Obsah (5)

§ 121§ 34§ 129§ 38§ 47

3-08-663 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-08-663 Haldusasi AS Megaron-E kaebus Tal

) § 121 lg 1esitatud tähtaegselt. Lisaks märkis vaidlustuskomisjon, et AS Megaron-E ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise otsust vaidlustanud

§ 121lg-s 1 sätestatud seitsme tööpäevase tähtaja jooksul.

Ka selgitati otsuses, et vaidlustajale pidi olema hankemenetluse algusest peale teada, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine toob pakkujale kaasa

§ 34

lg 5 p 1 sätestatud tagajärje, kusjuures viidatud sätte kohane toiming ei eelda eelnevalt otsuse tegemist. 4.03.04.2008.a. kirjaga teavitas AS SEB Pank kaebuse esitajat sellest, et vastavalt garantiikirja tingimustele maksab pank nõudes märgitud summa välja hiljemalt 15.04.2008, samast kuupäevast kehtestab pank regressiperioodi, mis lõppeb 25.04.2008.a. 5.AS Megaron-E esitas

1. aprillil
2. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 1) tunnistada õigusvastaseks Tallinna Haridusameti toiming pakkumuse tagatise sissenõudmiseks 2) jätta Tallinna Haridusameti kasuks pakkumuse tagatis sisse nõudmata. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus. 6.Tallinna Halduskohtu 09.04.
3. a määrusega tagastati kaebus Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha võtmata, kuivõrd kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. 7.AS Megaron-E esitas 10 04.
4. a Tallinna Halduskohtu 09.04.
5. a määruse peale määruskaebuse. Kohus võttis määruskaebuse 14.04.
6. a määrusega menetlusse ning jättis sama määrusega selle rahuldamata, edastades määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.
7. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata, Tallinna Halduskohtu 09.
9. a määrus muutmata ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata
11. mail
12. a saabus Tallinna Ringkonnakohtusse AS Megaron-E kaebus vaidlustuskomisjoni
13. märtsi
14. a otsuse nr 31-08/103837 peale ning taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (haldusasi nr 3-08-936). Tallinna Ringkonnakohus jättis
15. septembri
16. a määrusega AS Megaron-E taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas kaebuse selle esitajale
17. AS Megaron-E esitas
18. mail
19. a määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
20. aprilli
21. a määruse peale. 2
22. Riigikohtu halduskolleegiumi
23. juuni
24. a määrusega nr 3-3-1-46-08 rahuldati AS Megaron-E määruskaebus,tühistati Tallinna Halduskohtu
25. aprilli
26. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
27. aprilli
28. a määrus haldusasjas nr 3-08-663 ning saadeti AS Megaron-E kaebus lahendamiseks Tallinna Halduskohtule . Riigikohus viitas Riigihangete seaduse (

) § 129 lg-le 1, mis sätestab: "Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades." See säte välistab riigihanke asjades kaebuse esitamise halduskohtule. Riigikohtu üldkogu hindas

§ 129lg 1 vastavust põhiseadusele ja 08.

juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-08 tunnistas

§ 129lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Seega leiti, et Tallinna Ringkonnakohtul ei olnud pädevust läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust ning AS Megaron-E kaebus saadeti lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

1. Tallinna Halduskohtu
2. juuli
3. a määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinenud puuduste tõttu. Muu hulgas selgitas kohus, et ebaselge on kaebuse ese ning taotlused, mida kaebuse esitajal tuleb korrigeerida.
5. juulil
6. a saabus kohtusse kaebuse täiendus, mille kohaselt jääb kaebuse esitaja oma eelnevate seisukohtade ja taotluste juurde, rõhutades, et eelkõige on kaebuse esitaja taotlenud halduskohtult HkMS § 6 lg 3 punkti 1 kohaselt hankija toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.
7. 23.09.2009.a. määrusega tagastas Tallinna Halduskohus HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel AS Megaron-E kaebuse Tallinna Haridusameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. 14.AS Megaron-E esitas nimetatud määrusele 1210.2009 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2009.a. määrusega rahuldati AS Megaron-E määruskaebus , tühistati Tallinna Halduskohtu 23.09.2009.a. määrus ja saadeti asi edasiseks menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Ringkonnakohus leidis, et antud juhul ei ole ilmselge kahjunõude esitamise võimaluse puudumine, sest ei saa välistada võimalust, et esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine oli põhjendatud ning ilmselge ei ole kahjunõude tähtaja ennistamise võimatus. 15.27.01.2010.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Haridusameti ja määras asja läbivaatamise aja, mida hiljem muutis esitatud taotluste alusel 02.03.2010.a. ja 08.03.2010.a. määrusega.
8. 17.03.2010 esitas kaebaja kohtule kaebuse muudatuse milles taotles 1) tühistada Tallinna Haridusameti juhataja
9. veebruari
10. a käskkiri nr 1-2/167p, millega Megaron-E AS kõrvaldati riigihanke „Tallinna Padriku tee lasteaia ehitus“ (viitenumber 103837) pakkumismenetlusest; 2) lugeda taotluse punktis 1 esitatud nõue esitatuks tähtaegselt; 3) juhul, kui kohus leiab, et punktis 1 esitatud nõude esitamise tähtaeg on möödunud, siis lugeda nõude esitamise tähtaeg möödalastuks mõjuvatel põhjustel ja ennistada nõude esitamise tähtaeg; 4) tunnistada õigusvastaseks Tallinna Haridusameti poolne otsus ja toiming nõuda AS SEB Pank välja garantiikirjas 2008003075 märgitud tagatissumma 250 000 krooni väärtuses.
11. 24.03.2010 a. määrusega tagastas halduskohus kaebuse muudatuse Tallinna Haridusameti juhataja
12. veebruari
13. a käskkirja nr 1-2/167 tühistamisnõudes HkMS § 11 lg 3 .1 p 1 alusel. Kohus leidis, et kaebuse esitaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust 3 kaebuse muudatuse esemeks oleva Tallinna Haridusameti juhataja 28.02.2008.a. käskkirja nr 12/167p osas. Kaebuse muudatuse tagastamise määrust kaebuse esitaja ei vaidlustanud. II KAEBUSE MOTIIVID
14. Pakkumuse tagatise sissenõudmiseks puudub seaduslik alus.Haridusametil tulnuks kaebaja pakkumus tagasi lükata, mitte aga rakendada kaebuse esitaja suhtes hankemenetlusest kõrvaldamist , mis rikub oluliselt rohkem ( rahaline nõue) kaebaja huve. 19.Haridusamet on riigihanke läbiviimise käigus rikkunud riigihangete seadust § 111 tähenduses ja eiranud hankedokumentides sätestatud tingimusi. Pakkumiste avamise protokollist nähtuvalt loeti kaebaja pakkumus vastavaks struktuurile ja dokumentide loetelule, kuigi samas protokollis on välja toodud, et Megaron-E poolt esitatud hanketeates kvalifitseerimiseks nõutud dokumendid ei ole eraldi köidetud ja märgistatud. Haridusamet oleks pidanud tulenevalt hankedokumentide punktist 10.1 tagasi lükkama Megaron-E pakkumuse, kuna see ei vastanud hankedokumentidele ja lisades esitatud tingimustele, sealhulgas p.8.2 tingimuseke, et pakkumus peab vastama esitatud vormile ja struktuurile. Samuti tulnuks vastavalt

§ 38

lg 5 vastustajal nõuda pakkujalt kirjalikku volitust pöördumiseks vastavate ametiasutuste poole, et kontrollida maksuvõlgnevuste puudumist. Haridusamet pöördus kohaliku maksude tasumise selgitamiseks Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse poole ilma, et oleks olnud

kohaselt pakkuja kirjalik volitus. Seega Haridusamet on riigihanke läbiviimisel rikkunud

-st, sealhulgas on kohalike maksude võlgnevuse tuvastamine aset leidnud ebaseaduslikult ning pakkumismenetlusest kõrvaldamise otsus on neil põhjendustel ebaseaduslik. Riigihanke läbiviimise ja otsuste tegemise ajal kehtis uus õigusruum ja arusaam, mille kohaselt ei ole enam tegu kõrvaldamise otsuse tegemiseks kohustavate/võimaldavate asjaoludega. Kuna haridusameti poolt tehtud kaebaja kahjuks pakkumismenetlusest kõrvaldamise otsus põhineb ebaseaduslikel toimingutel, on kaebuse väitel ebaseaduslik ka vastustaja toiming pakkumuse tagatise sissenõudmiseks AS SEB Pangalt. 20.17.03.2010 esitatud menetlusdokumendis , millega kaebuse esitaja muutis kaebust täiendavate nõuete esitamisega, esitas kaebaja täiendused ka kaebuse motiivide osas. Tagatissumma sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamisnõudega seoses on kaebaja täiendavalt märkinud, et seisukoht, nagu näeks

§ 34

lg 5 ette tagatise automaatse sissenõudmise hankemenetluselt kõrvaldamise korral, on põhjendamatu. Kaebaja on seisukohal, et hankijal on õigus otsustada, kas seda teha või mitte. Tegemist on hankija kaalutlusotsusega. Vastustaja seda kaalutlust käesoleval juhul teostanud ei ole, mis on oluliseks menetlusveaks ja muudab tagatissumma sissenõudmise iseenesest õigusvastaseks. Samuti leiab kaebaja, et Tallinna Haridusamet ei ole tagatissumma sissenõudmisel põhjendanud, mis kaalutlustest ta lähtub. Seega on selles osas vastustaja toimingud motiveerimata. Haridusameti 28.02.2008.a. käskkiri , millega kaebuse esitaja kõrvaldati riigihanke pakkumismenetlusest ja sellest tulenevalt haridusameti poolt tagatisraha sissenõudmine on õigusvastased seetõttu, et need on vastuolus põhiseadusega, samuti seetõttu, et need on vastuolus Euroopa Nõukogu ja parlamendi direktiiviga nr 2004/18/EÜ, mis sätestab nõuded hankemenetluse läbiviimisele. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 4 21.Tallinna Haridusamet vaidleb kaebusele vastu, leides, et kõik hankemenetluses tehtud otsused lähtuvad riigihangete seadusest ning puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks. 22.AS Megaron-E on riigihankemenetlusest kõrvaldatud lähtudes asjaolust, et kaebuse esitaja ei tasunud õigeaegselt reklaamimaksu ja tal oli 21.02.2008 maksuvõlgnevus rohkem kui 30 päeva vältel viimase 12 kuu jooksul. Asjaolu, et lippude ja logodega seonduvat alates 2008.a.ei maksustatud, ei muuda nimetatud seisukohta. 23.Hankemenetlusest kõrvaldamise Haridusamet

§ 38

sätestatust aluste puudumise kontrollimisel lähtus Tallinna 24.Riigikohus on 4.10.2006 lahendis 3-3-1-58-06 asunud seisukohale, et

ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest, samuti leiti, et riigihanke pakkumismenetluses on tagatise kõige olulisemaks eesmärgiks kindlustada ausa ja läbipaistva riigihanke läbiviimine. 25.Pakkumuste avamisel ei kontrollita pakkumuste vastavust

§ 47ehk pakkumuste sisulist vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele.

Kuivõrd AS Megaron-E poolt eraldi köitmata ja märgistamata jäetud dokumentide näol ei ole tegemist sisulise kõrvalekaldega, siis puudus pakkumise tagasilükkamiseks igasugune alus. AS Megaron-E suhtes pakkumuse tagasi lükkamise otsuse tegemine enne hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja pakkuja kvalifikatsiooni hanketeates esitatud tingimustele vastavuse kontrollimist ei oleks õiguspärane. 26.Kui kaebuse esitaja leidis, et hankemenetlusest kõrvaldamise otsus rikub tema õigusi, pidanuks kaebaja hiljemalt 13.märtsil esitama vaidlustuskomisjonile asjakohase vaidlustuse. Olukorras, kus Tallinna Haridusameti 28.02.2008.a. käskkirja kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta vaidlustatud ei ole, on vaidlused tagatise üle ainetud. IV KOHTU SEISUKOHT 27.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. 28.Kaebuse esitaja põhjendab pakkumuse tagatise sissenõudmise õigusvastasust hankija poolt

rikkumisega hankemenetluse läbiviimisel ja sellest tulenevalt kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise õigusvastasusega. 07.04.2008 kaebusega halduskohtusse pöördumisel taotles AS Megaron-E tunnistada õigusvastaseks Tallinna Haridusameti toiming, mis seisnes pakkumuse tagatise sissenõudmises AS-lt SEB Pank. Sama taotluse juurde jäämist kinnitas kaebuse esitaja 15.07.2009 vastuses kaebuse käiguta jätmise määrusele.17.märtsil 2010 esitas AS Megaron_E kohtule kaebuse muudatuse, milles muuhulgas taotles Tallinna Haridusameti juhataja 28.veebruari käskkirja nr 1-2/167p, millega AS Megaron-E kõrvaldati riigihanke „Tallinna Padriku tee lasteaia ehitus“ pakkumismenetlusest, tühistamist. Tallinna Halduskohus tagastas 24.03.2010.a. määrusega kaebuse muudatuse nimetatud käskkirja tühistamisnõudes HkMS § 11 lg 3 p 1 alusel. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuse muudatuse esemeks oleva Tallinna Haridusameti juhataja 28.02.2008.a. käskkirja osas. Kaebuse muudatuse tagastamise määrus on jõustunud. Seega on käesolevas haldusasjas kaebuse esemeks Tallinna Haridusameti toiming, mis seisneb pakkumuse tagatise sissenõudmises AS-lt SEB Pank. 29.

§ 34

lg 5 p 1 kohaselt jääb pakkumuse tagatis hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Järelikult on käesolevas asjas 5 vaidlustatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tagajärg. Kaebuse motiividest nähtuvalt saab tagatise sissenõudmise põhjendatuse üle otsustada kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse õiguspärasuse/õigusvastasuse hindamise kaudu. Kohus on kaebuse esitajale selgitanud, et tal on väidetavalt õigusvastasest haldusaktist tulenevate tagajärgede saabumist võimalik vältida , nõudes sellise haldusakti tühistamist. Järelikult selleks, et pakkumuse tagatis ei jääks hankijale või hankijal ei tekiks õigust see realiseerida, tulnuks sellise tagajärje tõrjumiseks vaidlustada hankemenetlusest kõrvaldamise otsus. Riigihankemenetluses tehtud otsuste vaidlustuskomisjonis õiguseaegselt vaidlustamata jätmine ei võimalda vaidlustada halduskohtus sellise otsuse alusel saabunud tagajärge, väites sealjuures niisuguste tagajärgede saabumisega oma õiguste rikkumist seetõttu, et õigeaegselt vaidlustamata otsus on õigusvastane. Seega käesolevas haldusasjas ei kontrolli kohus, kas kaebuse esitaja hankemenetlusest kõrvaldamine oli õiguspärane või õigusvastane, sealjuures kas olid õiguspärased hankemenetluse toimingud, mille väidetav õigusvastasus tingis hankemenetlusest kõrvaldamise õigusvastasuse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kaebuse väited tagatise sissenõudmise õigusvastasusest põhjendusel, et õigusvastane on kaebuse esitaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus. 30.Põhiseaduse § 15 lõike 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Põhiseaduse § 15 lõikest 2 ja HkMS § 25 lõigetest 9 ja 10 tulenevalt jätab halduskohus haldusasja lahendamisel põhiseadusega vastuolus oleva mis tahes asjassepuutuva seaduse või muu õigustloova akti kohaldamata ning edastab vastava kohtuotsuse või määruse Riigikohtule, millega ühtlasi käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Eeltoodust tulenevalt on Põhiseaduse vastaseks tunnistamist igaühel õigus nõuda asjassepuutuva seaduse osas ning õigustloova akti või selle normi kohaldamata jätmise eelduseks on selle asjassepuutuvus. Riigikohtu üldkogu 22.12.2000.a. otsuse kohaselt peab vaidlustatud säte olema kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega ning Riigikohtu 28.10.2002.a. otsuses asjas nr 34-1-5-02 on Riigikohus määratlenud normi asjassepuutuvust selliselt, et Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse Põhiseadusele vastavuse korral.

§ 34

lg 5 p 1 sätestab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tagajärjena hankija õiguse pakkumuse tagatisele. Vastustaja otsused ja toimingud, mis põhinevad

§ 38

lg 1 p 4, ei ole käesoleva kaebuse esemeks ning

§ 38

lg 1 p 4 ei ole käesoleva kohtuasja lahendamiseks asjassepuutuvaks sätteks, mistõttu kohus ei kontrolli selle sätte vastavust Põhiseadusele. 31.

§ 34

lg 5 p 1 sätestab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tagajärjena hankija õiguse pakkumuse tagatisele ning

ei tulene, et pakkumuse tagatise sissenõudmine on kaalutlusotsuseks, mille puhul tuleks hankijal muu hulgas arvestada hankemenetlusest kõrvaldamist tinginud asjaoludega, tagatissumma suurusega jms.

§ 34

lg 1 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest. Asjakohane on vastustaja viide Riigikohtu 4.10.2006 lahendis 3-3-1-58-06 väljendatud seisukohale, et

ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest. Samas otsuses leiti, et riigihanke pakkumismenetluses on tagatise kõige olulisemaks eesmärgiks kindlustada ausa ja läbipaistva riigihanke läbiviimine. Tagatissumma sissenõudmise alusena on märgitud kaebuse esitaja hankemenetlusest kõrvaldamine ning kaebuse esitajat on teavitatud sellisel alusel tekkinud nõudest. Kuna pakkumuse tagatise sissenõudmine on

§ 34

lg 5 p 1 sätestatud tagajärjeks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisele, nõustub kohus vastustajaga selles, et viidatud sätte kohane 6 toiming eelnevat otsuse tegemist ei eelda ning kaebuse esitajale ei saanud olla hankedokumentidest tulenevalt sellise toimingu tegemine ootamatu. V MENETLUSKULUD 32. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja menetluskulude nõuet HkMS § 93 lg 1 sätestatud korras esitanud ei ole, seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning kaebuse esitaja kanda jäävad tema enese kulud. Lea Kuuse kohtunik 7