Obsah (6)

§ 313§ 315§ 172§ 558§ 552§ 559

2-09-53470 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-53470 Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi E.N.`i avaldus S.N. vanema õiguste määramisek

§ 313

ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 315ettenähtud korras.

4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda vastavalt

§ 172lg 1.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK E.N. esitas Viru Maakohtule avalduse S.N. vanema õiguste määramiseks alaealise lapse I.N. (sündinud xxx) suhtes. Avalduses esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (hagi tagamiseks) ja alaealise lapse I.N. (sündinud xxx) elukoha määramiseks avaldaja juurde. Avaldaja on märkinud puudutatud isiku praeguseks elukohaks xxx. Avalduse kohaselt elab tütar I.N. pärast abielulahutust poolte kokkuleppel oma ema S.N. juures. S.N. ei hoolitse oma lapse eest, jätab lapse sageli järelvalveta. Korteris, kus nad elavad, puuduvad igasugused mugavused elamiseks - korter on kütteta, tütrel puudub voodi, tema eest hoolitseb lapse vanaema L. S., kes ei tule toime selliste kohustuste täitmisega. S.N. kuritarvitab alkohoolsete jookidega ja ei hoolitse lapse eest. Avaldaja palus võtta S.N.`lt ära vanema õigused alaealise lapse I.N. suhtes. Avaldaja palus esialgse õiguskaitse korras määrata lapse elukohaks avaldaja elukoht. Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega kaasati menetlusse puudutatud isikutena eestkosteorganid Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Mustvee Linnavalitsus ning kohustati Kohtla-Järve Linnavalitsust kontrollima E.N.`i elamistingimusi, ning andma kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest kirjalik arvamuse selle kohta, kas E.N. on sobiv isik kasvatama oma alaealist last või mitte. Kohus kohustas Mustvee Linnavalitsust kontrollima S.N. elamistingimusi, ning andma kohtule 30 päeva jooksul kirjalik arvamus selle kohta, kas S.N. on sobiv isik kasvatama oma alaealist last või mitte.

1. novembril 2009 teatas Kohtla-Järve Linnavalitsus, et avaldaja J. N.i elukohas on loodud kõik tingimused lapse I.N. kasvatamiseks ning E.N. on sobiv isik kasvatama oma alaealist last (tl. 3942).
2. novembril 2009 teatas Mustvee Linnavalitsus, et puudutatud isik S.N. on loonud kõik tingimused selleks, et kasvatada oma last I.N.`t. S.N. koos tütrega elavad Mustvees, S.N. elukaaslase A.M.`i vanematega ühes majas. Perekonna kasutada on kolm tuba, nendest üks tuba on Iliana tuba. Lapsel on toas olemas kõik vajalik. Iliana kutsub A.M.`it isaks. Ka A.M.`i vanemad tegelevad lapsega ja aitavad vajadusel last hoida. S.N. on sobiv isik kasvatama oma alaealist last (tl. 47-48).
3. novembril 2009 esitas puudutatud isiku S.N. esindaja kohtule seisukoha, milles ei nõustunud avalduses toodud väidetega. Avaldus on põhjendamatu ja ei vasta tegelikule olukorrale. Pooltevahelise abielu lahutamise põhjusteks oli avaldaja vägivaldsus ja vähene tähelepanu puudutatud isiku ja lapse suhtes. Alates abielu lahutamisest elab puudutatud isik Mustvee linnas, seega on põhjendamatud avaldaja väited Humala 11, Kohtla-Järve, asuva eluruumi elamistingimuste suhtes. Avaldaja väited selle kohta, et laps on jäetud korterisse üksinda või puudutatud isiku süü tõttu külmetunud, on eksitavad. Tõsi on see, et avaldaja pöördus lapsega haiglasse, kuid see toimus siis, kui laps oli tema juures. Lapse üleandmisel avaldajale lapsel terviseprobleeme ei esinenud. Sama ei saanud puudutatud isik avaldajaga mitu päeva ühendust. Esindaja arvamuse kohaselt on avaldaja pöördumine kohtusse seostud ülalpidamiskohustuse 2 täitmisega, kuna avaldaja arvamuse kohaselt kulutab puudutatud isik elatisraha ebaotstarbekalt. Ka antud väide on paljasõnaline, seega on avaldus üles ehitatud emotsioonidele. Esindaja palus jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik esitas taotluse kuulata tunnistajana üle Z. H., elukoht xxx (tl.49-52). Viru Maakohtu
4. novembri 2009 määrusega jäeti E.N.`i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. KOHTUISTUNG Viru Maakohtu
5. mai 2010 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt ei pööra puudutatud isik vajalikku tähelepanu lapse kasvatamisele. Laps elab puudutatud isikuga pärast abielu lahutust saavutatud poolte ühise kokkuleppe alusel. Avaldaja tuvastas, et S. N. ei hoolitse lapse eest ja jätab last järelvalveta. Laps oli S. N. vanaema juures, seal aga puudusid igasugused elementaarsed tingimused ja pesemisvõimaluse. Vanaema ei ole oma tervise tõttu võimeline lapse eest hoolitsema. S. N. kuritarvitab alkoholi, ei tööta, samuti ei tööta tema elukaaslane. Saadud elatist kulutab enda, mitte lapse, tarbeks. Kuna lapse üle puudus hooldus ja laps sattus haiglasse, siis oli avaldaja sunnitud lapsega haiglas olema. Esindaja arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku suhtumine lapsesse muutunud. Avaldaja töötab, tal on kõik võimalused lapse kasvatamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt palub esindaja S. N.´lt vanema õigused lapse I. suhtes ära võtta. Tunnistajate ülekuulamisest avaldaja loobub, kuna neid ei saanud kohtusse kutsuda. Avaldaja ütluste kohaselt peab ta pidevalt lapsele uusi rõivaid ostma, kuigi maksab elatist 2 175 krooni kuus. Sellest ka arvamus, et puudutatud isik ei kasuta elatisraha lapse huvides. Avaldajal on elukaaslane, kes on nõus lapse eest hoolitsema. Avaldaja töötab, tal on korter, kindel sissetulek. Ka tema vanavanemad on nõus lapse eest hoolt kandma. Lasteaed on kohe maja juures. Avaldaja on seisukohal, et saab tagada lapsele paremad tingimused ja hoolitsuse, kui lapse ema. Samuti takistab S. N. tal lapsega kokku saada, kuigi ta maksab elatist. Laps on ema juures ohus, sest lapse ema tarvitab alkoholikoos sõbrannade ja uue elukaaslasega. Avaldaja palus avaldus rahuldada. Puudutatud isik S.N. andis ütlusi, milles avaldust ja selles toodud väiteid ei tunnistanud. S. N. ei tarvita alkoholi, ei suitseta, ei tarvita narkootikume. Samuti lubab ta avaldajal lapsega kokku saada. Probleemiks on hoopis see, et avaldaja ei pea kokkulepetest kinni, ei too last kokkulepitud ajal tagasi. Kui laps tuleb avaldaja juurest, siis on näha, et last on mõjutatud. Samuti on jäänud mulje, et lapse ei ole siis mitte avaldaja juures, vaid avaldaja vanemate juures, sest ta räägib ainult nendest. Avaldaja maksab küll elatist, kuid kui ta midagi lapsele ostab, siis arvestab need summad elatisest maha. Avaldaja poolt märgitud olukorra, kus laps oli haiglas, tekitas avaldaja ise, avaldajale anti terve laps. Mingeid lapse üksi jätmisi Kohtla-Järvel asuvas korteris ei ole olnud, kuna pärast abielulahutust elab puudutatud isik Mustvees. Puudutatud isiku elukaaslane töötab FIE-na, ta on kalur. Vahel töötab ta tema ise mitteametlikult. Elukaaslane on nõus sellega, et laps kasvab nende peres, laps kutsub teda isaks. S. N. palus jätta avaldus rahuldamata, kuna selles märgitud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isiku S. N. esindaja väitel on esitatud avaldus põhjendamatu. Avalduses toodud väited on tõendamata ja täielikult põhjendamata. Jääb arusaamatuks, kust tulenevad avalduses toodud kahtlused, kuna avaldaja ei ole ühtegi faktiväidet tõendanud. Esindaja palus jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud täielikult avaldaja kanda, kuna puudutatud isik on raskes majanduslikus olukorras. 3 Tunnistaja Z. H.`i ütluste kohaselt tunneb ta nii avaldajat kui ka puudutatud isikut. Puudutatud isik on korralik inimene, alkoholi ei tarvita, kui on tööd, siis töötab. Pereelu on normaalne, laps saab uue elukaaslasega väga hästi läbi. Mingeid probleeme ei ole tunnistaja märganud. Laps käib lasteaias. Tunnistaja sõnul käitub seevastu avaldaja pahatahtlikult, nõuab laste enda juurde ka siis, kui lapsel on palavik. Kui laps on tema juures, siis telefonile ei vasta, selleks tuleb helistada võõralt numbrilt. Sama olukord oli siis, kui laps oli haiglas, kuigi reedel, kui isa lapse võttis, oli laps terve. Last on tulnud isegi politseiga taga otsida, sest avaldaja ei too last õigeaegselt tagasi. Tunnistajale on jäänud mulje, nagu sooviks avaldaja endisele abikaasale lihtsalt kätte maksta. Puudutatud isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja J. S. palus jätta avaldus rahuldamata, kuna puuduvad alused vanema õiguste äravõtmiseks. Esindaja on seisukohal, et avaldaja peaks esitama avalduse lapsega suhtlemiskorra kehtestamiseks. Lapse hooletusse jätmise kohta ei ole tulnud mingeid signaale, samuti ei nähtu seda lapse välimusest. Menetluskulude jaotuse palus esindaja jätta kohtu otsustada. Puudutatud isiku, Mustvee Linnavalitsuse esindaja A. M. palus jätta avaldus rahuldamata, kuna avaldus on põhjendamata. Tõendid lapse hooletusse jätmise kohta puuduvad, antud signaale ei ole tulnud ka lasteaiast. Vastupidi, lasteaiast öeldi, et ema tunneb lapse arengu vastu väga suurt huvi. Esindaja näeb pidevalt ema koos lapsega, mingeid pretensioone ema vastu ei ole. Kui S.N.`l oleks olnud probleeme alkoholiga, siis oleks sellest juba teatatud, kuna Mustvee on väike koht. Menetluskulud palus esindaja jätta avaldaja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, menetlusosaliste ütlustega kohtuistungil avaldusega leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. ja esitatud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist hagita menetluses. Sünnitunnistuse järgi on lapse I.N. vanemateks avaldaja E.N. ja puudutatud isik S.N. (t.lk. 4). Avalduse kohaselt elab tütar I.N. pärast abielulahutust poolte kokkuleppel oma ema S.N. juures. S.N. ei hoolitse oma lapse eest, jätab lapse sageli järelvalveta. Korteris, kus nad elavad, puuduvad igasugused mugavused elamiseks - korter on kütteta, tütrel puudub voodi, tema eest hoolitseb lapse vanaema L. S., kes ei tule toime selliste kohustuste täitmisega. S.N. kuritarvitab alkohoolsete jookidega ja ei hoolitse lapse eest. Avaldaja palus võtta S.N.`lt ära vanema õigused alaealise lapse I.N. suhtes. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada

§ 558

lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. S.N. palus 10.05.2010 kohtuistungil jätta avaldus rahuldamata, kuna avalduses toodud väited ei vasta tegelikkusele. Pärast abielulahutust asus puudutatud isik elama Mustvee linna, ta ei tarvita alkoholi, võimalusel töötab, laps elab koos temaga ja käib lasteaias. Tema elukaaslast kutsub laps isaks. 4 Puudutatud isiku esindaja M. K.`e poolt 16.11.2009 kohtule esitatud vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isik avaldusega ei nõustu, kuna selles toodud väited ei vasta tegelikkusele. Esindaja on lisanud vastusele Mustvee Lasteaia poolt väljastatud tõendi ja S. N. iseloomustuse, samuti arstide Ülle Lomp Eraarst, OÜ N. N. poolt väljastatud tõendid, millest nähtub, et laps Iliana käib Mustvee Lasteaias, laps külastab lasteaeda regulaarselt ning lasteaia õppe- ja osalustasu on õigeaegselt makstud. Iseloomustuse kohaselt tunneb S. N. huvi lapse arengu vastu, võtab osa lasteaias peetavatest üritustest, laps on alati hooldatud, korralikult riides, lapse ema on viisakas, täpne, abivalmis, vastutustundlik ja kohusetundlik lapsevanem. Arstide poolt väljastatud tõenditest nähtub, et lapse I.N. areng on eakohane (tl. 49-52, 55-60).

§ 552

lg 1, 2 kohaselt, kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla- või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla- või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Kohtuistungil jäi puudutatud isiku Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja seisukohale, et avaldaja poolt esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna puuduvad alused vanema õiguste äravõtmiseks S.N.`lt. Puudutatud isiku Mustvee Linnavalitsuse esindaja palus jätta avaldus rahuldamata, kuna avaldus on põhjendamata. Tõendid lapse hooletusse jätmise kohta puuduvad. Menetluskulud palus esindaja jätta avaldaja kanda.

§ 559

kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Alaealine laps I.N. on sündinud

1. mail 2006 aastal, seega ei pidanud kohus lapse ärakuulamist võimalikuks. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PKS) peatükis
2. Vastavalt PKS § 50 lg 1, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Eeltooduga tuvastas kohus, et asjast puudutatud isik S.N. tuleb toime alaealise lapse I.N. kasvatamisega, eestkosteasutustel puuduvad pretensioonid puudutatud isiku suhtes. Puudutatud isikute Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja Mustvee Linnavalitsuse esindajate arvamuste kohaselt on kohtule esitatud avaldus põhjendamata, puuduvad alused vanema õiguste äravõtmiseks S.N.`lt, samuti puuduvad alused lapse äravõtmiseks S.N.`lt. PKS § 54 lg 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last 5 julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et avalduses toodud faktiväited ei ole leidnud tõendamist ei kohtuistungil ega kohtule esitatud tõendites. Laps I.N. elab oma ema S.N. juures, kes on loonud lapsele vajalikud elamistingimused. Antud asjaolu leiab tõendamist nii Mustvee Linnavalituse poolt esitatud tõenditega kui ka tunnistaja Z. H.`i ütlustega kohtuistungil.

§ 172

lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J. N.`i avaldus S.N. vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse I.N. suhtes rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik 6