Obsah (8)

§ 39§ 38§ 54§ 69§ 47§ 29§ 121§ 122

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1347 Haldusasi AS-i KPK Teedeehitus

) § 47 lg-te 1 ja 2 alusel lükati tagasi AS Turgel Grupp, OY Destia ja AS KPK Teedeehitus, OÜ Delgetec ühispakkumused.

1. Kagu Teedevalitsuse juhataja
2. veebruari
3. a käskkirjaga nr 12 tunnistati AS Teede REV-2 pakkumus edukaks.
4. AS KPK Teedeehitus esitas
5. veebruaril 2008 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (edaspidi: vaidlustuskomisjon) vaidlustuse Kagu Teedevalitsuse juhataja
6. veebruari
7. a käskkirja nr 11 peale. Vaidlustuskomisjoni
8. märtsi
9. a otsusega vaidlustus rahuldati.
10. Kagu Teedevalitsuse
11. märtsi
12. a kirjaga nr 7-8/424 küsiti AS-lt KPK Teedeehitus selgitusi ühispakkumuses kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud vormidel 4 ja 5 toodud tööde vastavuse kohta hanketeate III osa p-s 2.2 ja 2.3 toodud tingimustele. Kirja p-s 4 märgiti ära, et hankemenetluses tunnistati edukaks pakkujaks AS Teede REV-
13. AS KPK Teedeehitus
14. märtsi
15. a vastuskirja p-s 3 märgiti, et AS Teede REV-2 edukaks pakkujaks tunnistamisel on tegemist ilmselt kirjaveaga, sest AS KPK Teedeehitus pakkumuse hind oli kõige madalam, seetõttu peaks nende pakkumus olema parim. Ühtlasi paluti seda küsimust selgitada ja kui mõni pakkumus on juba edukaks tunnistatud, siis tuleks sellest informeerida nõuetekohases vormis.
16. Kagu Teedevalitsuse juhataja
17. märtsi
18. a käskkirjaga nr 30 tunnistati

§ 39p 3 alusel kehtetuks 5.

veebruari

1. a käskkirja nr 11 p 1.3, mis käsitles ühispakkujate AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec kvalifitseerimist. Lähtudes hankijale laekunud teabest, kinnitati hindamiskomisjoni otsus kõrvaldada hankemenetlusest ühispakkumuse teinud AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec kui valeandmete esitajad (p 1); kinnitati hindamiskomisjoni otsus jätta nimetatud ühispakkujad kvalifitseerimata, kuna ühispakkujate majanduslik seisund, tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning tunnistati nad mittekvalifitseerunud pakkujaks (p 2). Lähtudes vaidlustuskomisjoni
2. märtsi
3. a otsusest tunnistati kehtetuks käskkirja nr 11 p 3.2, mis käsitles nimetatud ühispakkujate vastavust (p 3).
4. Hankeleping AS-ga Teede REV-2 sõlmiti
5. märtsil
7. AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec esitasid
8. aprillil 2008 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, paludes tunnistada kehtetuks
9. veebruari
10. a käskkiri nr 12, millega tunnistati edukaks pakkujaks AS Teede REV-2, ja
11. märtsi
12. a käskkiri nr 30, millega otsustati AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec hankemenetlusest kõrvaldada. Samuti paluti tuvastada
13. märtsil 2008 AS-ga Teede REV-2 sõlmitud hankelepingu tühisus. Vaidlustuses leiti, et avaldajate mittekvalifitseerimine on ebaõige ja menetlusest kõrvaldamine

§ 38lg 1 p 5 alusel põhjendamatu.

Hankija ei ole neid AS Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teavitanud kooskõlas

§ 54lg-ga 1.

Kui aga selline edukaks pakkumuseks tunnistamise otsus on tehtud, siis tuleb see tühistada, sest vaidlustajate ühispakkumus tehti kõige madalama hinnaga. Vaidlustajaid ei ole teavitatud ka hankelepingu sõlmimisest. Kui hankeleping on sõlmitud, on see

§ 69

lg 1 alusel tühine, sest enne hankelepingu sõlmimist oleks pidanud hankija teavitama vaidlustajaid

§ 54

lg 1 alusel teise osaleja pakkumuse edukaks tunnistamisest ja ootama siis ära 14 päeva.

1. Vaidlustuskomisjoni
2. aprilli
3. a otsusega jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati. Vaidlustuskomisjon leidis, et hankemenetlus on lõppenud ja puudub alus lugeda sõlmitud hankelepingut tühiseks

§ 69lg 1 alusel.

Kagu Teedevalitsuse poolt AS-le KPK Teedeehitus

1. märtsil 2008 2 saadetud kirja nr 7-8/424 p-s 4 on muuhulgas öeldud, et hankemenetluses on edukaks pakkujaks tunnistatud AS Teede REV-
2. Kirja sai vaidlustaja kätte samal päeval. Vaidlustuskomisjon ei näe põhjust mitte lugeda selle kirjaga täidetuks hankija kohustus vaidlustaja suhtes teavitada neid

§ 54lg 1 tähenduses pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest.

Asjaolu, et kiri saadeti hiljem kui

§ 54

lg-st 1 tulenev 3 ööpäevane tähtaeg, on põhjendatav sellega, et alates samas hankemenetluses vaidlustajate kohta

1. veebruaril
2. a tehtud pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisest kuni vaidlustuskomisjoni
3. märtsi
4. a otsuseni, millega vaidlustuskomisjon tunnistas vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks, ei osalenud vaidlustajad tulenevalt

§ 47lg-st 9 hankemenetluses.

Kagu Teedevalitsus on teavitanud vaidlustajaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest esimesel võimalusel pärast vaidlustajate ennistamist hankemenetlusse. Hankelepingu koopiast nähtuvalt on leping sõlmitud

1. märtsil 2008, st
2. päeval pärast eelnimetatud kirja edastamist vaidlustajale. Vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile
3. aprillil
4. Hankemenetlus selles riigihankes tuleb lugeda

§ 29lg 3 p 1 alusel lõppenuks ja vaidlustus mittetähtaegselt esitatuks.

1. AS KPK Teedeehitus esitas
2. aprillil
3. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluti tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja vaidlustus rahuldada.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a otsusega haldusasjas nr 3-08-764 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja vaidlustuskomisjoni otsus muutmata. Põhjendused olid järgmised: 1) õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankemenetlus tuleb

§ 29

lg 3 p 1 alusel lugeda lõppenuks, vaidlustus mittetähtaegselt esitatuks ja puudub alus lugeda hankeleping tühiseks

§ 69

lg 1 alusel; 2)

§ 121

lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte hiljem pärast hankelepingu sõlmimist.

§ 122

lg 3 p 1 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt.

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega.

§ 69

lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõusolekut hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates ja enne nimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine; 3)

§ 54

lg 1 kohaselt esitab hankija pakkujale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult muuhulgas teate pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest koos pakkujate nimedega, kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti. Nimetatud sättes sisaldub kirjaliku teate edastamise nõue ja nähakse ette, millist informatsiooni peab teade sisaldama. Muid vorminõudeid ei ole esitatud. Ekslik on apellandi seisukoht, et teade peab olema vormistatud haldusaktina. Hankija saatis apellandile

1. märtsil 2008 kirja, mille p-s 4 märgiti, et hankemenetluses on edukaks pakkumuseks tunnistatud AS Teede REV-2 pakkumus. Kuigi kiri sisaldas ka muud teavet, on seal üheselt ära märgitud edukas pakkuja ja selle kirjaga tuleb lugeda täidetuks teavitamise nõue. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et tegemist on mitmetimõistetava lausega; 4) apellant ei ole vastu vaielnud hankija väitele, et
2. veebruari
3. a käskkiri nr 12 edukaks pakkujaks tunnistamise kohta väljastati talle juba veebruaris 2008, kui vaadati läbi sama riigihanke raames AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec poolt esitatud vaidlustus ühispakkumise tagasilükkamise kohta. Vaidlustuskomisjoni
4. märtsi 2008 otsusega taastus kassaatori õigus edasises riigihankes osalemiseks. Saades kätte hankija viidatud kirja ja omades käskkirja nr 12, pidi apellant oma õiguste rikkumises või huvide kahjustamises selgusele jõudma ja vajaduse korral edukaks pakkumuseks tunnistamise otsuse vaidlustama. Seda ta ei teinud; 5) kuna hankija täitis
5. märtsil 2008 kirjaliku teate edastamise kohustuse ja hankeleping sõlmiti
6. päeval pärast teate edastamist, siis puudub alus lugeda hankeleping tühiseks

§ 69lg 1 alusel.

Seetõttu oli vaidlustuse läbivaatamata jätmine

§ 122

lg 3 p 1 alusel õiguspärane; 3 6) apellant taotleb vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist, kuid ei ole osundanud taotluse esitamise õiguslikule alusele. Hankija tegevuse vaidlustamise kord ja vaidlustusmenetlus on reguleeritud Riigihangete seadusega, mis ei anna võimalust vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks või kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle.

1. AS KPK Teedeehitus esitas
2. novembril
3. a Riigikohtule kassatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a otsuse tühistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi
6. juuni
7. a otsusega rahuldati AS KPK Teedeehituse kassatsioonikaebus osaliselt, tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a otsus haldusasjas nr 3-08-764 ja saadeti AS KPK Teedeehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigikohus põhjendas otsust sellega, et Riigikohtu üldkogu
10. juuni
11. a otsusest haldusasjas nr 3-4-1-7-08 lähtuvalt ei olnud Tallinna Ringkonnakohtul pädevust vaadata läbi vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust, mistõttu tuli Tallinna Ringkonnakohtu
12. novembri
13. a otsus haldusasjas nr 3-08-764 tühistada ja saata AS KPK Teedeehitus kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14. AS KPK Teedeehitus leiab, et teda ei ole AS Teede REV-2 edukaks tunnistamise otsusest teavitatud

§ 54lg 1 kohaselt.

Vaidlustuskomisjoni vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Kagu Teedevalitsus küsis temalt 12. märtsi 2008 kirjaga selgitusi seoses selle riigihankega, kirja p-s 4 sisalduvat mitmetimõistetavat lauset ei saa aga käsitleda edukast pakkujast teavitamisena

§ 54lg 1 tähenduses.

Kuigi

ei sätesta täpsemaid nõudeid teavitamise otsuse vormile ja sisule, ei või hankija määrata neid oma suva alusel. Tegemist on hankija kaalutlusruumi kuuluva küsimusega, mida tuleb lahendada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaidlustuskomisjon hindas olukorda formaalselt ja pealiskaudselt. Asjaolud annavad tunnistust hankija tegevuse pahatahtlikkusest. Arvestatud pole, et

1. märtsi
2. a vastuses hankijale paluti hankijalt selgitust edukaks pakkujaks tunnistamise otsuse kohta ja sellest teavitada nõuetekohases vormis. Hankija pole vastanud ja otsust teatavaks teinud. Vaidlustuskomisjon jättis tähelepanuta, et kaebuse esitaja õiguste rikkumine selgus
3. märtsi
4. a käskkirjast nr 30, mille kättesaamisel asus kaebaja oma õigusi kaitsma.
5. märtsil 2008.a. küsis kolmas isik kaebajalt selgitusi pakkumuse kvalifikatsiooni tõendamiseks – selliste selgituste küsimisel ei ole mõtet peale teise pakkuja võitjaks kuulutamist, mistõttu oli õigustatud kaebuse esitaja arusaam, et teist pakkujat polnud veel võitjaks kuulutatud. Kuivõrd
6. märtsi
7. a seisuga ei olnud hankemenetluses tekkinud olukord selge, palus kaebuse esitaja esindaja U. Koit oma kirjalikus vastuses teavet pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja selle põhjenduste kohta; vastust nimetatud küsimusele kaebuse esitaja ei saanud. Esmakordselt teavitas kolmas isik kaebajat teise pakkuja edukaks tunnistamisest
8. aprillil
9. a kättesaadud teatega nr 7-8-/4927, mis on õigeaegselt vaidlustatud. Eelnevast nähtub, et kaebuse esitaja asus oma õigusi kaitsma koheselt peale üheselt mõistetava teabe laekumist. Kohtupraktika kohaselt on vaidlustamisviite puudumine, samuti haldusorgani eksitav käitumine põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kui ringkonnakohus leiab, et tähtaeg on mööda lastud, tuleb lugeda see mööda lastuks mõjuvatel põhjustel ja tähtaeg ennistada.
10. Vaidlustuskomisjon palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1)

§ 121

lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Sellest sättest tulenevalt peab vaidlustuskomisjon vaidlustuse saamisel muu hulgas veenduma, et vaidlusalune hankemenetlus ei ole lõppenud hankelepingu sõlmisega

§ 29lg 3 p 1 alusel.

Hankemenetluse lõppemise aluseks saab seaduse mõttest tulenevalt olla kehtiva hankelepingu sõlmimine, kuna tsiviilseadustiku üldosa 4 seaduse § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Antud juhul kontrollis vaidlustuskomisjon kolmanda isiku ja AS-i Teede REV-2 vahel sõlmitud hankelepingu võimalike

-st tulenevate tühisuse aluste, eelkõige

§ 69lõikes 1 sätestatu esinemist ega tuvastanud nende olemasolu.

Kuna

§ 122

lg 3 p 1 koosmõjus § 121 lõikega 1 sätestab ilma kaalutlusruumita vaidlustuskomisjoni kohustuse jätta pärast hankelepingu sõlmimist laekunud vaidlustus läbi vaatamata, puudus vaidlustuskomisjonil vaidlustuse läbivaatamiseks õiguslik alus. 2) Kaebaja on kaebuses leidnud, et kaevatud otsuses on põhjendamatult asutud seisukohale, et kolmas isik teavitas kaebajat pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest

§ 54lg 1 tähenduses, kuna kolmanda isiku 12.

märtsi 2008. a kiri kaebajale oli saadetud täiendava teabe küsimiseks, mitte otsusest teavitamiseks, ja kolmas isik oleks pidanud teavitama kaebajat teise pakkuja võitjaks kuulutamisest eraldi otsusena. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on nimetatud seisukohad õiguslikult põhjendamatud.

§ 54

lg 1 kohaselt esitab hankija pakkujatele või taotlejatele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate hankemenetluses tehtud otsustest koos pakkujate või taotlejate nimedega, kelle või kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti. Nimetatud teate käesolevas asjas tähtsust omavaks õiguslikuks tagajärjeks on

§ 69

lõikest 1 tulenev õigus sõlmida hankeleping 14 päeva möödumisel pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. Seadus ei sätesta nimetatud teatele muid nõudeid peale teate kohustusliku kirjaliku vormi ning vastava fakti ja subjekti nimetamise. Kolmanda isiku 12. märtsi 2008. a kirja puhul on kõik nimetatud nõuded täidetud, mistõttu puudub igasugune alus väita, et kaebajat ei olnud teavitatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest

§ 54

lõikes 1 sätestatud viisil või et kolmas isik oleks pidanud edastama kaebajale otsuse kohta mingitele täiendavatele vorminõuetele vastava dokumendi. Kaebaja poolt viidatud riigihankemenetluse formaliseeritus on vahend riigihanke üldpõhimõtete järgimise tagamiseks.

§ 54

lõikest 1 ja § 69 lõikest 1 tuleneva õigusliku regulatsiooni eesmärgiks on riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte tagamine, täpsemalt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest informeerimine ja seeläbi selle vaidlustamise võimaluse tagamine enne hankelepingu sõlmimist. Antud juhul on vaidlustuskomisjoni hinnangul ilmne, et kolmanda isiku

1. märtsi
2. a kirjas sisaldunud teade, sõltumata kontekstist, andis kaebajale objektiivse teabe pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise kohta. Kõnealuse kirja peamise eesmärgi tuvastamine ei ole vaidlustuskomisjoni arvates antud juhul oluline, kuna kiri sisaldab üheselt mõistetavat teavet AS-i Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ega sisalda mis tahes viisil eksitavat teavet sellekohase otsuse kehtivuse kohta. 3) Vaidlustuskomisjoni hinnangul puudub õiguslik alus kaebuses taotletud vaidlustustähtaja ennistamiseks, kuna

-s vastav instituut puudub ja pärast hankelepingu sõlmimist laekunud vaidlustus tuleb vaidlustuskomisjonil jätta igal juhul läbi vaatamata. 15. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Lõuna Regionaalne Maanteeamet palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: 1) kolmas isik nõustub vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et vaidlustus esitati tähtaega rikkudes, kuna kaebajat oli varem teavitatud edukaks pakkumiseks tunnistamise otsusest. Vaidlustuskomisjoni 7.märtsi 2008 otsuses kajastatud kolmanda isiku vastusest pidi kaebaja vaidlustusele ühemõtteliselt aru saama, et otsus eduka pakkuja kohta on tehtud. Vastuses sisaldus viide otsuse resolutsioonile, kuupäevale ja käskkirja numbrile, mistõttu oli nende dokumentide välja nõudmine huvi korral võimalik. 2) Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohaga selles, et peale vaidlustuskomisjoni 07.03.08 otsust muutus olukord kardinaalselt.

§ 39

lg 3 kohaselt on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Viidatud normist lähtudes kontrollis hankija AS KPK Teedeehituse ja OÜ Delgetec kvalifikatsiooni ning leidis, et ühispakkujate majanduslik seisund ja 5 tehniline ning kutsealane pädevus ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Seetõttu langetas hankija otsuse ühispakkujate pakkumismenetluselt kõrvaldamises ja mittekvalifitseerimise kohta ning seetõttu puudus vajadus eduka pakkumuse osas varem tehtud ja vaidlustamata otsuse revideerimiseks. 3) Riigiprokuratuuri 16. detsembri 2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt rikkusid ühispakkujad AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec ning AS Turgel Grupp ja Destia Oy kõnealuses riigihankes konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 1, 3 ja 4, pannes sellega toime KarS § 400 lg 2 sätestatud kuriteole vastava teo. Kuigi

§ 38

lg 1 kohaselt tuleb hankemenetlusest kõrvaldada vaid selline pakkuja, kelle esindajat on vaadeldava kuriteo eest karistatud, oleks

mõttega räiges vastuolus, kui hankija peaks tunnistama vastavaks ja edukaks sellise pakkumuse, mille koostamine on toimunud kartellikokkuleppe alusel. Seepärast leiab kolmas isik, et käesolev vaidlus halduskohtus on ainetu ning seaduse mõtte kohaselt ei ole võimalik sõlmida hankelepingut pakkujaga, kes ”soodsaima” pakkumuse tegemisel on pannud toime kuriteole vastava teo ka siis, kui karistust selle eest määratud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED 16. Kohus, analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja uurinud toimikus olevaid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. 17. Vaidlustuskomisjon on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud

§ 121

lg 1, mille kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist.

§ 122

lg 3 p 1 alusel jättis vaidlustuskomisjon vaidlustuse põhjendatult läbi vaatamata, sest vaidlustus ei olnud esitatud tähtaegselt (hankemenetlus oli

§ 29lg 3 p 1 alusel lõppenud kehtiva hankelepingu sõlmimise tulemusel).

Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 18. Käesolevas asjas omab keskset tähtsust küsimus, kas kolmanda isiku ja AS-i Teede REV-2 vahel sõlmitud hankeleping kehtib või on tühine. Nimelt tugineb kaebuse esitaja

§ 69

lõikele 1, mille kohaselt ei või hankija anda nõusolekut hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates ja enne nimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Ta väidab, et Kagu Teedevalitsus ei saatnud talle nõuetekohast teadet AS-i Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. Vaidlustuskomijon ja Lõuna Regionaalne Maanteeamet on seisukohal, et AS-i KPK Teedeehitus oli teavitatud vaidlusaluses hankes pakkumuse edukaks tunnistamisest ning hankeleping ei ole seetõttu

§ 69lg 1 alusel tühine.

1. Kohus tuvastas, et AS-i Teede REV-2 pakkumus edukaks Kagu Teedevalitsuse
2. veebruari
3. a käskkirjaga nr 12, mida kaebuse esitajale ei edastatud. Hankeleping eduka pakkuja AS-iga Teede REV-2 sõlmiti
4. märtsil
5. a. AS-i KPK Teedeehitus vaidlustus laekus vaidlustuskomisjonile
6. aprillil
7. a. Seega esitati vaidlustus pärast hankelepingu sõlmimist.
8. Järgmiseks tuleb tuvastada, kas hankija oli teavitanud kaebuse esitajat pakkumise edukaks tunnistamisest. Kolmas isik ja vastustajad tuginevad Kagu Teedevalitsuse
9. märtsi
10. a kirjale nr 7-8/484, milles on muuhulgas öeldud: „Hankemenetluses on edukaks pakkujaks tunnistatud AS Teede REV-2, keda AS KPK Teedeehitus ja OÜ Delgetec ühispakkumuses on nimetatud alltöövõtjana.“ Vaidlust pole selles, et kirja sai AS KPK Teedeehitus kätte samal päeval, s.o
11. märtsil
12. a. Selleks, et tuvastada osundatud kirjaga hankijale pandud teavitamiskohustuse täidetuks lugemist, tuleb analüüsida teate edastamise regulatsiooni sisu ja eesmärke. 6 21.

§ 54

lg 1 sätestab: „Hankija esitab pakkujatele või taotlejatele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest, pakkuja või taotleja kvalifitseerimise otsusest, pakkuja või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise otsusest, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, käesoleva seaduse § 65 lõikes 4 nimetatud otsusest, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest koos pakkujate või taotlejate nimedega, kelle või kelle pakkumuse suhtes vastav otsus tehti, samuti põhjustest, miks otsustati hankeleping või raamleping jätta sõlmimata või hankemenetlust uuesti alustada.“

§ 54

lg 2 p 3 kohaselt esitab hankija pakkuja või taotleja nõudmisel kirjalikult kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed. 22. Nendest sätetest järeldub, et riigihankemenetluses kehtib vastuvõetud otsusest puudutatud isikute teavitamise osas tavalisest haldusmenetlusest oluliselt erinev kord.

§ 54

lg 1 ja lg 2 p 3 koosmõjus tuleneb selgelt ja ühemõtteliselt, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsust teistele pakkujatele ei pea koheselt väljastama. Teisi pakkujaid kõigepealt teavitatakse kirjalikus vormis, kelle pakkumus on tunnistatud edukaks. Selline teade võib sisaldada ka otsuse lühikest lakoonilist põhjendust (vt ka Rahandusministeeriumi kinnitatud riigihangete juhise p 8.5, lk 137). Kindlasti ei pea aga teade automaatselt sisaldama otsuse kogu motivatsiooni, kuna see võib riivata pakkuja konkurendi huve. Üksnes juhul kui kaotanud pakkuja esitab ise hankijale taotluse pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse motiivide kohta, on hankija kohustatud need talle väljastama. See võib toimuda otsuse ärakirja või selle väljavõtte edastamise teel või ärisaladust või muid konfidentsiaalseid andmeid sisaldavate otsuste puhul põhjenduste väljavõtted või kokkuvõtted selliselt, et pakkuja saaks need vajaduse korral oma õiguste kaitseks vaidlustada, samas kaitstes põhjendatud vajaduse korral eduka pakkuja ärisaladust. 23. Kohus on seisukohal, et

§ 69

lõikes 1 sätestatud 14 päevane tähtaeg hakkab kulgema arvates

§ 54lõikes 1 ettenähtud n.ö lakoonilise teate edastamisest.

14 päeva on riigihankemenetluste eripära arvestades piisavalt pikk aeg, et pakkuja jõuaks analüüsida oma õiguste rikkumist ja pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustamise perspektiivikust, vajadusel nõudes

§ 54

lg 3 alusel hankijalt viivitamatult otsuse täiendavaid põhjendusi, mis edastatakse kolme tööpäeva jooksul.

1. Kagu Teedevalitsuse
2. märtsi
3. a kirjast nähtub, et sellega teavitati vaidlustajaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse sisust ja pakkujast, kelle pakkumuse suhtes see otsus tehti. Teave oli kirjalik ja üheselt mõistetav. See on iseenesest piisav

§ 54lg-s 1 sätestatud hankija kohustuse täitmiseks.

1. Omaette küsimus on see, et teade edukaks tunnistatud pakkumuse kohta esitati muu teksti sees, kus nõutakse adressaadilt andmeid hankemenetluse jätkamise võimaldamiseks. Tuleb nõustuda, et teade oleks võinud selguse huvides olla edastatud eraldi muudest küsimustest. Ja tõepoolest on ka kummaline, et pakkujat teavitatakse eduka pakkumuse väljavalimisest olukorras, kus teiste pakkujate kvalifitseerimise küsimust alles arutatakse.
2. See aga ei tähenda, et edukaks pakkumuseks tunnistamise otsuse kehtivust ja sellekohast teadet saab lugeda olematuks, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Vastupidi, kaebuse esitaja oleks saanud ja pidanud kujunenud olukorras seaduses ettenähtud 7 päevase tähtaja jooksul vaidlustama otsus, mille olemasolust teda
3. märtsi
4. a kirjaga teavitati. Kohtu arvates ei ole professionaalsel ettevõtjal võimalik vabandada selges eesti keeles väljaöeldud teatest mittearusaamist sellega, et see oli 7 „peidetud“ muu teksti sisse. U. Koidu vastuskirjast Kagu Teedevalitsuse
5. märtsi
6. a kirjale nähtub, et tegelikult ettevõtja sai aru, et eduka pakkumuse väljavalimise otsus on tehtud, aga pidas seda ebaõigeks, kuna kaebaja pakkumine oli tema arvates parim. Käesoleval juhul omab tähtsust veel asjaolu, et tegelikkuses oli AS KPK Teedeehitus saanud teada AS-i Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamisest juba vaidlustuskomisjoni
7. märtsi
8. a otsusest, kus vastav teave oli kajastatud. Seega ei saanud hoolsalt ja mõistlikult käituval ettevõtjal olla sugugi arusaamatu, kuidas saab eksisteerida otsus AS-i Teede REV-2 pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Fakt oli see, et otsus eksisteeris, seda ei olnud kehtetuks tunnistatud ja selle olemasolust teavitati pakkujaid, mistõttu hakkas kulgema

§ 69lõikes 1 sätestatud tähtaeg.

27. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust ja pole vaja analüüsida, kas sellise otsuse kehtimine sai olla õiguspärane olukorras, kus teised pakkujad on hankemenetlusse ennistatud ja nende kvalifitseerimise küsimus alles otsustamisel. Käesolevas asjas lahendatakse üksnes vaidlustuse tähtaegsuse küsimust.

§ 69

lõikes 1 sätestatud tähtaeg hakkab kulgema ka juhul, kui hankija otsus on ilmselt õigusvastane ja tuleks tühistada. Pakkuja peab seaduses sätestatud tähtaegade jooksul ise kasutama õiguskaitsevahendeid õiguspärase olukorra ja omaõiguste taastamiseks.

1. Hankija tegevuse vaidlustamise kord ning vaidlustusmenetlus on reguleeritud riigihangete seaduses, mis ei anna võimalust vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamiseks või kaalutlemiseks tähtaja möödalaskmist tinginud asjaolude üle. Haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 kohaselt selle seaduse sätted praeguses asjas ei kohaldu.
2. Kaebus jääb seega rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. Villem Lapimaa 8