eaduse § 34) ning hoiatatakse, et loata paigaldatud teabevahendid võetakse maha
eaduse § 39 alusel. 12.02.2009 tegi Põhja Regionaalne Maanteeamet AS-le Purteco ettekirjutuse nr 8-6/151 kohustusega võtta maha
eaduse § 36 lg 1 mittevastava teabevahendi kõrvalmaantee nr 11304 ArukülaKostivere tee 1 km teekaitsevööndi alalt, määrates täitmise tähtajaks 05.03.2009 ning hoiatas, et nõude täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 10 000 krooni. Kaebuse esitaja, täites eelnimetatud ettekirjutust, 23.04.2009 võttis maha ettevõtte suunaviida „Purteco AS“, mille oli sinna paigaldanud 2002. aastal (luba ei ole taotlenud). Käesoleva kohtumenetluse käigus on pooled üritanud saavutada kompromissi, kuid paraku see nurjus. Vastustaja selgitas, et oli kaebaja poolt esitatud kompromissiga nõus ja allkirjastas selle ning edastas kaebuse esitajale allkirjastamiseks, kes aga ootamatult muutis oma meelt ning ei kirjutanud alla enda poolt koostatud kompromissleppele. Kohtumenetluse käigus vastustaja 18.06.2009 paigaldas tagasi AS Purteco teeviida, näidates üles oma tahet kompromissi saavutamiseks ja vaidluse kohtuväliseks lõpetamiseks. Vastustaja oli valmis ka kohtuväliselt tunnistama kompromissi korras kehtetuks AS-le Purteco tehtud ettekirjutuse, kuid ei olnud nõus esitatud kahjunõudega, kaebaja seevastu ei olnud nõus kompromissi korras kahjusummat vähendama. Käesoleva kohtumenetluse käigus on kaebaja suurendanud esialgset kahjusummat 10 000 krooni, mille pealt oli tasutud ka riigilõiv 500 krooni. Kaebaja maksis täiendavalt riigilõivu 17.05.2010 summas 625,80 krooni ja 24.05.2010 maksis kaebaja veel lisaks 417,25 krooni suurendatud kahjusummalt 20 860,86 krooni. Kaebaja täpsustas viimasel kohtuistungil, mis toimus 01.06.2010, et lõplikuks kahjunõudeks, mis seisneb saamata jäänud tulus, mis sisaldab transpordikulu, on kokku 30 860 krooni, mille pealt on tasutud ka riigilõiv. Transpordikulu arvestamise ajavahemik on 24.04.17.06.2009, kuna kaebaja väitel 2 kuu vältel ei leitud AS-i Purteco üles, kuna puudus AS Purteco silt (suunaviit). Kaebaja väidab, et temale on tekitatud materiaalne kahju kõnealuse suunaviida eemaldamisega, mis seisneb saamata jäänud tulus, mille hulka kuulub transpordikulu. Haldusasja nr 3-09-597 raames 10.09.2009 toimus paikvaatlus riigimaantee Aruküla-Kostivere tee 1 km-l teekaitsevööndi alal. Vaadeldi AS Purteco teabevahendit (suunaviit „Purteco AS“, mis paiknes endisel kohal) ning selle asukohta jms. Paikvaatluse käigus tuvastati, et teabevahend- plakat kirjega „Müüa kinnistu- 3,8 ha, 52 62 436“ ja suunaviit „Tarco Vein AS“ on maha võetud ning samas paigas asub vaid suunaviit „Purteco AS“. Paikvaatluse käigus vaadeldavad liiklusmärgid on kohapeal pildistatud ning fotod on lisatud paikvaatluse protokollile. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja on seisukohal, et suunaviit „Purteco AS“ on tellitud ja paigaldatud Raasiku Vallavalitsuse poolt. Purteco AS ei ole saanud 20.11.2008 märgukirja, vaid koopia Tarco AS-le saadetud kirjast, kus viidatakse vaid
eaduse (
) §-dele 34 ja 39. AS Purteco sai ilma igasuguste hoiatusteta ettekirjutuse 19.11.2009, kus on ära toodud, et
lg 1 kohaselt teel ja teekaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud paigaldada teabe- või reklaamivahendit, 50-st meetrist pole juttugi.
kohaselt on linnas, alevis või alevikus paiknev sõidukite või jalakäijate liiklemiseks ehitatud või kohandatud tee liik tänav. Tänava kaitsevöönd on
Teabevahendite paigaldamiseks väljaspool teemaad või tee kaitsevööndit ei ole
eaduses sätestatud piiranguid. „Purteco AS“ suunaviit asetseb Raasiku valla üldkasutataval maal Tarco AS kinnistu sissesõidutee ääres ja on kaugemal kui 10 meetrit Tallinna mnt telgjoonest. Aruküla alevikus on Tallinna mnt (nn. Aruküla-Kostivere riigimaantee) ääres umbes 65 kinnistut, mis asetsevad lähemal kui 50 meetrit tee telgjoonele, kus on vanu ja uusi ehitisi ja umbes 10 suunaviita. Ettekirjutusega 8-6/151 on vastustaja oluliselt kahjustanud avalikke ja eraettevõtluse huve, kuna ajavahemikus 23.04.2009 kuni 19.06.2009 puudus igasugune sissesõidutee märgistus. Suunaviida „Tarko AS“ koos alusega teisaldas 23.aprillil OÜ YLE, kellel puudus litsents selliste tööde teostamiseks. Purteco AS on olnud alates
mõistes.
lg 1 sätestab maantee ülddefinitsiooni.
lg 2 täpsustab, et riigimaantee on tee, mis kantakse on riigimaanteede nimekirja.
lg 3 sätestab, et tee riigimaanteede nimekirja kandmise otsustab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. veebruari 2005 määrus nr 26 „Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid“ punkt 3.135.1 kohaselt on maantee nr 11304 Aruküla-Kostivere riigimaantee. Seega on kaebaja väide eksitav, et vaidlusaluse tee ääres on teekaitsevööndi laiuseks 10m. Vastavalt
lg-le 2 on riigimaanteede teekaitsevööndi laius 50m mõlemal pool sõiduraja telge. Sellest tulenevalt, et tegemist on riigimaanteega, on vastustajale antud ettekirjutuste tegemise õigus vastavalt
Riigimaanteele nr-11304 Aruküla-Kostivere 1 km-l teekaitsevööndi alale oli paigaldatud liiklusmärk 636 “Ettevõtte suunaviit” AS Purteco poolt. Riigiteede teekaitsevööndi laius on 50m mõlemal pool sõiduraja telge, tulenevalt
Mainitud liiklusmärk ei olnud paigaldatud kooskõlas
Nimetatud paragrahv sätestab, et teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud paigaldada valgustusseadet või teabe-ja reklaamivahendit. Nimetatud liikluskorraldusvahendi 3 paigaldamiseks ei ole taotletud Põhja Regionaalselt Maanteeametilt luba, mida peab tegema
AS Purteco suunaviit koos Aktsiaselts Tarco Vein suunaviidaga, mille allosas liiklusväline teabevahend -müügikuulutus, oli paigaldatud ArukülaKostivere tee teekaitsevööndi alale. 20 novembril 2008 saatis vastustaja AS-ile Purteco ja Tarcovein AS-ile märgukirja, millega juhiti vastustaja poolt tähelepanu, et Aruküla-Kostivere teekaitsevööndisse paigaldatud suunaviidad on ebaseaduslikud. Samuti helistas vastustaja liiklusvälisel teabevahendil oleval numbril, et teabevahendi paigaldamine seadustada vastavalt
s kehtestatud nõuetele või teabevahend maha võtta. Tulenevalt asjaolust, et AS Purteco, Tarco Vein AS, samuti liiklusvälise teabevahendi omanik märgukirjale ja nõudele ei reageerinud, koostas vastustaja 12.02.2009 ettekirjutuse nr 8-6/151 AS-ile Purteco, ja ASile Tarco Vein ettekirjutuse nr 86/152, kohustusega võtta maha Aruküla-Kostivere tee 1 km-le ebaseaduslikult paigaldatud suunaviidad. Kaebaja väide, et nimetatud teabevahendi „AS Purteco“ tellis Raasiku Vallavalitsus, jääb vastustajale arusaamatuks. Kaebaja on esitanud tõendina AS Mälberg arve, mis tõendab, et AS Purteco on tellinud suunaviida 636 koos paigaldusega postidel. Sellest tulenevalt on tõendatud, et suunaviida omanik on AS Purteco. Vastustaja edastas 02.04.2009 Raasiku Vallavalitsusele märgukirja nr 8-6/296 kontrollimaks, kas valla initsiatiivil Riigimaantee nr-11304 ArukülaKostivere, samuti nr-11300 Lagedi- Aruküla-Peningi äärde paigaldatud märgid on seaduslikud. Käesoleva ajani ei ole märgukirjale vastatud. Kaebaja väide, et Eesti Vabariigis on keelatud liiklusmärkide ja liiklusväliste teabevahendite paigaldamine teekaitsevööndisse, on ilmselgelt liialdatud. Nimetatud märke ja teabevahendeid saab paigaldada, kui on saadud vastavad load nende paigaldamiseks. Loa saamiseks tuleb sooritada teatud toimingud, mis on sätestatud
eaduses. Põhja Regionaalse Maanteeameti kohustuseks on jälgida, et teekaitsevööndi alale paigaldatud liikluskorraldus-ja teabevahendid oleksid seaduslikud tulenevalt
§-st 39 lg 1 p 4 ning ebaseaduslike liikluskorraldus- ja teabevahendite kohta on vastustaja teinud üle viiekümne ettekirjutuse. Seega on alusetu kaebaja väide, et ettekirjutus tehti ainult neile. Selgituseks kaebajale, et olenemata sellest, et nende suunaviit paigaldati 2002. aasta märtsis, oleks pidanud nad luba küsima Põhja Regionaalse Maanteeameti eelkäijalt Harju Teedevalitsuselt. See, et nimetatud tee alune maa ei olnud kantud katastrisse selleks ajaks, ei oma tähtsust, sest tee kui rajatis oli olemas ning kuulus Eesti Vabariigile. Lisaks katastrisse kantakse üksnes maa, millel rajatis asub. Vastustajale tekitab arusaamatust kaebaja väide, et ettekirjutusel ei ole kirjeldatud objekti. Kaebajale oli objekt täiesti arusaadav, sest kaebaja on vastustajale kinnitanud, et tema võttis suunaviida „Purteco AS“ maha. Lisaks ei ole kaebuses ühtegi viidet selle kohta, et vastustaja oleks valesti käitunud, s.t. rikkunud õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Ei ole välja toodud põhjendusi ja asjaolusid ega norme, milles seisnes õiguserikkumine. Kaebaja on peamiselt väljendanud oma pahameelt Raasiku Vallavalituse suhtes, millega vastustaja ega vastustaja tegevus ei ole seotud. Eeltoodud asjaoludest, põhjendustest ja vastuväidetest tulenevalt on vastustaja veendunud, et on käitunud õiguspäraselt ning seetõttu ei ole õigus kaebajal nõuda vastustajalt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Kaebajal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue AS-le Mälberg, sest nimetatud firma paigaldas ebaseaduslikult suunaviida. Vastustaja vaidleb kahjunõudele ja menetluskuludele vastu, need ei ole tõendatud. Menetluskulude kohta on küll esitatud tabelid, aga reaalset olukorda kuude keskmiste kulude järgi ei ole võimalik tuvastada. On esitatud tõendid kahjutasu suuruse kohta, mis on inglise- ja rootsikeelsed, vastustaja palub neid tõendeid kohtul mitte arvestada, kuna need on tõlkimata. Transpordikuludest ei ole esitatud ühtegi arvet, summa on välja toodud ilmselt rootsi kroonides, mis valuutakurss hetkel oli ja kuidas on täpselt arvutatud, selle kohta ei ole tõendeid, kulud ei ole põhjendatud ja ei ole tõendatud kahjunõue ja arvutus, kuidas väidetav kahju tekkis. Menetluskulude osas on küll esitatud nimekiri, aga ei ole esitatud kuludokumente. On võetud umbkaudsed tunnihinnad, ei ole tõendatud, mis on tunnihinna aluseks. Üks asi on nimekiri, teine asi on kuludokumendid. Kaebaja väidab, et on kandnud nimetatud kohtuasjaga seonduvalt menetluskulusid kokku 17 098,50+7962,50 krooni. Nimetatud väide on paljasõnaline ning ei ole tõendatud. Väidetavad kulud koosnevad järgmistest kuludest: aeg mingite materjalide ettevalmistamiseks, otsimiseks, läbitöötamiseks ja menetlemiseks summas 16 097, 50 krooni. Ühtegi tõendit ei ole aga nende kulutuste kandmiseks esitatud. Lisaks eelnevale lisanduvad esindaja transpordikulud kokku 999 krooni, mille arvestuseks on esitatud 1 4 kilomeeter läbisõitu hinnaga 3 krooni, mis sisaldab autoliisingut, autokulu, kütusekulu jms. Jällegi ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit väidetavate kulude kandmise kohta. Aluseks on võetud mingi suvaline kilomeetri hind, mis ei ole põhjendatud. Kuna ettekirjutusel õiguslikku mõju enam ei ole, see on kaebaja poolt täidetud, siis ei ole selle tühistamisel enam mõtet. Vastustaja aktsepteerib seda, et silt „Purteco AS“ on endisele kohale tagasi paigutatud ja seda vastustaja maha võtma ei hakka, kui see on kaebajale eluliselt nii oluline. Vastustaja esindajad paluvad jätta kaebuse tervikuna rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja selle täiendustega, vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud kaebaja ja vastustaja suulisi selgitusi ning hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: Käesolev kaebus on tühistamiskaebus, mille raames on esitatud ka kahjunõue. Kohtumenetluse käigus kaebaja pool ei ole oma esialgset nõuet muutnud. Tühistamiskaebuse esitamine eeldab kaebuse esitaja õiguste rikkumist või vabaduste piiramist. Kahjunõude osas on oluline selle põhjendatus ning kahjusumma arvutuse metoodika, samuti kahju tõendamine ning põhjuslik seos kahju tekkimise ja vaidlustatud haldusakti või toimingu(te) vahel. Kaebaja on käesoleva menetluse käigus korduvalt viidanud ka teise firma AS Tarco Vein õiguste rikkumisele, mille osas on kohus korduvalt kaebaja esindajale selgitanud, et see ei ole käesoleva kaebuse esemeks ning väljub kaebuse raamidest ning antud vaidlust ei puuduta. Nimetatud ettevõttel on iseseisev kaebeõigus ning see on üksnes selle firma otsustada, kas nad pöörduvad kohtu poole või mitte. Samuti seadusest tulenevalt ei ole võimalik esitada halduskohtule kaebust avalikes huvides. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi/…/. Põhja Regionaalne Maanteeamet oma 12.02.2009 ettekirjutusega nr 8-6/151 kohustas AS-i Purteco
eaduse (
) § 36 lg 1 mittevastava teabevahendi kõrvalmaantee nr 11304 Aruküla-Kostivere 1 km-l teekaitsevööndi alalt maha võtma tähtajaks 05.03.2009 ning hoiatas, et nõude täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 10 000 krooni. Sunniraha tasumist ei ole vastustaja kaebuse esitajalt nõudnud, selle üle vaidlus puudub. Kaebuse esitaja ettekirjutuse täitmiseks võttis maha suunaviida „Purteco AS“, kuigi kaevatavas ettekirjutuses puudub otsene viide liiklusmärgi- suunaviida „Purteco AS“ mahavõtmise kohustusele, seda ei loe välja ettekirjutuse põhjendavast osast ega ka resolutiivosast. Ettekirjutuses räägitakse teabevahendist ja selle mahavõtmise kohustusest, lahti kirjutamata, mida teabevahendi all on silmas peetud. Haldusasja materjali hulgas on foto, mis on tehtud enne ettekirjutuse täitmist ning sellelt nähtub, et kahele postile oli paigaldatud 2 suunaviita „Tarco Vein AS“ ja „Purteco AS“ (märk 636 „Ettevõtte suunaviit“), mis kuuluvad vastavalt teede-ja sideministri 15.12.1999 määrusega nr 71 kinnitatud „ Teetähistussüsteem ja selle rakendamise korra“ punktile 3 tähistamisel kasutatavate viitade alla ning alapunktide 3.3 ja 3.3.4 kohaselt on tegemist suunaviitadega, mis tähistavad ettevõtte asukohta (ettevõtte suunaviit) ning tegemist on liiklusmärkidega. Teetähistussüsteemi punkt 3.3.4 kohaselt ettevõtte suunaviita kasutatakse registris oleva ettevõtte või asutuse juurde suunamiseks, mis paikneb teega piirneval alal või kui tee liikluse põhiosa moodustab selle ettevõttega seotud liiklus. Nende kahe suunaviida alla oli paigaldatud lisaks veel teabetahvel kirjega „Müüa kinnistu- 3,8 ha, 52 62 436“ (müügikuulutus). 5 Kaebuse esitaja sai vaidlustatud ettekirjutusest aru selliselt, et tuleb maha võtta suunaviit „Purteco AS“, mida ta ka tegi. Käesoleva kohtumenetluse käigus 18.06.2009 vastustaja kompromissi saavutamise eesmärgil paigaldas suunaviida „Purteco AS“ endisele kohale tagasi, seega on vastustaja kohtuväliselt täitnud kaebaja nõude suunaviida tagasi paigutamiseks. Mõnevõrra kummastav on asjaolu, et kaebaja enda poolt koostatud ja vastustajale allkirjastamiseks esitatud kompromissist, mida vastustaja aktsepteeris ja allkirjastas, ise ootamatult loobus, vastustaja poole väitel jäi selline kaebaja käitumine neile arusaamatuks. Vastustaja oli valmis kompromissi korras ka vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistama. Kohus siinkohal märgib, et kui pooled oleksid kompromissi saavutanud, oleks käesolev vaidlus lõppenud tunduvalt varem.
eadus (
) sätestab tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest (§ 1 lg 1). Kaebuse esitaja on kaebusele lisanud Mälberg AS arve nr 75 18.04.2002, millest nähtub, et Purteco AS tellis sellelt firmalt ettevõtte suunaviida (liiklusmärk 636) koos paigaldusega postidel. Arvelt ei nähtu, et lisaks suunaviidale oleks AS Purteco tellinud ka nn teabe(reklaami)tahvli „Müüa kinnistu3,8 ha, 52 62 436“ paigalduse. Suunaviida „Purteco AS“ paigaldamise ajal kehtinud ja käesoleva ajani kehtiv „Teetähistussüsteem ja selle rakendamise korra“ p. 1.2 kohaselt on viitamissüsteemis teabekandjateks liiklusmärgid, mille hulka kuulub ka suunaviit. Samuti suunaviida paigaldamise ajal kehtinud
käsitles liiklusvälist teabevahendit, mille kohaselt liiklusväline teabevahend on Reklaamiseaduses nimetatud kuulutus, teadaanne või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane. Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi pidi paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral oli tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud pidi kandma teabevahendi paigaldaja. Ettekirjutuse tegemise ajal kehtiva
lg 1 kohaselt liiklusväline teabevahend on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile, sõidukile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud kuulutus, teadaanne või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane.
lõike 1 punkt 4 ütleb, et teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel (lõige 2). Ülalviidatud
eaduse sätted (§ 34, § 36) käsitlevad liiklusväliseid teabevahendeid. Suunaviit on teabekandjaks olev liiklusmärk vastavalt kehtestatud teetähistussüsteemile. Teetähistussüsteemi kasutatakse liikluskorralduseks, sihtpunkti kulgeva teekonna määratlemiseks ja liiklejale lisateave andmiseks teeninduskohtade paiknemise suhtes. Seega pidi vastustaja igal juhul segaduse vältimiseks ettekirjutuses selgelt välja tooma, kas ta nõuab teabe(reklaam)tahvli või liiklusmärgisuunaviida või mõlema mahavõtmist (eelnevalt tuvastades omaniku/paigaldaja). Kuna vastustaja seda ei teinud, siis tulemus oligi see, et kaebaja oli eksitusse viidud ning ei saanud aru, mida ta peab tegema, aga kuna ta oli paigaldanud sinna suunaviida, siis selle ta ettekirjutuse täitmiseks ka maha võttis. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 sätestab haldusakti põhjendamise kohustuse, mille lõige 1 ütleb, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ettekirjutus ei ole 6 motiveeritud ega üheselt arusaadav ning ei ole sellisel kujul ka sisuliselt kontrollitav, seega tuleb õigusvastane haldusakt tühistada. Kaebuses märgitakse, et suunaviida „Purteco AS“ eemaldamine tekitas segadust materjali tarnijatele ja klientidele ning otseselt riivas AS-i Purteco ärilisi huve. Kaebaja väidab, et suunaviida eemaldamisega on temale tekitatud varaline kahju ajavahemikus 23.04.-17.06.2009, mil puudus suunaviit „Purteco AS“. Kohus möönab, et suunaviida puudumine võis tekitada kaebajale ebamugavusi, kuid see ajaperiood, mil suunaviit oli maha võetud, oli küllaltki lühike, s.o alla 2 kuu. Kaebaja väitel temale tekitatud kahju seisneb saamata jäänud tulus. Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kaebajale tekitati kahju otseselt suunaviida mahavõtmisega ja selle puudumisega vähem kui 2 kuu vältel ning et väidetav kahju on otseselt sellega seotud. Kohus ei ole tuvastanud põhjuslikku seost suunaviida eemaldamise ja väidetava kahju tekkimise vahel. Kohtu hinnangul on see käesolevas asjas jäänud tõendamata ning kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik seda ka üheselt kindlaks teha. Kohtule on esitatud võõrkeelsed dokumendid, millel puudub tõlge. Kohus selgitas kaebaja esindajale, et võõrkeelsed dokumendid esitatakse kohtule koos tõlkega, kui soovitakse tõendina nende lisamist asja materjali juurde. Kaebaja ei soovinud nende võõrkeelsete dokumentide juurde tõlgete esitamist (ei taotlenud selleks ka täiendavat aega). Kohus ei ole esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et vaidlusaluse suunaviida puudumine ajavahemikul 23.04.-17.06.2009 oleks takistanud AS-l Purteco tegeleda oma ettevõtlusega ning et selline tegevus oleks olnud oluliselt piiratud sellel perioodil. Kaebaja esindaja väitis, et oli juhtumeid, kus autojuhid ei leidnud neid üles või sõitsid mööda, tekitades sellega lisakulutusi. Samas kaebaja ei ole esitanud tõendeid (suulisi, s.o tunnistajate vande all antud ütlused, või kirjalikke) sellekohase väite tõendamiseks. Vastavalt HKMS §-le 15 lg 3 kaebaja ja vastustaja on kohustatud tõendama oma väiteid vastavate tõenditega, seega tõendamiskoormus lasub mõlemal poolel ning tegemist on menetlusosaliste kohustusega. Tõendite valik, maht jms on poole enda otsustada, samas aga peab arvestama, et need oleksid asjakohased. Kaebaja on esitanud kahju, sh menetluskulude, arvestuse Exeli tabelina, viidates reklamatsioonidele ja muudele kuludele, kuid ei ole esitanud ühtegi arvestuse aluseks olevat reklamatsiooni jms ega kulutusi tõendavaid dokumente. HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja pool esitas menetluskulude hüvitamise taotluse, kuid kulude kandmist ei ole tõendanud. Tõendatud on vaid riigilõivu tasumine kokku 1543 krooni. HKMS § 84 lg 1 kohaselt kaebuse esitamisel halduskohtusse, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel, tasutakse riigilõiv vastavalt seadusele. Kaebuses mitme nõude, sh alternatiivsete nõuete, esitamisel tasutakse riigilõivu, tulenevalt nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kohus leiab, et käesoleval juhul lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest menetluskulude jagamisel tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista menetluskuluna pool tasutud riigilõivusummast, s.o 771, 50 krooni. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Elle Kask Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.