← Eesti

3-10-899/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-899 Haldusasi M. S. kaebus siseministri 20.06.2007 käskkirja nr 92 tüh

) § 332 lõikest 1 tulenevalt loetakse sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kehtivusaeg, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avalikustamisega Siseministeeriumi veebilehel. Siseministeeriumil puuduvad enamasti välismaalase, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, kontaktandmed. Seetõttu on õigustatud sissesõidukeelu kohaldamise teatavaks tegemine vastava teabe avalikustamisega Siseministeeriumi veebilehel. Siseministeeriumi veebilehel avaldati teave M. S.le kohaldatud sissesõidukeelu kohta peale vastava käskkirja allkirjastamist 21.06.2007. Seega on vastustaja poolt kohaldatud sissesõidukeeld

§ 332lõike 1 alusel kaebajale teatavaks tehtuks. Kaebaja väitel käskkiri toimetati talle kätte alles käesoleva aasta

(2010)alguses ning kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud objektiivsetel põhjustel seoses vajadusega dokumentide tõlkimise järele.

§ 332

lõike 3 alusel tehakse sissesõidukeelu kohaldamine, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine välismaalasele kirjalikult teatavaks välismaalase algatusel. M. S. esindaja esitas 09.12.2009 Siseministeeriumile taotluse väljastada siseministri 20.06.2007 käskkiri nr

  1. Siseministeeriumi Migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõuniku 11.12.2009 e-kirjaga paluti kaebaja esindajal esitada kaebaja esindusõigust tõendava dokumendi originaal. 12.12.2009 esitas kaebaja esindaja esindusõigust tõendava volikirja originaali. Eeltoodust tulenevalt on Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond väljastanud M. S.le väljavõtte siseministri 20.06.2007 käskkirjast nr 92 oma 17.12.2009 kirjaga nr 11-3-3/
  2. Nagu kaebusest selgub, siis soovis kaebaja
  3. aasta jaanuaris siseneda Soome Vabariiki, kuid teda ei lastud üle piiri ning selgitati, et Eesti Vabariik on kehtestanud talle sissesõidukeelu. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide kaebuse täpsustuses, et talle sai sissesõidukeelu kohaldamine teatavaks alles käesoleva aasta alguses.

§ 333

lõike 1 kohaselt võib sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustada HKMS-s sätestatud korras 30 päeva jooksul nende teatavakstegemise päevast arvates. Seega võis M. S. esitada kaebuse halduskohtusse hiljemalt 21.07.2007, so 30 päeva jooksul alates kaebajale sissesõidukeelu kohaldamist puudutava info avalikustamisest Siseministeeriumi veebilehel. Sellest tulenevalt on vastustaja arvates M. S. kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Isegi kui lugeda kaebaja poolt siseministri 20.06.2007 käskkirja nr 92 kättesaamise ajaks Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna poolt 17.12.2009 kirjaga nr 11-3-3/9481 väljastatud siseministri 20.06.2007 käskkirja nr 92 väljavõtte kättesaamise aeg, on kaebaja kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule 08.04.

  1. Vastustaja hinnangul ei ole kolmekuuline aeg tõlgete korraldamiseks usutav ja objektiivne põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole kaebaja millegagi tõendanud seda, et tõlgete korraldamine on kestnud
  2. aasta algusest kuni kaebuse esitamiseni halduskohtule 08.04.
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lõike 3 kohaselt rahuldab kohus kaebuse tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist tähtaja möödalaskmisega mõjuval põhjusel.

§ 332

lõike 1 kohaselt loetakse sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avalikustamisega Siseministeeriumi veebilehel. Seejuures ei ole oluline, kas ja mis ajal nimetatud välismaalane tutvus sissesõidukeelu kohaldamise käskkirjaga tulenevalt

§ 332

lõikest 3 või mis ajal üritas välismaalane 2 siseneda piirkonda, mille suhtes kehtib talle sissesõidukeeld. seisukohal, et M. S. kaebus on esitatud Eeltoodust tulenevalt on vastustaja tähtaega rikkudes ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse tähtaja ennistamiseks. Vastustaja palub jätta kaebaja taotluse (tühistamis)kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 332 lõikest 1 tulenevalt loetakse sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kehtivusaeg, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avalikustamisega.

§ 332

lõike 3 alusel tehakse sissesõidukeelu kohaldamine, sissesõidukeelu kehtivusaja muutmine, sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ja sissesõidukeelu peatamine välismaalasele kirjalikult teatavaks välismaalase algatusel.

§ 333

lõige 1 sätestab sissesõidukeelu kohaldamise ja sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise vaidlustamise korra, mille kohaselt saab sissesõidukeelu kohaldamist vaidlustada HKMS-s sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemise päevast arvates. Vastustaja vastuse kohaselt avalikustati teave M. S.le kohaldatud sissesõidukeelu kohta Siseministeeriumi veebilehel peale vastava käskkirja allkirjastamist, s.o 21.06.2007. Seega oli vastustaja poolt kohaldatud sissesõidukeeld

§ 332lõike 1 kohaselt kaebajale teatavaks tehtud.

Nii vastustaja vastusest kui ka kaebusest nähtub lisaks eeltoodule, et

  1. aasta jaanuaris, kui kaebaja soovis siseneda Soome Vabariiki, ei lastud teda üle piiri ning talle selgitati, et Eesti Vabariik on kehtestanud talle sissesõidukeelu. Seega pidi kaebuse esitaja juba
  2. aasta jaanuaris astuma samme vastava haldusakti, millega tema suhtes kehtestati sissesõidukeeld, kättesaamiseks, kui tal selleks soovi oli (näit. selle vaidlustamiseks). Kaebaja esindaja pöördus Siseministeeriumi poole kõnealuse haldusakti väljanõudmiseks alles detsembris
  3. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja põhjendamatult venitanud haldusakti kättesaamisega ning sellist pikka ajavahemikku ei saa küll pidada mõistlikuks ajaks. Riigikohtu halduskolleegium on 28.01.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-82-07 selgitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise korda ning märkinud, et „/…/Isikule teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse/…/“. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium märkinud 09.05.2007 kohtumääruses nr 3-3-1-23-07 järgmist: „/…./Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks/…/“. Lisaks eeltoodule on Riigikohtu halduskolleegium oma 16.01.2009 kohtumääruses nr 3-3-1-75-08 väljendanud seisukohta, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Halduskolleegium on selgitanud nimetatud lahendis, et „/…./Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse 3 keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrust kohtuasjas nr 3-3-1-57-02). Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes, peab õiguslikes küsimustes kogenematu isiku mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole ning taotleda tasuta õigusabi määramist/…/“. Käesolevas asjas on kaebaja esindaja, vaatamata sellele, et juba
  4. aasta jaanuaris selgitati kaebajale, et tema suhtes on kohaldatud Eesti Vabariigi poolt sissesõidukeeldu, esitanud alles 09.12.2009 Siseministeeriumile taotluse väljastada siseministri 20.06.2007 käskkiri nr
  5. Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond on väljastanud M. S.le väljavõtte siseministri 20.06.2007 käskkirjast nr 92 oma 17.12.2009 kirjaga nr 11-3-3/
  6. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide kaebuse täpsustuses, et talle sai sissesõidukeelu kohaldamine teatavaks alles käesoleva aasta

(2010)alguses, ei ole asjakohane. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi põhjendust, mis takistas tal esitamast taotlust vaidlustatava käskkirja väljastamiseks koheselt peale selle käskkirjast tuleneva teabe avalikustamist Siseministeeriumi veebilehel või siis 2008. aasta alguses, kui kaebaja, üritades siseneda Soome Vabariiki, sai piiril teada tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelust. Samuti ei ole põhjendatud kaebuse esitamisega viivitamine tõlke venimise tõttu. Kohus on seisukohal, et kui kaebuse esitaja on võtnud endale esindajaks eesti keelt emakeelena valdava ja Eesti Vabariigis elava isiku, siis on tal ka võimalus oma volitatud esindaja kaudu temale huvi pakkuva haldusaktiga tutvuda ning edastada kohtule oma esindaja poolt koostatud kaebus ning selles selgitada, et seoses kaevatava haldusakti ja kohtule esitatavate võõrkeelsete tõendite tõlkimise venimisega esitab kaebuse esitaja need tõlke valmimisel täiendavalt kaebuse juurde lisamiseks, vajadusel võis selleks taotleda ka täiendavat aega. Kaebaja ega tema volitatud esindaja seda teinud ei ole. Kohus siinkohal märgib, et kui kaebusega koos ei saa esitada kõiki asjakohaseid lisasid, siis võib need esitada hiljem kohtumenetluse käigus ning kohus on üldjuhul seda ka aktsepteerinud. Kohtu hinnangul ei ole see igal juhul takistuseks kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Tallinna Halduskohtu 27.04.2010 määruses haldusasjas nr 3-10-899 kohus muuhulgas selgitas kaebaja poolele, et vaid vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise taotlemisel ei pea kaebaja kohut teavitama käskkirja (määruses ekslikult märgitud ettekirjutuse) kättesaamise ajast, kuna tuvastamiskaebuse esitamine on tähtaegne. Kohtule 21.05.2010 edastatud kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et ta kinnitab kohtule, et tema eesmärgiks on taotleda siseministri käskkirja tühistamist (sõna tühistamine alla kriipsutatud), kuna ta soovib, et käskkirja õigusvastaseks tunnistamisel oleksid ka reaalsed ning siduvad tagajärjed. Lisaks märgib kaebaja, et ta soovib käskkirja tühistamist eelkõige põhjusel, et selline teenimatult musta nimekirja sattumine takistab tema liikumist ka teistes Euroopa Liidu riikides. Kohus andis kaebajale võimaluse valida, kas ta jääb käskkirja tühistamise või selle õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde ning selgitas käiguta jätmise määruses nende kahe nõude (kahe erinevat liiki kaebuse) erisusi, sh tähtaegade osas. Kaebaja jäi tühistamiskaebuse (käskkirja tühistamise nõude) juurde, mida kinnitas vastuses käiguta jätmise määrusele (kaebuse täpsustuse p. 2.1). Kohus ülalöeldust tulenevalt jätab tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamata, kuna leiab, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjused ei ole mõjuvad. Vastavalt HKMS §-le 12 lg 3 halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuvatel põhjustel. Kohus märgib täiendavalt, et olukorras, kus sissesõidukeelu kohaldamise peale kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, on kaebuse esitajal oma õiguste kaitseks võimalus taotleda siseministrilt talle kohaldatud sissesõidukeelu tühistamist või muutmist (tähtaja lühendamine vm), esitades koos taotlusega oma väiteid kinnitavad tõendid. Sellekohase taotluse 4 rahuldamata jätmisel on kaebajal õigus vaidlustada see

-s sätestatud korras halduskohtus, järgides edasikaebamiseks seaduses kehtestatud tähtaegu. Elle Kask Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.