KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-8224 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 11. juuni 2010

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 8. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

9. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

10. Vastavalt

§ 61

lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 11. Eeltoodut arvestades peab

§ 61

lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad

§ 61lg 5 ja 6.

Muu hulgas on

§ 61

lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. 12. Kohus pole tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja töötab Ida-Eesti Päästekeskuses, tema tööaeg on vahetustega, üks ööpäev tööl ja kolm vabad. Kostja keskmine palk on ca 9 000 krooni (tl 22). Hageja keskmine palk on ca 8 500 krooni (bruto; tl 4). 13. Hagejal on üks ülalpeetav, tütar Margarita (15. a). Kostjal on kohustus üleval pidada tütart Margaritat ja poega Marki (7. aastane). 14. Kohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis annaksid

§ 61

lg 6 alusel elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimummäära (töövõimetus, lapse piisav sissetulek, muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused). Kohus ei nõustu kostjaga, et kostja ei ole suuteline maksma elatist summas 2 175 krooni. Kostja ülalpidamisvõime (sissetulek : isik + ülalpeetavad) on 3 000 krooni (9 000 krooni : 3 = 3 000 krooni). Seega ei jää elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks teine laps (

§ 61lg 5).

1. Kohus märgib kostjale, et kahe lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb kostjal oma kulutusi optimeerida või leida võimalusi oma sissetulekuid suurendada. Kostja selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostjal võetud kaks eluasemelaenu, väikelaen, kostjal on krediitkaart (väikelaen võeti ajal, kui kostja elukaaslane oli töötu,
2. a). Kostja varalise seisundi hindamisel laenulepinguid arvestada ei saa, sest kuigi laenulepinguga võtab isik 3 endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Kostjal on kohustus oma last üleval pidada ning laenu võtmine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest. Üldiselt on teada, et lapse kasvades ja vanemaks saades lapse vajadused suurenevad ning kostja poolt makstav elatis 800 krooni ei ole
3. aastase lapse ülalpidamiseks ilmselt piisav.
4. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (18.02.
5. a,

§ 70). 17.

Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (

§ 61lg 3, Ts

MS § 459). 18. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Kohtunik 4