2-10-19719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-19719 Tsiviilasi A B hagi A F vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A B (isikukood XXX) Kostja A F (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 25000 krooni RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Tunnistada ebaõigeks I B (sündinud XXX a, isikukood XXX, sünd registreeritud Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses XXX.a, akt nr 401) sünniakti tehtud kanne isa A B (isikukood XXX) kohta.
- Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 1
(3)2-10-19719 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 28.04.2010.a kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt olid pooled lähisuhetes alates juulist 2000.a kuni novembrikuuni 2000.a. XXX a sündis kostjal poeg I B. Hagejal on kahtlused, et I on tema poeg. Kolm-viis kuud tagasi, teatas kostja, et hageja ei ole I B isa. Novembrikuus 2003.a poolte vahel oli sõlmitud abielu. Abielust on 06.02.1004.a sündinud tütar A B. 27.06.2007.a abielu oli lahutatud. A B palub tunnistada lapse I B sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks ning tühistada isa kande. Kostja kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks. Kostja tunnistas, et I B ei põlvne A B. A F täpsustas, et hagejaga hakkas ta kohtuma alates 17.03.2002.a kui I oli juba 8-kuuine, lähedased suhted nende vahel tekkisid alates oktoobrikuust 2002.a. Alates mai kuust 2003.a oli kostja rase teise lapsega ja 04.11.2003.a hageja ja kostja vahel oli sõlmitud abielu. Kostja võttis mehe perekonnanime, samal päeval oli tehtud Ivani sünniaktis mudatus isa kande osas. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on PKS § 44, mille kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib vanema kohta tehtud kannet vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana. Kohtule esitatud laps I B sünnitunnistuse kohaselt on I B sündinud 01.07.2001.a Narva linnas, mille kohta Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses 30.07.2001.a koostati sünniakt nr 401. Lapse isana on sünniakti kantud A B. A B on taotlenud lapse I B sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiset põhjendusel, et ta ei ole I B isa. Lapse ema A F on hagi õigeks võtnud, tunnistades kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele, et laps I B ei põlvne A B. Hagimenetluse kulud jäävad kooskõlas TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2
(3)2-10-19719 Pooled palusid menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
(3)