Kaja peab vastama
Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas
lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 03.05.2010.a kohtule esitatud hagiavalduses esitas N S nõude N T vastu elatise lapse K S ülalpidamiseks summas 2175 krooni väljamõistmiseks alates elatise väljamõistmise hagi esitamise kuupäevast. Kohtule esitatud lapse K S sünnitunnistuse (koostatud 22.02.2010.a IdaViru Perekonnaseisuosakonna Narva talitus, akti nr 86) kohaselt on lapse isaks N T ja emaks N S. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas elatise nõuet, kuid palus määrata elatise summa arvestades tema palga suurust (bruto 6515 krooni), et talle jääks raha ka kommunaalmaksete tasumiseks ja elamiseks. Kohtukulud palub jagada poolte vahel ja kindlaks määrata lapsega kohtumise päevad. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Palub välja mõista kostjalt elatis tütre K S ülalpidamiseks summas 2175 krooni alates 03.05.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja menetluskulud 900 krooni. Taotleb asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kostja N T ei ole kohtuistungile ilmunud. Kohtukutse sai ta isiklikult kätte. Kostja ei ole teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Istungisekretär helistas kostjale enne istungi algust, kuid kostja ei võtnud telefoni vastu. Kohtu õiguslik põhjendus
kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse 2 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 2 175 krooni kuus. Vastavalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kooskõlas PKS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest kohtule 03.05.2010.a.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus peab vajalikuks selgitada kostjale, et PKS § 52 lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Lapsega suhtlemise korraldamine lahendatakse hagita menetluses (
Vastavalt
lg 2 on lubatud lapsega suhtlemise korraldamise nõue lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos elatise väljamõistmisega hagimenetluses. Hageja ei ole seda nõudnud, seega ei või kohus käesolevas menetluses lahendada lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Vaidluse korral on kostjal õigus esitada kohtule avaldus hagita menetluse algatamiseks (
). Menetluskulud
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud õigusabikulude summas 900 krooni kostjalt väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 900 krooni. Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.