KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1033 Haldusasi New Yorker Estonia OÜ kae

§ 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD ETTEKIRJUTUS

2. märtsil 2010 tegi Keeleinspektsioon ettekirjutuse nr P00290, kohustades New Yorker Estonia OÜ-d lisama Tallinnas Kristiine Keskuses asuva kaupluse võõrkeelsele avalikule teabele eestikeelne teave vähemalt samas mahus võõrkeelsega. Ettekirjutusest nähtuvalt tuvastas Keeleinspektsioon, et New Yorker Estonia OÜ käitab Kristiine kaubanduskeskuses asuvat kauplust, mille sissepääsu kõrval klaasseinal on võõrkeelne teave time to celebrate ja dress for the moment, millel puudub eestikeelne tõlge. New Yorker Estonia OÜ esitas ettekirjutuse peale vaide ning
3. märtsi 2010 vaideotsusega jättis Keeleinspektsioon ettekirjutuse jõusse, piirates selles esitatud kohustust väljendile dress for the moment eestikeelse teabe lisamise nõudega. Vaideotsuses märgiti, et eestikeelne teave ei pea olema kaubamärgiga kujunduslikult seotud, samuti ei pea see 1 olema ingliskeelse väljendi sõnasõnaline tõlge, kuid ta peaks sisaldama olulist teavet müüdava kauba kohta. KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4. New Yorker Estonia OÜ esitas halduskohtule kaebuse, taotledes Keeleinspektsiooni ettekirjutuse tühistamist. Kaebuse esitaja selgitab, et vaidlusaluse võõrkeelse kirja dress for the moment näol on tegemist kaubamärgiga ning Keeleinspektsioon on ettekirjutuse teinud õigusliku aluseta, kuna ettekirjutuses viidatud keeleseaduse §-d 16 ja 23 reguleerivad eestikeelse teabe andmise kohustust, samas kui kaubamärgi peamine eesmärk ei ole teabe andmine, vaid kaubamärk on tähis, millega eristatakse ühe isiku kaupu ja teenuseid teise isiku samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Kaebuse esitaja leiab, et tekst dress for the moment ei oma avalikkuse ja tarbija informeerimise funktsiooni vastavate kaupade ja teenuste oluliste omaduste kohta, vaid saab olla suunatud üksnes kaebaja kui kaupade ja teenuste pakkuja eristamisele teistest analoogsetest pakkujatest. Seejuures toob kaebuse esitaja välja, et samavõrd absurdne oleks nõuda Nike kontsernile kuuluva kaubamärgi Just do it tõlkimist eesti keelde, käsitledes seda avalikkusele suunatud teabena. Kaebuse esitaja rõhutab, et keeleseadusest ega muudest õigusaktidest ei tulene õiguslikku alust piiramaks kaebuse esitaja õigust kaubamärki kasutada või nõuda kaebuse esitajalt kaubamärgi tõlkimist eesti keelde. Kaebuse esitaja märgib, et vaideotsuses tehtud viide uuele keeleseaduse eelnõule ei ole asjakohane, kuna tegemist pole õigusaktiga ning teiseks ei sisalda kaubamärk dress for the moment sisulist teavet müüdava kauba ega pakutava teenuse kohta.
6. juunil 2010 esitatud täiendavas seisukohas leiab kaebuse esitaja, et vastustaja võrdsustab põhjendamatult kaubamärgi sõnalise osa avaliku teabega, kuna kaubamärgi eristusfunktsioon kui selline ei saa olla piisavaks põhjuseks, et kaubamärgi sõnalist osa avaliku teabena käsitleda. Kaebuse esitaja peab meelevaldseks vastustaja eristust olulist (dress for the moment) ja mitteolulist (just do it, I’m lovin’ it) informatsiooni sisaldavate kaubamärkide vahel. Kaebuse esitaja selgitab, et sõnalise elemendiga kaubamärk ei ole pelgalt sõnade leksikaliste tähenduste summa, vaid kaubamärk kannab laiemat semantilist tähendust – nii nt „just do it“ kannab märgilist tähendust selles osas, et tegemist on aktiivsetele inimestele mõeldud toodetega, „I´m lovin it“ kannab endas toote iseloomustust. Kaebuse esitaja toob vastustaja argumendile vastukaaluks näiteid kaubamärkidest, mille sõnaline osa iseloomustab vahetult konkreetset kaupa või teenust, ent mida ometi ei saa käsitada avaliku teabena, nagu näiteks McDonalds´i Big&Tasty, Eagle Vision, Burger King jne. Kaebuse esitaja peab asjakohatuks vastustaja viidet Patendiameti kirjale, kuna selles kirjas käsitletakse konkreetset juhtumit, mis erineb käesolevast, kuna kirjas käsitletud asjas oli küsimus hoopis selles, et kaubamärgi sõnaline osa „Bjuutinädal“ ei järgi ühegi keele ortograafiareegleid. VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Keeleinspektsioon peab kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esiteks ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja väitega, nagu piiraks ettekirjutus kaubamärgi kasutamist. Vastustaja selgitab siiski, et kaubamärgiseadus, sätestades kaubamärgiomaniku õiguse kasutada kaubamärki oma kaupade või teenuste eristamiseks teise isiku samaliigilistest kaupadest ja teenustest, ei sätesta erisusi avaliku teabe keelekasutuse suhtes ega vabasta kedagi eestikeelse teabe andmise kohustusest. Vastustaja toob ka välja, et kaebuse esitaja ei ole selgitanud, milles konkreetselt väljendub ainult ingliskeelse teabe avaldamise avalik huvi, mis kaaluks üles Eesti elanike põhiseadusliku õiguse saada eestikeelset teavet, ning kuidas eestikeelse teabe lisamine rikuks kaubamärgi kasutamise õigust. Vastustaja viitab Patendiameti
8. mai 2010 kirjale, milles Patendiamet leidis, et kaubamärgi registreerimine või registreerimiseks esitamine ei vabasta omanikku või taotlejat keeleseaduse §-des 16 ja 23 loetletud kohustuste täitmisest.
9. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et kaubamärk ei oma tarbija informeerimise funktsiooni ega ole ta ka avalik teave, kuna tarbija vajab ühe kauba või teenuse teistest 2 samaliigilistest kaupadest või teenustest eristamiseks informatsiooni, mida muude teabeallikate kõrval edastab ka kaubamärk. Vastustaja leiab, et vaidlusalune kaubamärk erineb kaebuses näitena toodud Nike kaubamärgist just do it või näiteks McDonald's-i kaubamärgist I'm lovin' it, kuna viimased ei sisalda müüdava kauba või pakutava teenuse kohta mitte mingit teavet ega iseloomusta müüdavaid kaupu ega pakutavaid teenuseid, ent kaubamärk dress for the moment sisaldab teavet selle kohta, et tegemist on riietega, samuti annab see lause müüdava kauba iseloomustuse. Ka toob vastustaja välja, et võõrkeelne kaubamärk dress for the moment koosneb ingliskeelsetest sõnadest, millel on oma kindel tähendus ja sisu ning kõnealune kaubamärk on paigutatud avalikku ruumi kaupluse sissepääsu kõrvale ja on ainus teave, mida kauplusesse sisenejal on võimalik selles kaupluses müüdavate toodete kohta enne sisenemist lugeda. Vastustaja leiab, et Eesti elanikul on õigus saada teavet selle kohta, mis selle märgi taga on, kuid ta ei ole kohustatud oskama võõrkeeli, et mõista kaubamärgi sõnumit.
10. Vastustaja leiab ka, et kaubamärki ja võõrkeelset teavet ei ole asjakohane vastandada, sest valdaval enamikul juhtudest sisaldab kaubamärk üksiti ka teavet, vastasel juhul tekib küsimus avalikus ruumis eksponeeritavate kaubamärkide otstarbekusest. Vastustaja on talle laekunud kaebuste põhjal arvamusel, et Eesti inimesed eelistavad näha kaubamärgis ja reklaamis eelkõige infoallikat, ning pealesunnitud ja arusaamatu infomüra tekitab neis pahameelt ning selgitab, et Keeleinspektsiooni poole pöördunud inimesed avaldanud arvamust, et võõrkeelte eelistamine kaubamärkidel ja reklaamis on ettevõtjate keelelise ignorantsuse ning eesti keele alavääristamise tunnus, sest sellega eiratakse Eesti elanike õigust eestikeelsele teabele. Viimaks selgitab vastustaja, et viitamine keeleseaduse eelnõule oli pelgalt informatiivne ning eelnõu ei ole olnud ettekirjutuse tegemise õiguslikuks aluseks.
11. Kohtule esitatud täiendavas kirjalikus seisukohas selgitab vastustaja kaubamärgi sõnalise osa avaliku teabega võrdsustamise küsimust ning märgib, et tarbija jaoks, kes juhtub lugema avalikus ruumis eksponeeritud sõnalist osa sisaldavat kaubamärki, ei ole vahet kaubamärgi ja keeleseaduse § 23 loetletud avaliku teabe vahel, vaidlusalusel kirjal puuduvad kaubamärgi tunnused ja see ei erine millegi poolest tarbijale mõeldud avalikust teabest. Vastustaja leiab, et kui kiri dress for the moment ei sisalda avalikku teavet, jääb selle eksponeerimise vajadus üldse arusaamatuks, kuna kaubamärk New Yorker peaks olema piisavalt tugev, et eristamaks kaupa teistest samaliigilistest kaupadest. Vastustaja leiab, et kui selline tunnuslause on kirjutatud kaupluse sissepääsu kõrvale ilma vastava hoiatustähiseta(®), siis tarbija ei pruugi teada, et tegemist on kaubamärgina registreeritud väljendiga, ning tal on põhjendatud ootus teada saada selle väljendi tähendust.
12. Vastustaja rõhutab samuti, et avalikus ruumis eksponeeritud keelelistel tähistel (sildid, viidad, kuulutused, teadaanded, reklaam, ärinimed, tunnuslaused jms) on peale teabe edastamise ka oluline sümboliväärtus, andes tunnistust kasutatavate keelte staatusest ja prestiižist, kujundades samal ajal selle kaudu keelekasutajate väärtushinnanguid ja mõjutades keele kasutusala laienemist või ahenemist. Vastustaja leiab, et Tallinna valdavalt võõrkeelset välisilmet vaadates näib, et Nõukogude ajal peale sunnitud kakskeelsus jätkab oma võidukäiku, ainult selle vahega, et vene keele asemele asunud inglise keel on eesti keele teatud valdkondadest sootuks välja tõrjunud. Selline olukord ei ole vastustaja hinnangul kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis sätestatuga ega riigi keelepoliitika eesmärkidega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab et New Yorker Estonia OÜ kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus leiab, et Keeleinspektsioon on vääralt kohaldanud keeleseaduse paragrahve 16 ja 23, olles ekslikult asunud seisukohale, et vaidlusaluse teksti dress for the moment näol on tegemist teabega, mis peab olema eesti keeles või varustatud eestikeelse tõlkega. 3
14. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust faktilistes asjaoludes, milleks on eelkõige see, et kaebuse esitaja käitab Kristiine Keskuses asuvat rõivakauplust, mille sisepääsu kõrval seisab ingliskeelne kiri Dress for the moment, vaidlust pole ka selles, et tegemist on kaebuse esitaja poolt õiguspäraselt kasutatava kaubamärgiga. Vaidlus on poolte vahel aga eelkõige keeleseaduse §-de 16 ja 23 tõlgendamises ning iseäranis küsimuses, kas kaubamärgina kaitstud teksti Dress for the moment näol on tegemist teabega.
15. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast märkimisväärset tähtsust küsimusel, kas vaidlusalune kiri Dress for the moment on kaubamärk või mitte. Mingisuguse teksti (olgu siis kindla kujundusega või ilma) registreerimine kaubamärgina ei vabastada kaubamärgi kasutajat iseenesest keeleseadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Registreerides kaubamärgina mingisuguse teksti, mis sisuliselt kuulub keeleseaduse §-de 16 või 23 kohaldamisalasse, ei saa kaubamärgi kasutaja õigustada eestikeelse teksti puudumist sellega, et võõrkeelse teksti näol on tegemist kaubamärgiga. Samuti ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega nagu rikuks Keeleinspektsiooni ettekirjutus tema õigust kaubamärki kasutada. Vaidlustatud ettekirjutuses ei keelata ega piirata kuidagi kaubamärgi kasutamist ega panda kohustust vaidlusalune kiri kaupluse vaateaknalt eemaldada. Ettekirjutusega kohustati kaebuse esitajat lisama vaidlusalusele võõrkeelsele tekstile vastav eestikeelne teave, seejuures selgitati vaideotsuses eraldi, et tegemist ei pea olema sõnasõnalise tõlkega ning ettekirjutusega ei ole kohustatud eestikeelse tõlke puhul kasutama ka kaubamärgi kujundust vms.
16. Kohus leiab siiski, et kiri Dress for the moment ei kuulu keeleseaduse § 16 kohaldamisalasse. Keeleseaduse § 16 kohaselt on kaupade ja teenuste tarbijal õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega. Tarbijakaitseseaduse § 4 lõikes 1 sätestatakse, et tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Sama paragrahvi
17. lõike kohaselt on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning garantii kohta, samuti hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse, sealhulgas kauba või teenuse suhtes pretensiooni esitamise võimaluste kohta. Tarbijakaitseseaduse §-s 5 sätestatakse, milline teave tuleb esitada kauba märgistusel. Kohus järeldab eeltoodud sätetest, et keeleseaduse § 16 kohaldamisalasse kuulub nö. tarbijateave ehk igasugune informatsioon müüdavate kaupade ja pakutavate teenuste kohta, sealhulgas kaupade ja teenuste iseloomu, hinna, pakkumistingimuste (nt. teave kaupluse lahtiolekuaegade kohta või selle kohta, kas toitlustusasutuses teenindatakse kliente letis või lauas) jne kohta. Kohtu hinnangul ei kanna ingliskeelne kiri Dress for the moment sellist teavet, kuna seda ei kannaks ka sama või sarnase tähendusega eestikeelne tekst. Selline tekst seinal ei viita otseselt sellele, et seina taga on kauplus ega sellele, et tegemist on rõivakauplusega, selles ei viidata müüdavate toodete ega pakutavate teenuste omadustele, kvaliteedile, hinnale, pakkumistingimustele või muudele sellistele asjaoludele. Kohus nõustub siinkohal kaebuse esitaja seisukohaga, et vaidlusalune kiri on põhimõtteliselt võrreldav spordirõivaste jms tootja Nike toodete tunnuslausega Just do it! ega jaga vastustaja seisukohta, et nende vahel on põhimõttelisi erinevusi. Kohus leiab samuti, et vaidlusaluse teksti paigutust (foto tl. 12 pöördel) silmas pidades ei saa väita, et see võiks jätta keskmisele tarbijale mulje võimalikust tarbijateabest. Tegemist on kaubanduskeskuses asuva klaasseintega kauplusega ning see, et kaupluses müüakse rõivaid, on igale möödakäijale näha, vaidlusalune tekst on paigutatud võrdlemisi madalale, kindlasti mitte kõrgusele, kuhu sarnases taustsüsteemis mingisugust asjalikku või vajalikku teavet paigutataks. Seega ei ole usutav, et tarbija käsitleks vaidlusalust kirja kui võimalikku tarbijateavet ning satuks sellest kuidagi segadusse, vaidlusalusel kirjal on pigem kujunduselemendi tunnused.
18. Vaidlusalune kiri ei kuulu kohtu hinnangul ka keeleseaduse § 23 kohaldamisalasse. Kõnealune paragrahv reguleerib teabekeelt ning selle
19. lõike kohaselt peavad avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam olema eestikeelsed. Teises lõikes sätestatakse, et avaliku teabe 4 eestikeelsele tekstile võib lisada [...] tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui [...] võõrkeelne tekst. Kohus leiab, et keeleseaduse § 23 kohaldamisalasse jäävad sellised sildid, viidad jms, mis kannavad mingisugust teavet või mis on asetatud avalikku ruumi selliselt, et need jätavad mulje, et tegemist on mingisuguse teabega. Vaidlusalune kiri kohtu hinnangul neile tingimustele juba eeltoodud põhjustel ei vasta. Vaidlusalune kiri ei kanna mingisugust avalikku teavet, selle eesmärk ei ole suunata mingisugusel konkreetsel moel inimeste käitumist ning ainuüksi asjaolu, et selles kasutatud võõrkeelsetel sõnadel on tähendus, ei muuda seda teabeks. Seega ei ole kirja Dress for the moment näol tegemist sildi, viida, kuulutuse ega teadaandega keeleseaduse § 23 lg 1 mõistes. Samuti ei saa kõnealust kirja kaupluse klaassinal käsitada reklaamina, kuivõrd reklaamiseaduse § 2 lg 2 kohaselt ei käsitata reklaamina muuhulgas majandus- või kutsetegevuse koha tähistust [...] kaubamärgiga ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Antud juhul on reklaamiseaduse mõttes seega tegemist majandustegevuse koha tähistamisega kaubamärgiga majandustegevuse sissepääsu juures. Eelnev ei tähenda siiski seda, et kaupmees võiks kaupluse sissepääsu kõrvale välja panna mistahes võõrkeelseid kirju, kui need on registreeritud kaubamärgina. Samuti ei saa eeltoodust järeldust teha, et kaebuse esitaja võiks kirja Dress for the moment kasutada keeleseaduse norme arvestamata mistahes kohas, näiteks juhul kui tegemist oleks ainsa sõnalise elemendiga välireklaamil, tuleks seda ilmselt käsitada reklaamina, mis kuulub keeleseaduse § 23 kohaldamisalasse. Seega juhul kui kirja näol on sisulises mõttes tegemist teabega, peab see olema eestikeelne. Käesoleval juhul leidis kohus aga eelpool, et vaidlusalune kiri endas mingisugust teavet ei kanna.
20. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus rahuldada. Kohus nõustub siiski põhimõtteliselt vastustaja arutlusega, et selliste võõrkeelsete tunnuslausete rohke kasutamine avalikus ruumis ei peaks olema tavaks, kuna see alavääristab eesti keelt ning võib pikemas perspektiivis seada ohtu eesti keele kui ainsa riigikeele ja avaliku teabekeele staatuse. Siinkohal ei nõustu kohus menetlusosaliste seisukohaga nagu tuleks teatud kaubamärkide võõrkeelsete tekstiosade eesti keelde ümberpanemist pidada absurdseks või võimatuks. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada seisukohta, et mõni võõrkeelne hüüd- või tunnuslause on sisuldasa sedavõrd ainulaadne, et sama mõtet ja eesmärki kandva lause moodustamine eesti keeles ei oleks võimalik. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi eesmärk tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning selline eesmärk õigustab ranget ja konservatiivset keelepoliitikat. Samas ei saa üldiste ning isegi põhiseadusest üheselt tulenevate keelepoliitiliste eesmärkidega õigustada mingisugust isiku vabadusi piiravat haldustegevust, kui selleks puudub seadusest tulenev normatiivne alus. Kohtu hinnangul kehtivas keeleseaduses vaidlustatud ettekirjutust õigustav alus puudub. 15.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamisega on kohus teinud otsuse vastustaja kahjuks.

§ 93

lg 1 kohaselt eeldab menetluskulude väljamõistmine menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamist. Kaebuse esitaja ei ole eraldi menetluskuude nimekirja esitanud, ent on kaebuses taotlenud menetluskulude vastustaja kanda jätmist, tõendatud on kaebuse esitamisel 250 ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 200 krooni suuruse riigilõivu tasumine. Halduskohtute praktikas ei nõuta menetlusosalistelt eraldi menetluskulude nimekirja esitamist, kui ainsaks menetluskuluks on riigilõiv ning selle väljamõistmist on taotletud juba varem esitatud menetlusdokumendis. Seetõttu saab lugeda, et kaebuse esitaja on kandnud 450 krooni suuruse menetluskulu ning see tuleb tema kasuks vastustajalt välja mõista. Kristjan Siigur Kohtunik 5