3-09-2325/40

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2325 Haldusasi J. E. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. septembri 2009 korralduse nr 13-11/13445 ja intressinõude nr 13-3/6934 tühistamise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
3. juunil 2010 Menetlusosalised Kaebuse esita a: 3311E. JJ Esindaja: vadvKaido Ehasoo Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Esindajad: Ingrid Hoyer RESOLUTSIOON
4. Jätta J. E. kaebus rahuldamata.
5. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; §31 lg 4). VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID
6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
7. septembri 2009 korraldusega nr 13.11/13445 kohustati J. E.d tasuma 90 737 krooni ja 75 sendi suurust maksuvõlga kümne päeva jooksul korralduse saamisest arvates. Korraldusele lisatud tabeli kohaselt olid kaebuse esitajal täitmata järgmised maksukohustused: füüsilise isiku tulumaks (
8. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel) summas 89 730,75 krooni; maamaks (
9. aasta maamaksuteadete alusel) summas 1007 krooni. 1
10. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
11. septembri 2009 intressinõudega nr 13-3/6934 kohustati J. E.d tasuma tähtaegselt tasumata maksusummadelt intressi kokku 59 653 krooni. Lisaks maamaksule ja füüsilise isiku tulumaksule kajastub intressinõude lisaks olevas tabelis intressivõlg tähtaegselt tasumata raskeveokimaksu eest. KAEBUSE ESITAJA NÕUDE JA PÕHJENDUSED
12. J. E. taotleb Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
13. septembri 2009 korralduse nr 13-11/13445 ja intressinõude nr 13-3/6934 tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlusaluste haldusaktidega kohustatakse teda tasuma makse, mis on juba tasutud või mille tuvastamisel on oluliselt rikutud haldus menetluse põhimõtteid.
14. Maamaksu osas selgitab kaebuse esitaja, et teostas
15. aprillil 2009 makse summas 469 krooni ning
16. mail 2009 summas 937 krooni, mis tähendab, et kolmepäevane viivitus tekkis üksnes 469 krooni suuruse maksusumma tasumisel ajavahemikus 15.-
17. aprillini 2009, samas kui nimetatud tähtajaks tasumisele kuulunud maksusumma eest on vastustaja aga intresside tabeli kohaselt arvutanud intressi 154 päeva eest.
18. Raskeveokimaksu kohta selgitab kaebuse esitaja, et raskeveok registreerimisnumbriga XXX XXX on registrist kustutatud juba
19. märtsil
20. Kaebuse esitaja leiab, et kuna autoregistrikeskus on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile iga maksustamisperioodi esimese kuu
21. kuupäevaks andmed eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud või sellest kustutatud raskeveokite kohta, jääb arusaamatuks, kuidas teavitati kaebajat temal
22. aastal tekkinud võlgnevusest alles
23. aastal. Kaebuse esitaja leiab, et raskeveokimaks jäi seega tasumata teadmatusest maksukohustuse olemasolu kohta, kuna raskeveoki registreerimisel informeeriti teda, et maksukohustus tekib lähtuvalt kandevõimest alates 7500 kg, samas kui kaebuse esitaja kalluri kandevõime oli 7000 kg. Asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole maksu tasumisest pahatahtlikult kõrvale hoidnud, viitab ka tõsiasi, et vastava teate saamisel täitis ta koheselt oma kohustused ning intresse arvestamist peab kaebuse esitaja eeltoodust tulenevalt põhjendamatuks.
24. Füüsilise isiku tulumaksu osas märgib kaebuse esitaja, et ei ole tegelikult Lükka kinnistu müügist tulu saanud. Kaebuse esitaja selgitab, et kinnistu ostja OÜ Toompuu esindaja viis ta tehingu tegemisel eksimusse ning võttis allkirju erinevatele dokumentidele, sh kassa orderitele enne notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist autos, ent tegelikult kaebuse esitaja raha ei saanud. Kaebuse esitaja märgib, et selgitas raha mittesaamist ka maksuhaldurile, samas selgitades, et tal on raha mittesaamist kui negatiivset asjaolu raske tõendada, ent maksuhaldur pidanuks uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama, kas kaebaja vastuväidetel on alust või mitte. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et tema varasem maksetäitumine ei ole andnud alust arvata, et ta on valelik ja pahatahtlik riiklikest kohustustest kõrvalehoiduja. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur oleks pidanud antud juhul lähemalt uurima OÜ Toompuu tegevust, mis oleks võimaldanud tuvastada, et tegelikult kaebuse esitaja müügitehingust mingit kasu saanud ei ole. Kaebuse esitaja on seisukohal, et arvestades juhtumi kriitilisust potentsiaalse maksukohustus lase suhtes ja tema piiratud võimalusi oma väidete tõendamiseks, saanuks ja pidanuks vastustaja kontrollima tehingu võimalikku rahatust, näiteks nõuda OÜlt Toompuu lisaks orderitele välja ka muud raamatupidamise algandmed, kontrollida, kas sellises ulatuses sularaha on üldse OÜ Toompuu kassasse makstud ning kui usaldusväärsed on need andmed, lähtudes OÜ Toompuu vastava majandusaasta aruandest, samuti tulnuks kaebuse esitaja hinnangul välja selgitada, missugused olid müügitehingu ajal OÜ Toompuu arvelduskontol olevad rahalised vahendid, hindamaks vajadust teha selliseid suuremahulisi tehinguid sularahaga. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHT
25. Vastustaba ei pea J. E. kaebust põhjendatuks ning palub see rahuldamata jätta Esmalt selgitab vastustaja, et kaebuse esitaja esitas
26. aprillil 2006 a tuludeklaratsiooni, mille tulemusena ei olnud tal
27. aasta eest kohustust tasuda ei tulu- ega sotsiaalmaksu. Lääne maksu- ja tollikeskuse poolt alustatud üksikjuhtumi kontrolli käigus tehti kindlaks, et kaebuse esitaja on
28. aastal võõrandanud kinnisvara ja saanud sellest kasu 402 500 krooni, kontrolli tulemusele kaebuse esitaja vastuväiteid ei esitanud, vaid esitas
29. veebruaril 2009 parandus deklaratsiooni, milles deklareeris kasu vara võõrandamisest 402 500 krooni. Veel selgitab vastustaja, et tulumaksuseaduse § 46 lg 4 alusel luges maksuhaldur kaebuse esitaja 91 704 krooni suuruse tulumaksukohustuse tekkinuks
30. oktoobril 2006 ning kuna alates
31. jaanuarist 2009 hallatakse kõiki maksukohustuslaste rahalisi toiminguid ettemaksukontol ning arvestusse kantud kohustused täidetakse ettemaksukontolt kohustuse täitmise tähtpäeva lõpu seisuga, arvestades MKS § 105 lg 6 toodud järjekorda.
32. Esmalt selgitab vastustaja, et MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse maksukohustuslase rahalised kohustused nende tekkimise järjekorras ning kuna kaebuse esitajal tekkis tulumaksukohustus
33. oktoobril 2006 , siis kõik tema poolt hilisemalt ettemaksukontole tehtud ülekanded (s.h. osundatud maamaksusummad) arvestati tulumaksunõudega, misläbi vähenes tulumaksunõue 1 973 krooni ja 25 sendi võrra. Vastustaja selgitab samuti, et kuna maamaksukohustus tekkis tunduvalt hilisemal perioodil, siis arvestati tasutud maamaksusummad tulumaksukohustuse katteks ja maamaksukohustus on senini täitmata.
34. Raskeveokimaksu kohta selgitab vastustaja, et raskeveokimaksu seaduse § 5 lg 2 kohaselt on maksumaksja kohustatud ise arvutama ja tasuma raskeveokimaksu hiljemalt maksustamisperioodi (kvartal) esimese kuu 15 kuupäevaks. Vastustaja väitel on kaebuse esitaja tasunud raskeveokimaksu 340 krooni
35. aprillil 2006, kuid jätnud järgnevate kvartalite eest raskeveokimaksu tasumata, tasudes ülejäänud osa alles
36. oktoobril2008, seega viivitusega.
37. Tulumaksu osas selgitab vastustaja, et vastav kaebuse esitaja esitas
38. veebruaril 2009
39. aasta tulude kohta deklaratsiooni paranduse ning seetõttu kanti kaebuse esitaja maksuarvestusse tulumaks 91 704 krooni. Vastustaja hinnangul on asjakohatud kaebuse esitaja väited maksumenetluse läbiviimisest MKS § 11 eiramisega, kuna kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud ühtegi maksumenetluse toimingut ega ka kontrolli lõpetamise teadet. Vastustaja märgib samuti, et täiendava tulu saamine on tõendatud OÜ Toompuu
40. oktoobri 2005 kassa väljamineku orderitega ja õiendiga võlgnevuste tasaarvelduste kohta, mille alusel on kaebuse esitaja saanud sularahas 381 500 krooni ning 21000 krooni võla tasaarvelduse tulemusena - kokku 402 500 krooni. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
41. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et J. E. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja maksu- ja intressivõla suurus on vaidlustatud korralduses ning intressinõudes arvutatud õigesti ning kaebuse esitaja väited, et tal neis aktides näidatud suuruses maksuvõlga ei ole, ei ole tõendamist leidnud.
42. Maamaksu osas ei ole poolte vahel iseenesest vaidlust selles, et
43. aastal on kaebuse esitajale esitatud 2 maamaksuteadet:
44. märtsi 2009 maksuteate nr 450985 kohaselt kuulus kokku tasumisele 1406 krooni, sellest
45. aprillil 496 kroom,
46. juulil 469 krooni ja
47. oktoobril 468 krooni.
48. juuni 2009 maksuteate nr 569752 kohaselt kuulus tasumisele kokku 206 krooni 3 suurune maamaks, sellest
49. juulil 69 krooni,
50. oktoobril 69 krooni ja
51. novembril 68 krooni. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja on
52. aasta jooksul teinud Maksu- ja Tolliametile kolm ülekannet selgitusega „maamaks" -
53. aprillil 2009 tasus ta 496 krooni,
54. mail 2009 tasus ta 937 krooni ning
55. mail 2009 tasus ta 206 krooni Seega lõppkokkuvõttes ei ole vaidlust selles, et J. E. on
56. aasta jooksul tasunud talle esitatud maksuteadetel näidatud maamaksusummadele vastavad summad. Juhul kui maksukohustuslasel on aga varem täitamata maksukohustusi, ei võimalda seadus tal valida, millist maksu ta tasuda soovib. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lg 6 kohaselt tasutakse maksukohustuslase rahalised kohustused kohustuste telkimise järjekorras. See tähendab seda, et kui maksukohustuslasel on maksuhalduri pangakontole mingisuguse summa ülekandmise ajal erinevaid täitmata maksukohustusi, mis on tekkinud erinevatel aegadel, siis arvestab maksuhaldur need summad esmalt varem tekkinud kohustuste katteks. Käesoleval juhul oli J. E.l eelviidatud ülekannete tegemise ajal lisaks maamaksukohustusele ka tasumata füüsilise isiku tulumaks
57. aastal saadud kasult vara võõrandamisest. Tulumaksuseaduse § 46 lg 4 kohaselt tuleb vastavad tulumaksusummad tasuda maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta
58. oktoobriks. Seega tulnuks kaebuse esitajal
59. aastal vara võõrandamisest saadud kasult arvestatud tulumaks tasuda
60. oktoobril
61. Kuivõrd tulumaksukohustus oli tekkinud varem, kandiski maksuhaldur
62. aprillil,
63. mail ja
64. mail 2009 laekunud summad varasema tulumaksuvõla katteks. Seetõttu on ka
65. oktoobri 2009 korralduses nr 13-11/13445 kajastatud 1007 krooni suurune maamaksuvõlg. Siinkohal tuleb tähele panna, et eelnimetatud korralduse andmise ajal ei olnud veel saabunud
66. märtsi 2009 maamaksuteate kohase viimase osamakse ning
67. juuni 2009 maamaksuteate kahe viimase osamakse tasumise tähtpäev, mistõttu neid maksusummasid ei ole ka korralduses maksuvõlana kajastatud. Kohus selgitab siinkohal, et see, et maksuhaldur arvestab laekunud summad mõne varasema maksukohustuse katteks, iseenesest kaebuse esitaja Õigusi kuidagi ei riku ega suurenda ka intressikohustust, vaid vastupidi, lõppkokkuvõttes on selline arvestuse pidamine kaebuse esitaja jaoks isegi soodsam. Nimelt on tähtajaks tasumata maksusummadelt tasumisele kuuluva intressi määr kõigi maksuliikide puhul ühesugune - 0,06% päevas. Olukorras, kus maksuhaldur arvestab maksukohustuslaselt laekunud summad varasema täitmata kohustuse katteks, väheneb varasema (ja pikemalt viivituses oleva) täitmata kohustuse maht ning seeläbi ka lõppkokkuvõttes ka tekkiva intressikohustuse maht. Samuti leiab kohus, et maksuhaldurile ei saa panna kohustust omal algatusel maksukohustuslasi maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste sisust teavitada, samas kui maksukohustuslasel on alati võimalik endal maksuhalduri poole pöörduda ja vastavat selgitust nõuda. Ka kaebuse esitajale saadetud maamaksuteadetel on ära märgitud Maksu- ja Tolliameti kontaktandmed maksu tasumise kohta info saamiseks. Seetõttu ei saa maksuhaldurile ette heita, et ta ei teavitanud kaebuse esitajat sellest, et viimase poolt maamaksuna tasutud summad arvestatakse hoopis varasema tulumaksuvõla katteks. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusaluses maamaksuvõlg kajastatud õigesti.
68. Raskeveokimaksu osas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebuse esitaja omandis olnud raskeveok Sisu, mis kandis registreerimisnumbrit 526RAG ning oli raskeveokimaksuseaduse kohaselt raskeveokimaksu objektiks, on liiklusregistrist kustutatud
69. märtsil
70. Kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud ka vastustaja seletusele, et kaebuse esitaja tasus raskeveokimaksu
71. aprillil 2006, ent järgnevate perioodide (kvartalite) eest ta raskeveokimaksu ei tasunud kuni maksuhaldur esitas
72. oktoobril 2008 võlateate, mispeale kaebuse esitaja 1365 krooni suuruse raskeveokimaksu võla tasus. Raskeveokimaksu seaduse § 5 lg 2 kohaselt on raskeveokimaksu arvutamise kohustus maksumaksjal. Raskeveokimaksu tasumise kohustuse kohta ei esita maksuhaldur maksuteadet, nagu see on näiteks maamaksu puhul, vaid maksumaksja peab ise tasumisele kuuluva maksusumma välja arvutama ja maksusumma Õigeaegselt tasuma. Käesoleval juhul ei ole usutav, et kaebuse esitaja ei olnud raskeveokimaksu tasumise kohustusest teadlik, kuna vastustaja seletuse kohaselt on ta varem korralikult raskeveokimaksu tasunud. Liiatigi ei saa seadusest tuleneva maksukohustuse mitteteadmine õigustada maksu tasumata tähtaegset tasumata jätmist. Kohtu hinnangul ei saa maksuhaldurile ette heita seda, et ta ei teavitanud kaebuse esitajat raskeveokimaksu võlast varem. Kuigi maksuhaldur sai ilmselt juba
73. aasta aprillikuu alguses 4 Maanteeametilt teate kaebuse esitajale kuulunud raskeveoki registrist kustutamise kohta, ei tulene ei maksukorralduse seadusest ega raskeveokimaksu seadusest, et ta oleks pidanud seepeale viivitamata kontrollima, kas registrist kustutatud sõidukiga seotud maksukohustused on korrektselt täidetud ning täitmata kohustuste korral maksumaksjat neist kohe teavitama. Eeltoodud põhjustel on vaidlusaluses intressinõudes esitatud intresside arvestus õige.
74. Põhjendatuks ja tõendatuks ei saa pidada kaebuse esitaja väidet, et vaidlusaluses maksuhalduri korralduses kajastatud tulumaksukohustust ei ole tekkinud. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja suhtes viidi
75. aasta alguses läbi üksikjuhtumi kontroll, mille tulemused vormistati
76. jaanuari 2009 kontrollaktis nr 12.2-3/435-3 (tl. 73), kus maksuhaldur asus seisukohale, et kaebuse esitaja on
77. aastal saanud 402500 krooni suuruse kasu vara müügist ning kõnealune kasu kuulub tulumaksuga maksustamisele. Kontrollakti lõpus on sõnaselgelt antud kaebuse esitajale võimalus esitada kontrollakti kohta oma arvamus ja vastuväited
78. veebruariks
79. teadaolevalt kaebuse esitaja kontrollaktile vastuväiteid ei esitanud, küll aga esitas
80. veebruaril 2009, seega pärast kontrollakti koostamist, residendist füüsilise isiku
81. aasta tuludeklaratsiooni paranduse, milles deklareeris kasu vara võõrandamisest summas 402 500 krooni. Kohtuistungil nõustus kaebuse esitaja, et deklaratsioonil on tema allkiri, ent ei suutnud meenutada selle parandus deklaratsiooni esitamise asjaolusid Kohtule pole siiski teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et J. E. ei ole deklaratsiooni esitanud vabatahtlikult, samuti pole teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et deklaratsiooni allkirjastades ja esitades ei saanud ta aru oma tegevuse tähendusest. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur mitte määranud tasumisele kuuluvat tulumaksu kontrollimenetluse tulemusena, vaid tasumisele kuuluva tulumaksu (ja seega tulumaksuvõla) suurus on arvutatud lähtudes maksumaksja enda poolt esitatud deklaratsioonist. Seetõttu ei saa maksuhaldurile ette heita uurimispõhimõtte rikkumist. Lisaks eeltoodule on vastustaja käesolevas asjas esitanud kohtule toendid selle kohta, et kaebuse esitaja on OÜ Toompuu käest saanud 300 500+81000 = 381500 krooni sularaha ning et 21000 krooni ulatuses on OÜ Toompuu kustutanud J. E. võlga. Kaebuse esitaja väited, et ta tegelikult OÜlt Toompuu raha saanud ei ole, on kahjuks jäänud paljasõnalisteks ning üksnes selliste väidete põhjal maksukohustuse kindlaksmääramine ei ole võimalik Seejuures on kaebuse esitaja kinnitanud, et OÜ Toompuu poolt maksuhaldurile esitatud kassa väljamineku orderitel on kaebuse esitaja allkirjad raha saamise kohta. Seda, et kaebuse esitaja tegelikult raha saanud ei ole ning et ta on raha saamist kinnitavad dokumendid allkirjastanud eksimuse või sunni ajel, on põhimõtteliselt võimalik, ent sel juhul tuleks kaebuse esitajal oma õiguste kaitseks pöörduda võlanõudega OÜ Toompuu tsiviilkohtumenetluses. Maksuhaldur ega halduskohus ei saa sisuliselt hakata lahendama kaebuse esitaja ja OÜ Toompuu vahlist võlavaidlust. Eeltoodud põhjustel tuleb J. E. kaebus rahuldamata jätta.
82. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsust tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur Kohtunik 5