Obsah (4)

§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-63485 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuistungi toimumise aeg 14.juuni 2010. a Hagi

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

Eeltoodut arvestades peab

§ 61

lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad

§ 61lg 5 ja 6.

Muu hulgas on

§ 61

lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja

§ 61

lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Isiku töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kohus pole tuvastanud, et kostja on töövõimetu, st. et tema võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja on töövõimeline, mistõttu ta on suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla

§ 61lg 4 sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata.

Kostja esitas kohtule tõendi töötasude kohta perioodil 01.06.2009 kuni 30.11.2009. Tõendi kohaselt moodustas kostja keskmine netotulu 5 543,20 krooni kuus. Kostjalt on Kohtla-Järve Linnakohtu 05.12.2001 otsusega välja mõistetud elatist tütre Jana Petrova ( sünd. 15.06.1995) kasuks 800 krooni kuus. Käesoleva aasta töötasu kohta kostja andmeid ei esitanud. Seega puuduvad kostjal

§ 61

lg 5 ja lg 6 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla

§ 61

lg 4 nimetatud suuruse Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 60

lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. 4 Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et

§ 61

lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (

§ 61lg 3, Ts

MS § 459) Lähtuvalt

§ 70

lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus hageja nõudel elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest. Hageja esitas hagi kohtule

1. novembril
2. a. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates
3. novembrist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatusrahana 2175 krooni. Kuna kostja on sellel perioodil maksnud elatist 1200 krooni, siis nimetatud summaga tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Riigilõiv Hageja taotleb vastuhagist loobumise avalduses poole tasutud riigilõivust tagastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist ning kooskõlas TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti /…/. Tsiviilasja materjalidest selgub, et hageja ( põhihagis kostja) on
4. veebruaril 2010 tasunud 1000 krooni ja 23 veebruaril 2010 tasunud 4000 krooni Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu vastuhagi esitamiselt A.P. vastu.
5. juunil 2010.a esitatud taotluses palub hageja tagastada riigilõiv. Seega kuulub hagejale ( vastuhagis) tagastamise riigilõiv summas 2 500 krooni. Menetluskulud Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Evi Kool Kohtunik 5