← Eesti

3-10-242/25

Obsah (6)§ 26§ 31§ 19§ 7§ 92§ 93

3-10-242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-242 Haldusasi M. S.’i kae

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1).

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 30.06.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). avalduse ASJAOLUD

  1. 03.06.
  2. a kirjaga nr 8-1/09/849 teatati Riigikontrolli finantsauditi osakonna vanemaudiitor M. S.ile tema ametikoha koondamisest alates 01.07.
  3. a /tl 3, 35/. 1 Riigikontrolöri 19.06.
  4. a käskkirjaga nr 1-1.2/09/84 vabastatigi M. S. Riigikontrolli teenistusest avaliku teenistuse seaduse (edaspidi - ATS) § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu alates 01.07.2009 seoses Riigikontrolli koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisega /tl 4/.
  5. 14.12.
  6. a M. S. esitas Riigikontrollile avalduse ATS § 116 lg 3 alusel tema teenistusse tagasivõtmiseks /tl 5/. Riigikontroll teatas 23.12.2009 kirjaga nr 8-1/09/1861 M. S.ile, et Riigikontrollil puuduvad võimalused teda teenistusse tagasi võtta, esitades sellekohased põhjused /tl 6/.
  7. 28.01.
  8. a esitas M. S. halduskohtule kaebuse, milles taotles riigikontrolöri 19.06.
  9. a käskkirja nr 1-1.2/09/84 seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest sunnitult puudutud aja eest hüvitise väljamõistmist ja 14.12.
  10. a teenistusse tagasivõtmise avalduse rahuldamata jätmise ebaseaduslikuks tunnistamist /tl 1-2/.
  11. 26.02.
  12. a määrusega halduskohus kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetas kaebaja taotluse menetlemise riigikontrolöri 19.06.
  13. a käskkirja nr 1-1.2/09/84 seadusvastaseks tunnistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest hüvitise väljamõistmise nõudes. Sama määrusega kohus otsustas jätkata menetlust M. S.i taotluse osas tunnistada tema teenistusse tagasivõtmise avalduse rahuldamata jätmine õigusvastaseks /tl 18-19/.
  14. 08.03.
  15. a määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 26/. 26.03.
  16. a esitas Riigikontroll kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 31-34/. 31.05.
  17. a esitas M. S. kohtule oma täiendavad seisukohad /tl 52-54/. Vastustaja ei kasutanud võimalust täiendavate selgituste esitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja M. S. leiab, et Riigikontroll on tema ametikoha koondamise ja tööle tagasivõtmise avalduse mitterahuldamisega rikkunud ATS sätteid ning käitunud kaebajaga valelikult ja ebaõigelt. Kaebaja palus 14.12.
  18. a avalduses Riigikontrollile ennast tagasi teenistusse võtta vastavalt ATS § 116 lg-le
  19. 23.12.
  20. a kirjaga vastati talle Riigikontrollist, et vabu ametikohti ei ole ega ole kavas neid ka luua. Kirjale oli lisatud personali arvuline koosseisuloend
  21. jaanuari,
  22. juuni,
  23. oktoobri ja
  24. detsembri
  25. a seisuga. Loendist selgub, et
  26. oktoobri seisuga oli vakantne üks tulemusaudiitori ametikoht. Vakantsed auditijuhi, majandusspetsialisti ning sekretariaadi juhataja ametikohtade tööülesanded on loendi kohaselt pandud teistele ametnikele. Kaebaja koondamise põhjenduseks toodi eelarvepiirangud. Vaatamata kõigele ebameeldivale, mida koondamine põhjustas, on ta ikka huvi tundnud Riigikontrolli tegemiste vastu, mistõttu on kaebaja sage nende interneti kodulehe külastaja. Kaebajale teadaolevalt on Riigikontrollis
  27. a II poolaastal olnud mitmeid vakantseid töökohti ning lõppemas või lõppenud on konkurss uute ametnike värbamiseks finantsauditi osakonda. Kodulehe andmetest sai kaebaja
  28. a septembri lõpus teada, et üks finantsauditi osakonna vanemaudiitor (J. K) on saanud auditijuhiks. Oktoobris või novembris oli finantsauditi osakonna kooseisu lisandunud üks audiitor tulemusauditi osakonnast (B. A.). Nimetatud tulemusauditi osakonna audiitor töötas juba suvel finantsauditi osakonnas, millele viitab Riigikontrolli 16.09.
  29. a avalik aruanne «Riigikontrolli arvamus Balti Kaitsekolledži
  30. a raamatupidamise aastaaruande kohta". Kaebaja on seisukohal, et see vanemaudiitori ametikoht, mis vabanes, kui vanemaudiitor J. K 2 sai finantsauditi osakonna auditijuhiks, või audiitori ametikoht, kuhu võeti B. A. tulemusauditi osakonnast, tulnuks täita vastavalt ATS § 116 lg-le
  31. 29.10.
  32. a ilmus „Eesti Ekspressis“ töökuulutus, kus otsiti Riigikontrolli tulemusauditi osakonda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna audiitorit ja kultuurivaldkonna audiitorit ning finantsauditi osakonda finantsaudiitorit /tl 9/. Detsembris kohtas kaebaja ühte endist töökaaslast Riigikontrolli päevilt, kes rääkis talle, et finantsauditi osakonda võetakse kohe tööle kolm finantsaudiitoril. Kaebaja tundis ennast ääretult solvatuna ja petetuna, sest oli arvamusel, et teda koondati tõesti eelarve vähendamise tõttu. Käesolevaks ajaks (28.01.2010) on uued audiitorid tööle võetud, kuid Riigikontrolli kodulehel andmeid nende kohta ei ole avaldatud. Kaebaja on arvamusel, et tal oleks olnud alust vaidlustada 19.06.
  33. a koondamiskäskkirja. Kaebaja teenistusstaaž oli finantsauditi osakonnas üks pikimaid (11,5 aastat) ning tal on üks ülalpeetav. Kuigi kaebaja koondamine tundus talle ebaõigena, leppis ta sellega, sest arvas, et Riigikontrolli töötajad ei valeta ning eelarve vähendamisel tuleb ju ikka kellestki loobuda. Praeguste teadmiste juures tegelikult mingit koondamissituatsiooni ei olnud, sest eelarve vähendamist ei olnud või oli tegemist sellega, et asutuse eelarvet küll vähendati, kuid mitte sedavõrd, et peaks koosseisu vähendama. Eelnevate aastate kogemustest võib öelda, et riigieelarvest on Riigikontroll alati piisavalt raha saanud, mida ta aasta lõpul kas siis on ettemaksetena kulutanud või siis tagastanud eelarvesse. Kuidas oli
  34. a ei oska öelda, sest tavatarbijale sellised andmed kättesaadavad ei ole. Kaebaja on esitanud tõendid tõestamaks, et Riigikontrollil on olemas või on kavas luua uusi töökohti. Uute töökohtade loomise kavatsustest Riigikontrollis annab kindla tõendi praeguseks juba ametisse nimetatud uute töötajate arv (
  35. a lõpukuudel võeti tööle 2 uut audiitorit ning jaanuaris 2010 veel vähemalt kolm audiitorit). Kaebaja pöördus kohtusse alles 28.01.2010 seetõttu, et ta sai Riigikontrollilt eitava vastuse oma tööle tagasivõtmise avalduse kohta kätte 05.01.2010, aga aastavahetuse paiku oli ta haigestunud. Töö kaotus, lootusetu ja perspektiivitu tööotsimine on mõjunud laastavalt kaebaja tervisele, ta on tarvitanud suures koguses retseptiravimeid ja rahusteid. Töö otsimine ja leidmine Riigikontrolli taustaga, eriti sellises vanuses, on äärmiselt raske. Kaebaja on saanud Riigikontrolli sellisest teguviisist (kaebaja koondamine situatsioonis, kus tegelikult eelarvet ega kooseisu ei vähendatud) otsest kahju materiaalses mõttes (saamata jäänud palk, võimatus maksta võetud eluasemelaenu ning toetada oma ülikoolis õppivat tütart) kui ka mittemateriaalses mõistes. Mittemateriaalse kahjuna ja oma õiguste rikkumisena mõistab kaebaja kahju, mida talle tekitati sellega, et temalt võeti võimalus töötada meelepärasel töökohal. Mittemateriaalse kahju alla paigutaks ka töö kaotusest saadud või süvenenud tervisekahjud. Asjaolu, et kaebaja mingil põhjusel ei meeldi personaliosakonna juhatajale, ei saa olla põhjuseks kaebaja koondamisele. Vastustaja Riigikontroll palub jätta M. S.i kaebus rahuldamata. ATS § 116 lg 3 määratud kuuekuulise tähtaja kulgemine, mille vältel oli kaebajal õigus nõuda enda teenistusse tagasivõtmist, algas kaebaja koondamise hetkest, s.o
  36. juulist 2009 ja lõppes seega
  37. detsembril
  38. Seejuures tuleb arvestada, et ATS § 116 lg 3 nimetatud ajavahemiku puhul on tegemist materiaalõigusliku tähtajaga, st tähtaeg lõpeb rangelt seaduses sätestatud ajal, ning seda ei ole võimalik ennistada või pikendada. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, et tema teenistusse tagasivõtmisest keeldumine tunnistataks õigusvastaseks,
  39. jaanuaril
  40. Tuvastamiskaebuse puhul peab kaebajal olema kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Viitega Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 02.04.2009 kohtuasjas nr 3-3-1-101-08 märgitule Riigikontroll leiab, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei anna kaebajale mingisuguseid eeliseid, sest kaebaja ei saa tema kaebuse rahuldamisest materiaalset kasu ning tõenäoline ei 3 ole ka sarnase olukorra kordumine (preventiivne huvi), sest kaebaja ei ole enam Riigikontrolli teenistuses. Kuigi Riigikontroll leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks, esitab Riigikontroll ka selgitused selle kohta, et Riigikontroll on käitunud õiguspäraselt. Kaebaja õigusi ei rikutud tema teenistusse nimetamisest keeldumisega, sest teda ei olnud sobivate vabade ametikohtade puudumise tõttu võimalik teenistusse tagasi võtta. Teenistusse tagasivõtmise kaalumiseks on seadus eeldusena seadnud koondatu vastava sooviavalduse ja ka senine kohtupraktika kinnitab seda. Kaebaja palus end vastavalt ATS § 116 lõikele 3 teenistusse tagasi võtta
  41. detsembril 2009 riigikontrolörile esitatud avalduses. Sellest kuupäevast sai Riigikontroll teadlikuks ning sai arvestada kaebaja tahtega naasta Riigikontrolli teenistusse. Seega tekkis Riigikontrollil kohustus pakkuda vabasid ning kaebaja kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti avalduse esitamisest alates ja kestis kuni
  42. detsembrini
  43. Riigikontroll teatas kaebajale võimatusest teda tööle tagasi võtta
  44. detsembril
  45. Nagu kohtule kaebaja esitatud tõendusmaterjalist on nähtav, ei olnud Riigikontrollis avalduse saabumise hetkel ühtki kaebaja kvalifikatsiooniga sobivat vaba ametikohta, samuti ei loonud Riigikontroll perioodil
  46. detsember 2009 kuni
  47. detsember 2009 ühtki uut ametikoha ega vabanenud sarnaseid. Juba nimetatud asjaolu on piisav, et hinnata kaebaja ametisse nimetamisest keeldumist põhjendatuks ja õiguspäraseks ning jätta sellest lähtuvalt kaebus rahuldamata. Ka juhul kui kaebaja oleks avaldanud soovi Riigikontrolli teenistusse naasta varem, s.o alates
  48. juulist 2009 kuni
  49. detsembrini 2009, ei oleks Riigikontrollil olnud võimalik kaebajat vabade ametikohtade puudumise tõttu teenistusse tagasi võtta. Kuivõrd Riigikontroll on huvitatud kaebajal igasuguste kahtluste hajutamisest, on Riigikontroll talle andnud põhjalikke selgitusi ning peab vajalikuks ka kohtule selgitada kogu kuuekuulise perioodi kestel
  50. juulist kuni aasta lõpuni 2009 tehtud muudatusi Riigikontrolli ametikohtades ja neid täitvate teenistujate osas. Erinevalt kaebaja väidetest oli Riigikontrolli eelarve ulatuslik ja ettenägematu vähendamine reaalsus: Riigikontrolli palgaraha vähendati
  51. aastal kahel korral, kokku kogusummas 5,3245 miljonit krooni ehk 11% võrreldes varem planeerituga. Vähendamine on sätestatud riigi
  52. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse osas 3 ning riigi
  53. aasta teise lisaeelarve seaduse osas
  54. Selline olukord tingis paratamatult vajaduse teenistujate koondamiseks, kuid Riigikontroll on seejuures käitunud igati seaduslikult ning vabastatute huvidega on püütud võimaluste piires arvestada. Vastustaja kinnitab, et Riigikontrollis ei loodud
  55. a teisel poolaastal ühtki täiendavat ametikohta ega tekkinud ühtki vabanevat ametikohta ei finantsauditi osakonnas või sarnast, kaebaja kvalifikatsioonile sobivat ametikohta mujal organisatsioonis. Vastupidi, kaebajale on selgitatud ning tõendatud, et nimetatud perioodil koondati finantsauditi osakonna ametikohti Riigikontrollis veelgi. Riigikontrolli koosseisus toimunud muudatused on ülevaatlikuna jälgitavad vastuse lisas 1 esitatud tabelis /tl 47-48/, milles kajastuv on täpsustatud tõendusmaterjaliga ning on kirjeldatav alljärgnevalt: Finantsauditi osakonnas muudeti
  56. septembrist ühe vanemaudiitori ametikoht auditijuhi ametikohaks, et viia selle täitja J. K üle auditijuhiks edutamise korras (käskkirjad 11.1/09/126, 1-1.2/09/127; tl 39-39 pöördel); lõpetati teenistussuhe ühe audiitoriga teenistuja algatusel (kk 1-1.2/09/147; tl 41 pöördel) ning kaotati tema ametikoht struktuurist (lisad 3 ja 4; kk 1-1.1./09/72 ja 1-1.1./09/82) ning viidi alates
  57. novembrist sinna osakonda üle senise tulemusauditi osakonna audiitori ametikoht koos selle täitja B. A.ga (kk 1-1.1./09/168;11.2/09/169; tl 44 pöördel-45). Sel perioodil ei toimunud osakonnas ühegi uue täiendava ametikoha loomist ega jäänud vabaks ühtegi ametikohta. 4 Tulemusauditi osakonnas koondati kaks auditijuhti, vastavalt
  58. augustist ja
  59. oktoobrist ning kaotati ühe audiitori ametikoht (kk 1-1.1./09/82 ja1-1.2/09/ 98 ja 1-1.1/09/151; tl 35 pöördel, 37, 44 pöördel), samuti koondati
  60. novembril ühe vanemaudiitori ametikoht (kk 1-11/09/163, 1-1.2/09/164; tl 43 pöördel-44) ning viidi üle koos ametikohaga ühe vanemaudiitori ametikoht kohaliku omavalitsuse auditi osakonda (kk 1-1.1/09/94, kk 1-1.2/09/95; tl 36-36 pöördel).
  61. septembrist muudeti üks audiitori ametikoht auditijuhi ametikohaks ning edutati selle täitja vastavalt auditijuhiks (kk 1.1-1/09/132, 1.1-2/09/133; tl 40 pöördel-41), kaebaja väidetud vabanenud ametikohta seega ei tekkinud. Teenistustähtaja möödumise tõttu vabastati üks audiitor (kk 1-1.2/09/113; tl 38). Teenistuja algatusel vabastati
  62. septembril audiitor (kk 1-1.2/09/125; tl 38 pöördel) ja
  63. oktoobril audiitor, kellele olid pandud osaliselt ka auditijuhi ülesanded (kk 1-1.2/09/148; tl 42). Perioodil täideti avaliku konkursi korras kaks vabanenud ametikohta – konkurss kandideerimistähtajaga
  64. juuli oli välja kuulutatud infrastruktuuri valdkonna audiitori leidmiseks (tl 45 pöördel), ametisse nimetati teenistuja J. S.
  65. septembril (kk 1-1.2/09/128; tl 40) ja konK keskkonna valdkonna audiitori ametikohale (tl 46) kandideerimistähtajaga
  66. september, ametisse nimetati teenistuja V. V.
  67. novembril (kk 1-1.2/09/162; 43). Kahel viimasel puhul kaaluti enne konkursi väljakuulutamist kõikide Riigikontrollist ajavahemikul 2008–2009 vabastatute kvalifikatsioone, kuid ilmsete mittevastavuste tõttu ei olnud võimalik kellelegi neist teha ettepanekut ametisse naasmiseks, samuti ei kandideerinud keegi konkurssidel. Seega ei ole ka tulemusauditi osakonnas loodud ühtki täiendavat ametikohta; kaks vabanenud ametikohta, mis säilisid, täideti konkursi korras. Kohaliku omavalitsuse auditi osakonnast lahkus üks audiitor, kelle ametikoht kaotati struktuurist alates
  68. augustist (kk 1-1.1/09/82, 1-1.2/09/99; tl 35 pöördel, 37 pöördel), ja osakonda viidi üle teise osakonna vanemaudiitor koos ametikohaga (kk 1-1.1/09/94, 11.2/09/95; tl 36-36 pöördel). Ka siin ei toimunud ühegi ametikoha loomist või vabanenud ametikoha täitmist. Kuna ATSi § 116 lõikes 3 sätestatud teenistusse naasmise õigust andev ajavahemik oli
  69. detsembriks 2009 (kaasa arvatud) möödunud, ei pea Riigikontroll vajalikuks pärast seda kuupäeva toimunud asjaolusid kirjeldada ning vastavaid põhjendusi esitada, kuna need on käesolevat kohtuasja arvestades asjassepuutumatud. Kaebaja osutatud
  70. a välja kuulutatud konkursid puudutasid
  71. a loodavaid ametikohti. Riigikontrolli
  72. a eelarves raha ametikohtade täitmiseks puudus, seega ei saanud Riigikontroll kaebaja teenistusse naasmise õigust andval perioodil neid ametikohti luua. Lisaks ei kuulu Riigikohtu praktika kohaselt konkursi korras täidetavad ametikohad pakkumisele (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus
  73. märtsist 2006 haldusasjas nr 3-3-1-7705). Konkursid ametikohtadele olid välja kuulutatud poolteist kuud enne seda, kui vastustaja sai üldse teada kaebaja soovist teenistusse naasta. Seega ei olnud konkursid välja kuulutatud selleks, et vältida kaebaja teenistusse tagasivõtmist. Kaebaja ei ole seejuures avaldanud soovi ühelegi konkursialusele ametikohale kandideerida, mis annab tunnistust asjaolust, et tegelikult kaebaja Riigikontrolli naasta ei kavatsenudki. Kuna ametikohtadele kandideerijatelt eeldati head või väga head inglise keele ning andmeanalüüsi oskust, samuti vastavate arvutiprogrammide valdamist, finantsaudiitorite puhul ka tugevaid teadmisi audiitortegevusest, raamatupidamisest ning riigi finantsjuhtimisest, siis olnuks ka enam kui kaheldav, et kaebaja vastab ametikoha täitjatele esitatud nõuetele. Mis puudutab kaebaja väiteid, et talle on tekitatud varalist ja mittevaralist kahju, siis peab vastustaja oma kohuseks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebajale on arvestatud ja tasutud kõik ATS alusel tasumisele kuuluvad hüvitised 12 kuu ametipalga määras, lähtudes
  74. 5 juulini 2009 kehtinud regulatsioonist kui teenistujale soodsamast. Lisaks on kaebajale rakendunud ka tagatised töötuskindlustuse seaduse alusel. Vastustaja peab asjakohatuks, aga ka kohatuks viidet, et teenistus Riigikontrollis on teenistuja mainet rikkuv. Kogemuste põhjal saab väita, et üldjuhul on Riigikontrollis töötamine kujunenud tööturul konkurentsieeliseks. Vastustaja on veendumusel, et ATS reguleerib piisava täpsusega teenistusse naasmise õiguslikud alused, määrab piirangud asutusele ning loob teenistujaile piisavad sotsiaalsed tagatised. Riigikontroll on järginud kõiki õigusnorme. Kaebaja täiendavad selgitused pärast Riigikontrolli vastuse saamist Kohtule esitatud koosseisuloendis on näidatud, et tulemusauditi osakonnas oli
  75. detsembri seisuga 16 audiitorit ning vakantseid ametikohti ei olnud. Kaebajale Riigikontrolli 23.12.
  76. a kirjaga saadetud koosseisuloend erineb kohtule esitatud dokumendist. Kaebajale esitatud tabelis oli
  77. detsembri
  78. a seisuga tulemusauditi osakonnas üks vakantne ametikoht ja koosseisus 14 ametikohta. Tulenevalt ATS § 116 lg-st 3 seda vakantset/vakantseid ametikohti tulnuks talle pakkuda, kuna kaebaja oli ka esitanud sooviavalduse. Riigikontroll esitas kaebajale oma koosseisude muudatused ning ametnike ametisse nimetamised alates juulist 2009 kuni 08.02.
  79. a. Perioodil 16.12 kuni 31.12.
  80. a ei ole ühtegi ametnikku ametisse nimetatud – järelikult on Riigikontroll esitanud valeandmeid (kas kaebajale või kohtule). Oma vastuses halduskohtule märgib Riigikontroll, et ta sai teada kaebaja tööle naasmise soovist
  81. detsembril 2009 esitatud avaldusest. Kaebaja aga leiab, et alates
  82. juulist 2009 pidanuks Riigikontroll talle pakkuma ja teada andma vabaks jäänud ametikohtadest, mida ta aga ei teinud. Ajavahemikus 03.07.2009 kuni 02.01.2010 oli kaebaja vastavalt avaldusele arvatud ametnike reservi ning sellest tulenevalt tuli talle teha tööpakkumisi, mida aga ei tehtud. Vakantsetest ametikohtadest sai kaebaja teada alles
  83. oktoobri
  84. a „Eesti Ekspressi“ töökuulutustest ning teades, et personalivalikute tegemine on mahukas ja aeganõudev, esitas ta oma avalduse tööle naasmiseks detsembri keskel, sest siis peaks tema arvestuse kohaselt olema teises valikuvoorus. Oluliseks asjaoluks on ka see, et töökuulutustest ei nähtu, et Riigikontroll oleks välja kuulutanud konkursi, vaid töökuulutus algab: „Riigikontroll võtab tööle“. Selle tööpakkumise tulemusena nimetati ametisse 06.01.2010 käskkirjaga nr 1.1.2/10/2 alates 18.01.2010 finantsauditi osakonda A. S. ning alates 06.01.2010 käskkirjaga nr 1.1.2/10/3 tulemusauditi osakonda E. H.. Mõlemad ametnikud nimetati enne ametisse, kui loodi uued ametikohad. Nii nimetati A. S. ametisse
  85. jaanuari
  86. a käskkirjaga, aga ametikoht loodi alles
  87. jaanuaril
  88. Tegelikult peaks asi vastupidine olema (enne luuakse ametikoht ja siis võetakse tööle ametnik). 08.02.2010 nimetati ametisse käskkirjaga nr 1.1.2/10/11 tulemusauditi osakonda M. V. ning 08.02.2010 käskkirjaga nr 1.1.2/10/8 loodi täiendavalt finantsauditi osakonda üks vanemaudiitori ja tulemusauditi osakonda audiitori ametikoht /tl 60-66/. Seega Riigikontrolli väide, et taoline tööle võtmine/konkursi korraldamine ei olnud vastuolus kaebaja huvidega, on väär. Vastupidiselt Riigikontrollile kaebaja väidab, et esiteks Riigikontrolli motiiv (eelarvepiirangud) tema koondamisel oli alusetu ning põhjendamatu, kuna tegelikkuses olid ametikohad, mida tulnuks ATS § 116 lg 3 kohaselt kaebajale pakkuda, põhimõtteliselt või eeldatavasti olemas juba koondamise ajal. Teiseks, Riigikontrolli poolt töökuulutuse avaldamine kolmele vabale ametikohale ja seda 1,5 kuud enne aastalõppu, oli eesmärgiks täita vabad ametikohad
  89. a aasta algusest, mis ajaks oleks möödunud kohustus koondatud ametnikku tagasi ametisse võtta. Väidetav ametikohtade loomine alles
  90. a alguses täitis seega 31.06.
  91. a koondatud inimeste tööle tagasivõtmise kohustuse täitmise vältimise eesmärki. Kolmandaks, Riigikontroll ei ole välja kuulutanud vabade ametikohtade konkurssi, vaid on ajalehes pelgalt avaldanud töökuulutuse. Mistõttu on väär Riigikontrolli seisukoht, et kaebuse esitajal tuli ametikohale asumiseks võtta osa konkursist, esitades selleks 6 vastavasisuline avaldus konkursist osavõtmiseks. Kuna Riigikontroll ei ole väljakuulutanud vabadele ametikohtadele konkurssi, siis on põhjendamatult viidatud Riigikohtu lahendile nr 33-1-77-05, milles Riigikohus asus seisukohale, et ametikoha all, mida tuleb koondamise korral ametnikule ATS § 116 järgi pakkuda, ei saa mõista seaduse alusel konkursi korras täidetavat ametikohta. Seega on Riigikontroll käitunud hea halduse põhimõtet rikkudes. Mitte kellegi õigusi ei tohi kitsendada ilma et selleks oleks seaduslik alus. Kusjuures kasutatav abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigikontroll vastavaid põhimõtteid järginud ei ole. Põhjendamatu on ka Riigikontrolli väide, et kaebajal ei olnud Riigikontrolli naasmise kavatsust, sest nad ei saa teada kaebaja kavatsusi ega tundeid. Olles 6,5 kuud (alustas tööotsimist kohe kui sai teada oma koondamisest) tulutult tööd otsinud, on ta olnud nõus igasuguste töökohtadega, ei ole ta siiski tööd saanud. Kui Riigikontrollile jäi kaebaja avalduses midagi arusaamatuks, siis tulnuks neil vastavaid ebatäpsusi kaebajalt täpsustada. 14.12.2009 sooviavaldust enda tööle võtmiseks ei saa mitmeti tõlgendada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Väär on Riigikontrolli seisukoht, et 14.12.2009 sooviavaldusest ei saanud järeldada, millisele ametikohale kaebaja soovib tööle asuda, kuna oma 23.12.2009 vastuses Riigikontroll märgib, et seoses vajadusega piirata eelarvelisi kulutusi, ei ole me ühtki uut ametikohta finantsauditi osakonda või sarnast kvalifikatsiooni eeldavat ametikohta mujale ka saanud luua. Ometi avaldati „Eesti Ekspressis“ töökuulutus muuhulgas finantsaudiitori ametikoha täitmiseks. Riigikontrolli vastuskirjas kohtule avaldatakse kahtlust, et kas kaebaja üldsegi vastab mingitele nõuetele. Taoline väide on ebaprofessionaalne, suisa väiklane. Viitega riigikontrolöri käskkirjaga nr 1.-1.1/04/351 kinnitatud vanemaudiitori ametijuhendile /tl 55/ märgib kaebaja, et tal on olemas inglise keele oskus kestasemel, sest on mitu aastat õppinud Tallinna Keeltekoolis ning andmeanalüüsi ja paljusid arvutiprogramme on ta õppinud iseseisvalt. Riigikontrolli ei ole nimetatud oskusi vajanud ja tal ei ole õigust väita, et kaebaja ei vasta nimetatud nõuetele. Kui Riigikontroll kahtleb kaebaja kvalifikatsioonis, siis miks ta määras talle igal aastal preemiat heade auditite eest ning maksis kõrget tulemustasu paljude aastate jooksul. Riigikontrolli väiteid, et ta on kaebajale teinud nn soodustusi, makstes talle soodsamalt hüvitisi kui nende arvates seadus ette nägi, on alusetu, sest seaduse järgi pidigi ta nii maksma kui töölt vabastamise kuupäev oli
  92. juuni
  93. Riigikontrolli väidet, et kaebajale on rakendunud tagatised tööstuskindlustuse näol, peab kaebaja suisa mõnitamiseks, sest töötuskindlustuse hüvitise suurust ei saa võrrelda riigikontrolli ametniku palgaga, vahed on selleks liiga suured. Eluasemelaenu kohustusi
  94. a võttes lähtus kaebaja õiguspärase ootuse printsiibist, st töökohustuste täitmisel ei ole kaebajal probleeme olnud, seega lähtus ta asjaolust, et saab Riigikontrollis veel mitmed aastad töötada. Praegu on kaebajal väga raske laenukohustusi täita. Samuti leiab kaebaja et Riigikontrolli viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, sest praegune haldusasi ei ole analoogne nimetatutega. Halduskohtu ülesandeks on isiku subjektiivsete õiguste kaitse administratsiooni omavoli eest. Kui kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud kaebus ei ole piisav kaitsmaks kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi või muul viisil kindlustama õigusvastasuse likvideerimise, siis uurimisprintsiibist tulenev halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele. 7 KOHTU PÕHJENDUSED
  95. Kaebaja on tuletanud halduskohtule meelde tema ülesandeid isiku subjektiivsete õiguste kaitsmisel administratsiooni omavoli eest.

§ 19

lg-st 7 tulenevalt kohus vaatab kaebuse läbi selles sisalduva taotluse ulatuses, olemata seotud kaebuse sõnastusega. Seetõttu, kuna kohus on lõpetanud tähtaja rikkumise tõttu menetluse riigikontrolöri 19.06.2009. a käskkirja nr 1-1.2/09-84 seadusevastaseks tunnistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest hüvitise väljamõistmise taotluste osas ning kaebaja ei ole seda määrust seaduses ettenähtud korras vaidlustanud, käesolevas asjas M. S. on aga palunud kindlaks teha tema teenistusse tagasi võtmisest keeldumise õigusvastasus, siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited tema väidetavalt ebaseaduslikust koondamisest. Tuvastamiskaebuse esitamine eeldab

§ 7

lg 1 ja § 10 lg 3 järgi kaebajal põhjendatud huvi olemasolu, st isikul peab olema selle haldusakti või toiminguga otsene ja isiklik puutumus ning tuvastamine peab andma kaebajale mingi kasu/eelise oma subjektiivsete õiguste edaspidisel kaitsmisel. Seetõttu esimese küsimusena kohus kontrollibki kaebajal põhjendatud huvi olemasolu.

  1. Kaebuse menetlusse võtmise määruses kohus tõdes, et formaalselt kaebus vastab nõuetele, st kaebaja on muu hulgas selgitanud oma põhjendatud huvi: seoses teenistusse tagasivõtmisest keeldumisega on talle väidetavalt tekitatud otsest varalist kahju (saamata jäänud palk, võimatus maksta laenu ja toetada õppivat tütart) ja mittevaralist kahju (võeti võimalus töötada meelepärasel tööl, tervisekahjud). Lisaks on kaebuse esitamisel põhjendatud huviks on ka preventiivne huvi: vältida analoogseid juhtumeid tulevikus. Asja materjalidest nähtub, et M. S. esitas 14.12.
  2. a Riigikontrollile avalduse ATS § 116 lg 3 alusel tema teenistusse tagasivõtmiseks. Osundatud sätte kohaselt ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Koondamise tõttu vabanenud ametnik tuleb tema soovil kuue kuu jooksul, alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta, kui tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid vabanenud ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Antud juhul omab tähtsust sätte teine lause. Kuivõrd kaebaja vabastati Riigikontrolli teenistusest koondamise tõttu alates 01.07.2009, siis oli tal õigus taotleda enda teenistusse tagasivõtmist (avaldada selleks soovi) kuni möödunud aasta lõpuni. Seega on kaebaja pöördunud endise tööandja poole õigeaegselt ja kahtlemata omab taotluse rahuldamata jätmine vahetut mõju tema õigustele. Kui vastustaja keeldus teda teenistusse tagasi võtmast õigusvastaselt, siis teoreetiliselt võis vastustaja sellega põhjustada kaebajale kahju, nii varalist saamata jäänud töötasu kui ka mittevaralist üleelamiste ja tervisekahjustuste näol. Kohtule küll tundub see lahendus siiski, nagu öeldud, teoreetiline, kuna kaebaja ei oska piiritleda kahjusid, mille väidetavalt põhjustas koondamine (pigem just see ja uue töökoha mitteleidmine) ja mille põhjustas vaidlusalune keeldumine. Liiatigi maksti M. S.ile koondamisel tema pikaajalise staaži tõttu 12 kuu ametipalga suurune hüvitis, mis tähendab, et kaebaja saaks nagu palka edasi veel käesoleval ajalgi. Järelikult on alusetu rääkida võimatusest maksta laenu ja toetada õppivat tütart, kui sisuliselt rahaline olukord ei olnud muutunud vaidlusaluse keeldumise ajaks. Täiesti arusaamatu ja kohtu arvates esitatud mitte isiklikes, vaid avalikes huvides, mis on lubamatu, on kaebaja nimetatud preventiivne huvi: vältida analoogseid juhtumeid tulevikus, st Riigikontrolli jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes olukorras, kus kaebaja ei ole enam Riigikontrolli teenistuses ega saa sinna automaatselt ka käesoleva kaebuse rahuldamise korral. Samas, kuna kohtupraktika kohaselt olukorras, kus kohus möönab kaebaja subjektiivsete rikkumise võimalust, st kus põhjendatud huvi puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebus sisuliselt läbi vaadata, siis seda kohus järgnevalt teebki. 8
  3. ATS § 116 lg 3 teise lause sõnastusest nähtub selgelt, et ametiasutuse kohustus koondatud ametnik teenistusse tagasi võtta seondub konkreetsete tingimuste olemasoluga: isik on avaldanud selleks kuue kuu jooksul soovi ning tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb olemasolevaid vabastatud ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti. Seega kohus jagab vastustaja seisukohta, et kõnealune säte ei pane Riigikontrollile kohustust ise pakkuda oma koondatud ametnikele uut töökohta, isegi kui neid tekib, vaid vastav initsiatiiv peab tulema siiski ametnikult endalt. Seega on M. S.i poolt Riigikontrollile algatuse puudumise süüks panemine alusetu. Samas ei välista see ametiasutuse õigust otsida üles oma endised ametnikud ja neile tööd pakkuda, kui see on ametiasutuse huvides, kuid sellekohane kohustus viidatud sättest kahtlemata ei tulene. Sealjuures peab kohus vajalikuks märkida, et seda seisukohta ei muuda ka tõsiasi, et kaebaja oli reservi arvatud /tl 58-59/, kuna viimatinimetatu ei tähenda ühelgi juhul, et Riigikontroll pidanuks tegema pakkumisi otse M. S.ile. ATS § 137 lg 1 järgi ametnike reservi arvestust peetakse Rahandusministeeriumis (ka ametniku reservi ja sealt välja arvamise vormistab rahandusminister või tema poolt volitatud ametnik) ning tulenevalt sama seaduse § 147 lg-st 1 ametnikku vajava ametiasutuse juht teatab vabast ametikohast rahandusministrile, märkides ära täidetava ametikoha nimetuse ja selle täitmiseks esitatavad nõuded. Et ülalmärgitu põhjal initsiatiiv peab tulenema siiski ametnikult endalt, siis sellega seoses omab tähtsust kaebaja Riigikontrolli pöördumise aeg. Antud juhul, nagu kohus eelnevalt märkis, pöördus kaebaja endise tööandja poole teenistusse tagasivõtmise sooviga küll õigeaegselt, kuid alles 6kuulise tähtaja lõpul. Järelikult, kui vastustaja juures loodigi või vabanes mingeid ametikohti ja need täideti kellegi teisega enne 14.12.2009, on nimetatud eelnevat perioodi puudutavad väited ja tõendid tegelikult asjassepuutumatud. Kohtule jääb ühtlasi arusaamatuks nii viimasel hetkel pöördumine, kui kaebusest nähtuvalt oli kaebaja eri allikate põhjal väidetavalt kogu aeg kursis ametialaste liikumiste ja võimalustega Riigikontrollis ja võinuks reageerida kasvõi näiteks tema enda viidatud „Eesti Ekspressis“ avaldatud töökuulutusele /tl 9/ või kandideerida vabanenud ametikohtadele väljakuulutatud konkurssidel. Samuti ei oma tähtsust võimalikud uute ametikohtade loomised uuel,
  4. a, kuna selleks ajaks oli lõppenud nn kaebaja eelisõigus tööle tagasi saada. Sealjuures peab kohus kohatuks kaebaja väidet, et „väidetav ametikohtade loomine alles
  5. a alguses täitis 31.06.
  6. a koondatud inimeste tööle tagasivõtmise kohustuse täitmise vältimise eesmärki“. Uute ametikohtade loomise võimalus
  7. a seondus ikka uue aasta eelarve ja sellest tulenevate rahaliste võimalustega. Kohtul tuleb seega järgnevalt kontrollida, kas täidetud olid ATS § 116 lg 3 teise lauses nimetatud tingimused ka kaebaja avalduse esitamise ajal ja kuni aasta lõpuni ca 2 nädala vältel, mil kaebajale laienes eelviidatud õigus olla teenistusse tagasi võetud, kui see on võimalik.
  8. Kaebaja arvates on väär Riigikontrolli seisukoht, et 14.12.2009 sooviavaldusest ei saanud järeldada, millisele ametikohale kaebaja soovib tööle asuda. Kohus sellega ei nõustu. Ehkki M. S. oma sõnul teadis, milliseid väidetavalt vabu ja tema kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti Riigikontrollis oli, kui ta avalduse esitas, on ta jätnud oma avalduse konkretiseerimata: kaebaja on pelgalt palunud end teenistusse tagasi võtta vastavalt ATS § 116 lg-le
  9. Samas ei oma see ka tähtsust, kuna vastustaja on tegelikult hinnanud kaebaja ja Riigikontrolli vastastikuseid võimalusi ning on oma 23.12.2009 vastuses selgitanud, et seoses vajadusega piirata eelarvelisi kulutusi ei ole nad saanud luua ühtki uut ametikohta finantsauditi osakonda või sarnast kvalifikatsiooni eeldavat ametikohta ka mujale. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kohtule esitatud tõenditega kinnitanud kaebajale antud vastuse sisulist õigsust. Et kaebaja ei ole vastupidist tõendanud, st ta ei ole näidanud, millised konkreetsed vakantsed, tema kvalifikatsioonile vastavad ametikohad olid Riigikontrollis perioodil 14.12.2009-31.12.
  10. a, siis jääb M. S.i väide vastustaja õigusvastasest keeldumisest kaebaja teenistusse tagasivõtmisel paljasõnaliseks. Samuti on ülalmärgitud 9 seletustest ja tõenditest lähtuvalt põhjendamatu kaebaja väide, nagu oleksid talle kaevatud vastuskirjaga ja kohtule esitatud kooseisuloendid omavahel vastuolus ja Riigikontroll on ühel juhul valetanud.
  11. Kokkuvõtlikult, hinnanud poolte seletusi ja esitatud tõendeid nende vastastikuses seoses ja kogumis: kui kohus kaebajal põhjendatud huvi olemasolus veel kahtles, siis Riigikontrolli toimingu väidetava õigusvastasuse ja kaebaja õiguste rikkumise küsimuses on kohus veendunud, et kaebus on alusetu. Et M. S.i kaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt

§ 92lg-st 1 jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Riigikontroll ei ole

§ 93lg 1 korras menetluskulunõuet esitanud.

Hurma Kiviloo kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.