I. Asjaolud ja hageja nõue. 19.03.2010 esitas L V Viru Maakohtule hagi V V`i vastu lastele elatise suurendamise nõudes. Hagi asjaolud Hageja ja kostja vahelisest kooselust on sündinud kaks last: xxxx – J-E V ja xxxx - K-M V. Lapsed elavad koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Viru Maakohtu otsusega 29.12.2006 on V V`ilt alates 10.11.2006 mõistetud välja elatis J-E V` ülalpidamiseks summas 1250 krooni kuus ja K–M V` ülalpidamiseks 1250 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Hageja töötab põhikohaga xxxx põhipalgaga 4686 krooni koos ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus kummalegi lapsele on 300 krooni. Kostja on tasunud kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha summas elatist, kuid elatustaseme tõusu ja madala palga tõttu ei jätku piisavalt vahendeid laste ülalpidamiseks. J-E õpib xxxx ja K-M käib samas koolis xxxx. Ühe lapse põhjendatud vajaduste rahuldamiseks on vajalik kostjalt välja mõista elatis vähemalt Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4 sätestatud minimaalmääras, s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ehk 2175 krooni kuus. Hageja kalkulatsioon lapse kohta kuus tehtavate kulutuste kohta on järgmine: toit – 1300 krooni, ravimid ja hügieenitarbed – 50 krooni, riided- 300 krooni, jalatsid - 300 krooni; korteri kommunaalkuludel – suvel 500 krooni ja talvel – 1900 krooni, sellest lapsele langev osa moodustab 1/3 – ehk vastavalt 167 krooni kuni 633 krooni; mobiiltelefoni kõneaja laadimine – 99 krooni; kooliga seotud (sh üritused, ekskursioonid, koolitarbed ja vaba aeg) – 450 krooni; internet -167 krooni (ühe lapse osa 55 krooni), SAT-TV – 80 krooni (ühe lapse osa 26 krooni). Hageja tasub eluaseme remondi kuludeks võetud väikelaenumakseid ja kindlustust summas 1799 krooni kuus (lapse osa – 1/3 – 567 krooni (kokku 3314 kuni 3780 krooni kuus). Nimetatud summa sisse ei ole arvestatud jalgratta jm spordivahendite, arvuti, ja mööbli peale tehtavaid kulutusi. Kostja töötab xxxx, tema töötasu konkreetset suurust hageja ei tea. Vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 peab kohtumäärusel alusel lapsele elatist saav vanem tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Alla PkS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha väljamõistmiseks peab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-19-70 väljendatud seisukoha kohaselt olema töövõimetus püsiva iseloomuga. Hagejale teadaolevalt kostja ei ole töövõimetu ja omab ka sissetulekut. Hageja tugineb oma nõudes PkS § 61 lg 1, 2 ja 4 sätestatule ning palub elatusraha kahe lapse ülalpidamiseks kokku kostjalt välja mõista 4350 krooni kuus. Hagiavaldusele on hageja lisanud koopiad laste sünnitunnistustest, Viru Maakohtu kohtuotsuse koopia 29.12.2006 tsiviilasjast nr 2-06-33754; AS-i Swedbank väljavõtte hageja poolt kommunaalteenuste tasumise kohta; AS-i SEB Pank väljavõtte laenumaksete tagastamisest; palgatõendi xxxx. Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 22.03.2010 võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud registreeritud elukoha aadressile- xxxx. Nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid võeti vastu 26.03.2010 edasiandmiseks kostjale. 30.03.2010 on kostja e-posti teel edastanud kohtule teate hagejaga kokkuleppele jõudmisest ning igas kuus makstavast elatusrahast - 4300 krooni kuus. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil – 11.mail 2010. 2 10.05.2010 teatas kostja kohtule kohtuistungile ilmumise võimatusest seoses xxxx töötamisega. 10.05.2010 toimunud toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et kostja lubas talla maksta elatist nii, nagu ta on soovinud. Kostja on ka maikuus talle elatusraha vastavalt nõutule maksnud ( 4300 krooni). Hageja ei nõua kostjalt elatusraha väljamõistmist tagasiulatuvalt (alates hagi esitamisest – 19.03.2010), vaid soovib, et kohus mõistaks kostjalt kahe lapse ülalpidamiseks välja elatusraha hagis soovitud summas, s.o. 4350 krooni, alates 01.06.2010. Hageja palus hagi rahuldada ning jätta asjas kohtukulud kostja kanda. Kohus tegi ettepaneku kostja poolt nõude tunnustamisel asja lahendamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega kirjalikus menetluses. Korraldava määrusega 11.05.2010 määras kohus pooltele täiendava tähtaja taotluste/tõendite esitamiseks ning kirjaliku menetlusega mittenõustumise korral vastavatest vastuväidetest teatamiseks hiljemalt 20.05.2010. Kohus selgitas ka, et täienduste/taotluste puudumisel teeb kohus kohtuotsuse antud asjas teatavaks 28.05.2010 kohtumaja kantselei kaudu kell 15.00. Hageja on kohtu korraldava määruse kätte saanud 13.05.2010; kostja on määruse kättesaamisest kohtule teatanud 22.05.2010 ning lisanud märkuse, et ta on kõigega nõus. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud nõude ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Hageja on oma seisukohad kohtule selgitanud 10.05.2010 toimunud eelistungil ning nõustunud asja sisulise lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalidega tutvunud ja teatanud kohtule oma nõustumusest nii hagis nõutud elatusraha suurusega kui ka asja kirjaliku lahendamisega. Kohus on ka pooltele korraldavas määruses 11.05.2010 selgitanud, et juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, võib kohus hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega.
S) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. Vastavalt hagiavaldusele lisatud Viru Maakohtu kohtuotsusele 29.12.2006 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatusraha summas 1250 krooni lapse kohta kuus. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses esitatud asjaoludel ei ole hageja enda sissetulekuid arvestades varasema kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatusraha laste ülalpidamiseks enam piisav. Poolte varandusliku seisundi muutumisel ja lapse ülalpidamiseks poolte vahel kokkuleppe mittesaavutamise korral, on võimalik elatusraha suuruse muutmiseks uuesti kohtusse poorduda PkS § 61 lg 3 sätestatud alustel. Vastavalt kehtiva Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatule ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on nimetatud kuupalga alammääraks 4350 krooni ja ühele lapsele seaduses ettenähtud elatusraha miinimummääraks seega 2175 krooni kuus. 3 Eeltoodudt tulenevalt on hageja poolt elatise suurendamise nõudega kohtusse pöördumine igati õigustatud. Hageja on põhistanud lapsele tehtavate kulutuste suuruse, samuti on esitanud kirjalikud tõendid oma töötasu suuruse kohta ning esitanud arvestused lastele vajalike kulutuste suurusest. Kostja hageja arvestusi ei ole vaidlustanud. Arvestades hageja igakuiste kindlate sissetulekute suurust (töötasu 4686 krooni kuus ning peretoetused) ja hageja kulutusi seoses ülalpidamisel oleva kahe alaealise lapsega, on ilmne, et hageja ise PkS § 61 lg 4 sätestatud määras lapsi toetama ei ole suuteline. Eelnevast tulenevalt on kostjapoolne materiaalne abi hädavajalik. Kostja on hagiga nõustunud ja seda ka kohtule kirjalikult kinnitanud. Vastavalt PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuna kostja on kohtumenetluse ajal asunud hageja nõutud summas elatusraha maksma, siis vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt elatusraha kohtuotsuse alusel välja alates 01.06.2010. Kohtukulude jaotusest Vastavalt kehtiva
lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi täielikul rahuldamisel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlust ega kulude nimekirja asja arutamisel ei esitanud. Elatise asjades on pooled riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud.
lg 1 tulenevalt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus veel
Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 29. juulil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.