostjale kuuluvas ridaelamus, kus ta maksab kommunaalkulusid ja on neid jaganud ka lapse ülalpidamiskuludesse. Töötu toetus lõppes detsembris 2009.a., Eestis tööd pole, mistõttu nüüdseks on töökoht leitud xxxx. 1 500 eurot on aprillis teenitud, töötasu saab olema umbes 1 800- 2 000 eurot. Ülal pidada on kaks last ja vaja maksta ka üks lühilaenu võlg 5 000 krooni. Kostja jääb kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde ja kinnitab, et on nõus maksma elatusraha 1 600 krooni kuus, kuna laps elab mingi aja kuus ka kostja juures ja on siis kostja ülalpidada. Kostjalt üle poole lapse vajadustest moodustava summa nõudmine poolte varalist seisu arvestades ei ole põhjendatud, kuna hageja varaline seis ei ole kostja omast halvem. Kostja peab tegema põhjendamatuid kulutusi korteriüürile, kuna hageja lastega kasutab tasuta kostjale kuuluvat eluruumi, mille eeldatav üür oleks vähemalt 4 000 krooni kuus. Rahalistest kohustustest on kanda pangalaen ja krediitkaardi maksed. Kostja võtab õigeks, et 2010.a. ei ole ta lapsele elatusraha maksnud, viimased 3 200 krooni, mis ta lapsele elatusraha võlgnevusena maksis, laenas isa. Kostja palub arvestada, et lapse vajadusi katab ka hagejale makstav riigitoetus 300 krooni ning hagi rahuldada osaliselt. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja vaadanud läbi asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt järgmistel asjaoludel. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. Kostja on õigeks võtnud, et ta pole nõutaval viisil oma kohustust täitnud. Järelikult tuleb hagi elatise väljamõistmise nõudes rahuldada ja elatis kostjalt välja mõista. PKS § 61 lg. 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis 3 kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on lapse vajadused esitanud ja kostja pole neid vaidlustanud. Seega selles osas vaidlus puudub. Vaidlus on igakuise elatusraha suuruses. Hageja palub välja mõista elatis igakuise elatusrahana 3 000 krooni, kostja on nõus maksma 1 600 krooni kuus. Vastavalt
§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte varalist seisundit hinnates selgus, et hageja ei ole tõendanud neid asjaolusid, mis põhistavad 3 000 krooni elatusraha nõuet kostja vastu. Kohtuistungil selgus, et hageja esitatud andmed tema varalise seisundi kohta on vastuolulised ega ole tema enda selgitustest tulenevalt ka tõesed. Hageja enda seletuse ja tema pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et hageja ainus sissetulek ilmselgelt pole ainult riigi makstav toetus 300 krooni kuus lapse kohta, vaid et tal on olemas töötasu ja ainult temale teadaolevad ning tema valitud eluviisi toetavad abirahad, mille arvelt ta saab ise elatuda, lapsi toita ja koolitada, kasutada sõiduautot ja seega katta auto omamise ja kasutamisega seonduvad kulud, sõita kuude kaupa Soome vahet. Õige on kostja väide, et lapse vajadustena märgitud 4 500 kroonist on riigi poolt kaetud 300 krooni. Samas on hageja lisanud lapse vajadustesse eluasemekulud, umbes 700 krooni, mida pole põhjendatud rahuldada, kuivõrd elatakse kostjale kuuluvas elamus. Seega on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista igakuise elatusrahana seadusega sätestatud määras, sest PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest on 2 175 krooni. Kostja ei ole tõendanud neid asjaolusid, mis PKS § 61 lg. 6 p. 3 alusel põhistaksid elatusraha väljamõistmise alla seadusega sätestatud määra. Viidatud lõige lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seadusega sätestatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtuistungil selgus, et puuduvad mõjuvad põhjused elatusraha suuruse vähendamiseks alla seadusega sätestatud määra selletõttu, et laps elab ka kostja juures. Poolte seletustest ilmnes, et laps oli kostja juures nädala viimati veebruarikuus, palju muul ajal, pole teada. Et seda asjaolu saaks arvestada, tulnuks kostjal tõendada, millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused ta kannab ajal, mil laps tema juures viibib. Kostjal on piisav sissetulek, et end ja oma last ülal pidada. Kostja elab tegelikult oma uue elukaaslase juures ja üürisuhe on tõendamata. Seega tuleb järeldada, et Xxxx tn. asuva korteri kulud tuleb kostjal tasuda osaliselt. Lisaks tuleneb poolte seletustest, et mõlemad on seadnud oma elu suuresti sõltuvusse lisaks krediidiasutustest võetud kohustustele veel kas lähedaste või sõprade-tuttavate toetustele või laenudele, mis aga ei saa põhistada lapse ülalpidamise kohustuse eiramist või vanemakohustuse seadusega sätestatud määra vähendamist, seda antud juhul nii hageja kui ka kostja poolt. Lapsevanema kohustus on oma elu korraldada selliselt, et ta suudaks oma last ülal pidada. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01.02.2010.a. PKS § 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS §-s 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Kostja võtab õigeks, et ta ei ole 2010.a. elatusraha maksnud. Seega tuleb elatis lapsele kostjalt välja mõista alates 01.02.2010.a. igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ja sellega hagi rahuldada osaliselt. Hageja 12.04.2010.a. esitatud arvamuses lisatud taotlus elatusraha väljamõistmiseks aasta enne hagi esitamist ei ole põhjendatud rahuldada, kuivõrd sellekohast hagi täiendust ei ole esitatud. Hageja ise on aga kinnitanud, et mingil määral kostja oma kohustust siiski täitis. Samas kostja majanduslik olukord kohtu arvates ei annagi võimlust kostjalt aasta enne 4 hagi esitamist elatusraha välja mõista, kuna mis tahes summa täiendavalt väljamõistmine seaks kostja majanduslikult väljapääsmatusse olukorda. Sellise olukorra loomine oleks vastuolus ka nt. kostja viidatud Riigikohtu lahendiga 3-2-1-127-09.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas PKS §-de 60, 61, 70 sätteid ja juhindus
§-de 164, 173, 178, 441442, 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 29. juulil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.