← Eesti

3-09-2132/27

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.

  1. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2132 Haldusasi A. M.e kaebus Tallinna Vangla toiminguga (keeldumisega osta vangla poest vajalikus koguses wc paberit) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 000 kooni. RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata A. M.e kaebus Tallinna Vangla toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 000 krooni.
  3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus: - kaebuse esitajale: A. M. - vastustajale: Tallinna Vangla Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 30.06.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.A. M. esitas 02.04.
  4. a Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses Tallinna Vangla poolt väidetavalt mittevaralise kahju tekitamises seoses vajalikus koguses WC paberi soetamise keelamisega. Kuna kaebuse esitaja oli esitanud 9 kahjunõuet, siis kaebaja oli nende eristamiseks märkinud selle kahjunõudena nr
  5. 1 Tallinna Vangla leidis, et kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlus on puudustega ning palus 20.04.
  6. a kirjaga nr 1-13/17158-1 eelpoolnimetatud taotluses puudused kõrvaldada. Kaebuse esitaja esitas 24.04.
  7. a kahju hüvitamise taotluses puuduste kõrvaldamise kirja. Vangla vastas kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlusele 03.07.
  8. a kirjaga nr 1-13/17158-3 ning jättis kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Seoses eelpoolnimetatud Tallinna Vangla vastusega kahju hüvitamise taotlusele esitas A. M. 07.07.
  9. a kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus 02.11.
  10. a määrusega haldusasjas nr 3-092132 võttis kaebuse seoses Tallinna Vangla õigusvastase käitumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 krooni menetlusse. Kohus eraldas kaebuse eraldi menetlusse, kuivõrd kaebajaga kirjalik menetlus kaebuse täpsustamiseks muutus ebaefektiivseks seotult asjaoluga, et kaebaja oli esitanud arvukalt nõudeid ja tal oli raske orienteeruda, mida ta kohtule vastab ja mis on vaja täpsustada. A. M.E SEISUKOHAD
  11. 14.01.2009 andis Tallinna Vangla direktor välja käskkirja nr 1, mille alusel kehtestati Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate isikute sisseostude koguste piirangud. 21.01.2009 esitas kaebaja vaide, milles taotles Tallinna Vangla direktori 14.01.2009 käskkirja nr 1 kehtetuks tunnistamist. 20.02.2009 esitas A. M. kaebuse Justiitsministeeriumile, kuna vaatamata tema suulistele ja kirjalikele avaldustele ei väljastatud kaebajale tualettpaberit. Nimetatud vaie jäeti Justiitsministeeriumi 05.03.2009 otsusega nr 11-7/57 rahuldamata.
  12. 02.02.2009 esitatud vaide otsuses 1-13/3277-1 märkis Tallinna Vangla, et juhul, kui kinnipeetaval isikul peaks tõepoolest kuluma 2 nädala peale rohkem kui 6 rulli tualettpaberit, on isikul võimalik saada seda kontaktisiku käest. Kaebaja arvestas Tallinna Vangla väidetega Justiitsministeeriumile, kus kaebajale lubati väljastada lisakogus tualettpaberit. Vaatamata sellele Tallinna Vangla ei väljastanud kaebajale WC paberi, samas on ostude piiramine takistatud käskkirja nr 1 alusel. 09.02.2009 esitas A. M. Tallinna Vanglale taotluse vajaliku koguse (10 rulli) WC paberi saamiseks. Vangla vastas sellele taotlusele 13.03.2009 nr 1-13/6941-1 keelduvalt. 17.03.2009 esitas ta vaide Tallinna Vangla vastusele. 25.03.2009 tagastati vaie puuduste kõrvaldamiseks. 02.04.2009 esitas kaebaja märgukirja vaidele nr 1-13/13566-1, milles märkis, et ta ei ole kunagi avaldanud soovi, et Tallinna Vangla ostaks talle vajalikus koguses WC paberit, vaid on korduvalt palunud, et temal võimaldataks seda osta vajalikus koguses. 08.04.2009 edastati vaie nr 1-13/13566-3 ja 08.06.2009 otsusega nr 11-7/57 jäeti vaie rahuldamata. 17.07.2009 esitas kaebaja uue taotluse, kus põhjendas WC paberi taotluse rahuldamise vajadust. 18.08.2009 jäeti taotlus rahuldamata, mille peale 21.08.2009 esitas vaide. Peale seda pöördus kaebaja kohtusse, et lahendada tekkinud olukord. Kahjunõude suuruse täpne arvestamine ei ole võimalik. Kaebaja suhtes kasutatud moraalse ja füüsilise terrori puhul on esitatud kahjunõude summa minimaalne, milleks on 10 000 krooni. Kahjunõude summa arvestamisel võttis kaebaja arvesse tekitatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, rikutud õigusi, miinimum päevapalka, olukorda, kui antud situatsiooni ei oleks olnud, makse, mida on Eesti Vabariigile maksnud tulumaksuna kuni vahistamiseni.
  13. Eelpool kirjeldatud Tallinna Vangla tegevus on vastusolus heade kommete ja käitumisega. A. M. palub kaebus rahuldada ja välja mõista Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis summas 10 000 krooni. 2
  14. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et kahjunõue on tekkinud tal väärikuse alandamisest. Kohtukaebuse esitamisest arvates võimaldati tal osta 10 rulli WC paberit 2 nädala peale, kuus kokku 20 rulli. Käskkirja nr 1 peale oli eelnevalt esitanud vaide, see jäeti rahuldamata, mistõttu kaebaja nõustub, et sellega tuleb arvestada, kui kehtiva aktiga. Kaebaja mõistis olukorda nii, et vangla ei olnud tegelikkuses talle WC paberit väljastanud, kuigi vastas Justiitsministeeriumile, et väljastab selle. Kehtiv kord näeb ette, et ta saab osta vangla poest WC paberit 6 rulli 2 nädala kohta. Kaebaja märkis, et ta oli sunnitud nt 09.10.08 laenama teistelt kinnipeetavatelt WC paberit ja selle tagasi andma. Uue materjali kohaselt, mille vangla esitas 17.06.2010 nr 1-12/57660-6 koos lisadega, sai kaebaja kätte vanglas ja selles osas leiab, et ka sealt nähtub, et ta ostis WC paberit enne käskkirja nr 1 andmist rohkem, kui vangla norm ette näeb. Kaebaja ei ole saanud wc paberit ise osta siis, kui enne poe korda ei ole tema arvele raha laekunud. Kaebaja teab, et teistelt ei nõuta WC paberi saamiseks avalduse kirjutamist, kui neil on soov saada paberit. Kaebaja peab mõnitamiseks seda, et kui ta esitas taotluse WC paberi saamiseks ja ka siis ikka seda ei antud. Jääb esitatud nõude juurde. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  15. Kinnipeetava sisseostudega seonduv on eraldi reguleeritud VangS §-s 48, mille esimeses lõikes kehtestatuga on seadusandja andnud vanglale õiguse kinnipeetava ostude üle kontrolli teostada. Kuna üks võimalus sellise kontrolli teostamiseks on ka sisseostude sortimendi ja koguste kontrollimine, ei ole erinevate kaupade ostmisele piirkoguste seadmine lubamatu. Sama põhimõte sisaldub ka justiitsministri 30.11.
  16. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri" (edaspidi VSkE) § 74 Ig-s
  17. Asjaolu, et VSkE § 57 Ig-ga 3 on seatud kinnipeetava enda juures olevate ja laos hoitavate asjade kogukaalule 30 kilogrammine piirang, tuleneb veel ka täiendav alus kinnipeetava sisseostude koguselisele piiramisele. Kuna seadus ei sätesta konkreetset piirangut, millises koguses võib kinni peetav isik kaupa osta ühe ostukorra ulatuses, siis oli Tallinna Vangla direktoril tulenevalt VangS § 41 Ig-st 2 ja justiitsministri 06.12.
  18. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus" § 3 lg 2 p-st 7 õigus anda selliseid piiranguid sisaldav käskkiri juhul, kui need piirangud on vajalikud julgeoleku tagamiseks vanglas, vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning nendega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust, s.o piirangute kehtestamisel on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks sätestab ka VangS § 66 lg 3, et direktor vastutab julgeoleku eest vanglas, mis samuti paneb vangla direktorile kohustuse võtta tarvitusele meetmed julgeoleku tagamiseks vanglas. Samasuguseid seisukohti on väljendanud Tartu Ringkonnakohus 30.04.
  19. a otsuses nr 3-08-
  20. Reeglina on Tallinna Vanglas kinni peetavatele isikutele tagatud sisseostude tegemise võimalus kaupluse vahendusel iga kahe nädala tagant. Tallinna Vangla kinni peetavate isikute isiklike asjade hoidmise võimalused on kambris piiratud, piirnedes reeglina ühe kapiga. Seetõttu ei ole otstarbekas lubada kinni peetaval isikul teha ühe kaupluse korra ajal sisseoste piiramatus koguses. Suurtes kogustes ostetud toiduaineid ei jõuta ära tarvitada ning need riknevad kiiresti, suurtes kogustes tööstuskaupu ei ole kinni peetaval isikul ruumi piiramatult kambris hoida. Samuti ei ole kinni peetaval isikul lubatud oma sisseoste jagada teistele kinni peetavatele isikutele. Suured kaubakogused, mida kinni peetav isik ise ära tarvitada ei jõua, võtavad kambris ülemäära ruumi, takistades sellega visuaalse ülevaate omamist kambrist, suurendavad keelatud esemete peitmist, takistavad läbiotsimiste teostamist ning seavad seeläbi ohtu vangla julgeoleku. Vangla kauplusest ostetavate kaupade koguste piiramisel on Tallinna Vangla arvestanud, et kinni peetaval isikul oleks võimalik ühe kaupluse korra ajal osta toodet mõistlikus koguses ning leidnud, et 6 rulli tualettpaberit ühe kaupluse korra ajal ehk kaheks nädalaks on mõistlik kogus. 3 Vangla leiab, et suuremates kogustes, sj siis ka WC –paberi, ostude lubamine raskendaks kinnipeetavate kontrollimist, looks täiendavad võimalused rikkumiste toimepanemiseks ja võiks seeläbi ohtu seada VangS § 6 lg 1 kehtestatud vangistuse täideviimise eesmärgi. Vangla kauplusest sisseostude koguste piiramise käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud ning seega on Tallinna Vanglal kaubakoguste piiramisel olemas seaduslik alus, ka kaebaja ei ole seda käskkirja vaidlustanud. Tulenevalt eeltoodust leiab Vangla, et kaebuse esitaja viitamine VangS § 48 Ig-le 1, mille kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud, on asjassepuutumatu ega selgita, missuguse rikkumise pani vangla toime, kui ei ole kaebajale võimaldanud suuremas koguses WC- paberi ostmist.
  21. 09.02.
  22. a esitas kaebuse esitaja taotluse WC paberi saamiseks. Tallinna Vangla 13.03.
  23. a kirjaga nr 1-13/6941-1 jättis kaebuse esitaja taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebuse esitaja ei olnud põhjendanud oma vajadust saada rohkem WC paberit, kui vangla kauplusest on võimalik osta. Nimetatud vastusest nähtub, et Vangla leiab, et 3 rulli WC paberit nädalaks ühe inimese kohta, on piisav ja mõistlik kogus. Lisaks juhtis Vangla kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et iga kinni peetav isik teeb kauplusest sisseoste vaid enda tarbeks. 20.07.
  24. a registreeriti Tallinna Vanglas kaebuse esitaja 17.06.
  25. a taotlus, mille p-s 1 taotles kaebuse esitaja talle vangla poolt 12 rulli WC paberi väljastamist. Taotluse põhjuseks on kaebuse esitaja märkinud, et WC paber on talle vajalik tualettruumis hügieeniprotseduuride tegemiseks. Tallinna Vangla vastas kaebuse esitaja taotlusele 18.08.
  26. a kirjaga nr 1-13/37714-1 ning leidis, et kaebuse esitaja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Vangla selgitas kaebuse esitajale, et seoses sellega, et
  27. a juulikuu lõpus ja augustikuu alguses toimus kogu Eesti vanglasüsteemis rahandussüsteemi ümberkorraldamine ning seetõttu jäi üks tavapärane kaupluse kord vahele. Lisaks selgitati, et tulenevalt VSkE § 74 lg-st 4 võimaldatakse vanglas sisseoste teha vähemalt üks kord kuus ning kaebuse esitajal võimaldati vangla kauplusest teha sisseoste 01.07.
  28. a ja 06.08.
  29. a. Seega leidis Vangla, et ei ole rikkunud õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
  30. Tallinna Vangla direktori 31.12.
  31. a käskkirjaga nr 55 kinnitatud Tallinna Vangla asjaajamiskord" § 40 lg 3 kohaselt vaadatakse Tallinna Vanglale esitatud dokument läbi, asi lahendatakse või saatjale teatatakse läbivaatamise ja lahendamise tulemustest hiljemalt 30 päeva jooksul, kui õigusaktidest ei tulene teisi tähtaegu. Samuti sätestab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6, et märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Tallinna Vangla sai kaebuse esitaja taotluse 20.07.
  32. a ning vastas sellele 18.08.
  33. a, seega tähtaegselt. Vastamise kuupäevaks oli kaebuse esitaja saanud teha sisseoste vangla kauplusest, seega ei olnud vajalik kaebuse esitajale väljastada Tallinna Vangla poolt erinevaid hügieeni-ja muid tarbeid.
  34. Vangla väljastab kinni peetavatele isikutele tualettpaberit, kui taotlus on põhjendatud. Vangla ei eelda, et kinni peetav isik peab täpselt kirjeldama, missugusel põhjusel on tal tualettpaberit vaja ja vanglale piisab taotluse rahuldamiseks ka üldsõnalisest põhjendusest, nagu näiteks raha puudumine vanglasisesel isikuarvel, füsioloogiline eripära jms. Kaebuse esitaja oma taotlustes tualettpaberi väljastamiseks vangla poolt, kas keeldus üldse põhjendamast või siis ei põhjendanud, miks tal on umbes 12 rullile tualettpaberile kuus vajalik lisatualettpaber. Sellest tulenevalt jättis Vangla kaebuse esitaja taotlused rahuldamata. Vangla leiab, et on õiguspäraselt keeldunud lisatualettpaberi väljastamisest kaebuse esitajale. 6 rulli tualettpaberit kahe nädala kohta on selle tavapärasel ja mõistlikul kasutamisel küllaldane kogus ning vastav piirang ei saa kuidagi rikkuda kinnipeetava õigusi, eriti sellisel määral, et kinnipeetaval tekib nimetatud piirangust mittevaraline kahju. 4 Kaebuse esitaja väide mittevaralise kahju tekkimise kohta seoses tualettpaberi koguste piiramisega, on põhjendamata ja väide kahju tekitamisest paljasõnaline.
  35. Kaebuse esitaja ei ole Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ega kohtule esitatud kaebuses selgitanud, milles seisneb talle tekitatud mittevaraline kahju. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal üldse seoses vangla kauplusest tualettpaberi ostmise piiramisega mittevaraline kahju on tekkinud. Vastustaja jäi seisukohale, et täitmata on kahju hüvitamise nõude esimene eeldus. Tallinna Vangla direktori 14.01.
  36. a käskkirja nr 1 alusel kehtestati Tallinna Vanglas viibivate kinni peetavate isikute sisseostude kogustele piirangud. Nimetatud käskkirja kohaselt võib Vanglas kinni peetav isik ühe kaupluse korra ajal osta 6 rulli tualettpaberit, selles osas kaebajale piirangut ei tehtud. Käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud, seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga. WC- paberi ostmise piiramiseks on Vanglal seaduslik alus ning Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt. Samuti on Justiitsministeerium 08.06.
  37. a vaideotsusega nr 11-7/57 jätnud kaebuse esitaja samasisulise väide rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust on täitmata kahju hüvitamise nõude teine eeldus. Kuna kahju hüvitamise nõude esimene ja teine eeldus on täitmata, ei ole võimalik ka kolmanda eelduse, põhjusliku seose, esinemine. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi: kõige laiemas mõttes inimväärikust, selle komponente au ja head nime, aga ka põhiõigusi, mis inimväärikusel rajanevad, nagu era- ja perekonnaelu puutumatust, tervist ning isikuvabadust. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Antud definitsioon on kohaldatav ka avalikus õiguses, kuivõrd RVastS ei sätesta teisiti ning see pole tulenevalt RVastS § 7 Ig-st 4 vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.
  38. a otsuse nr 3-3-1-27-02 punktis 14 on märgitud, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Loetelu on ammendav ja muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla ei tule. Vangla on seisukohal, et ei ole WC paberi ostmise piiramisega põhjustanud kaebuse esitajale alandatust, hirmu, nördimust, muret ega kaotusvalu. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes ja kannatanul tekkinud mittevaraline kahju, mille tekkimine või kandmine on tõendatud, seejuures selle kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses eelmärgitud õigusvastase tegevusega ning kahju tekkimist ei ole võimalik vältida või kõrvaldada. Riigikohus 26.05.
  39. a otsuses nr 3-2-1-34-05 on selgitanud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, st missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad.
  40. Kaebuse esitaja väide, et talle on tekkinud mittevaraline kahju seoses sellega, et tal ei võimaldata osta tualettpaberit talle vajalikus koguses, on alusetu ja ei ole tõendatud, et Tallinna Vangla tegevuse tulemusel tekkis A. M.el mittevaraline kahju, seega on kaebuse esitaja taotlus kahju hüvitamiseks paljasõnaline ning alusetu. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda.
  41. Kohtuistungil selgitas vastustaja lisaks, et vahistatutele ei ole hügieenipakke ette nähtud, kuid kõikidele kinnipeetavatele antakse vajadusel ja nende taotlusel välja WC paberit, kui selleks on põhjendatud vajadus. Vastustaja esindaja S. Meister kinnitas, et seotult kaebaja vaietega, kontrollis ta vestluses kaebajaga, nagu kaebaja ka kinnitab, et mis probleemid võisid kaebajal olla. Kuna A. M. ise selgitas, kui talt küsiti, kas ta tahab, et vangla ostaks talle WC paberit ja väljastaks selle vangla arvelt, 5 vastas kaebaja, et tema ei taha, et vangla selle väljastaks, vaid tahab osta ise ja suuremas koguses. Kui jäi vahele 1 kauplusekord, siis ei saanud olla olukord hull, kuna 01.07.09 sai ta tellitud kauba, sj WC paberi ja 06.08.09 oli kaebaja esitanud järgmise tellimuse, mille alusel sai WC paberit. Kui kaebaja väidab, et sai selle ka kätte 17.08.09, siis tekkis vahe kaupluse tööst. Ei ole õige, et vangla valetas, et ta annab WC paberit kaebajale, kuid tegelikkuses ei andnud. Olukord kujunes selliselt, et ajal, kui vangla vastas Justiitsministeeriumile ja kaebajale, ei olnud veel saabunud 17.08.09 poekorra tagajärg. Kaebaja kinnitas, et ta sai selleks ajaks WC paberi poest, mistõttu ei olnud vastamise hetkel ka vaja enam WC paberit väljastada. Selle tõttu ongi vangla vastanud kaebajale, et vangla ei keeldunud seda andmast. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud toimikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
  42. A. M. oli esitanud vanglale 9 kahjunõuet, nende selgemaks eristamiseks nimetas ta käesoleva sündmuse nõude kahjunõudeks nr 6, vangla järgis selgema ülevaate saamiseks sama süsteemi. 02.04.09 märkis kaebaja kahjunõudes, et vangla keelas osta vangla poest vajalikus koguses wc paberit ja sellega tekitas ebameeldivusi hügieeniprotseduuride läbiviimisel, samuti tekitas vaimseid pingeid ja alavääristas teda, mistõttu esitas moraalse kahju nõude 10 000 kr. Vangla palus 20.04.09 nõuet täpsustada ja 24.04.09 kaebaja vastas, et kuivõrd vangla keelas poest osta vajalikus koguses WC paberit, siis tunneb ta end alavääristatuna ja vaimselt rõhutuna, kuna temale tekitatakse ebameeldivusi hügieeniprotseduuride läbiviimisel. Vastused on vastuolulised. Tegevus on vastuolus PS § 11, 12,18,VangS § 4.1 lg 1, 48 lg 1.
  43. Varasemalt on korduvalt ametnikele selgitanud, miks ta vajab paberit enam. Kahjunõude esitab füüsilise ja vaimse terrori peale, moraalse kahjunõude; rikutakse tema tervist ja kohtlemine alavääristab teda. Vangis olemine tehakse raskemaks, kui see on vajalik. Kohtule märkis kaebaja 06.07.09, et vangla keelas poest paberi ostmise vajalikus koguses, ta tunneb end alavääristatuna ja vaimselt rõhutuna, kuna tahtlikult tekitatakse ebameeldivusi WC protseduuride läbiviimiseks. Tekitatakse tahtlikult stressi ja pingeid. Vastused temale on vastuolulised. Varasemalt on korduvalt ametnikele selgitanud, miks ta vajab paberit rohkem. Tegevuse ja tegevusetusega tekitati talle raskusi. 07.09.09 kaebaja täpsustuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et kuivõrd vangla reguleeris paberi andmise käskkirjaga nr 1, siis temalt ei olnud tema vajaduste kohta keegi midagi küsinud, mistõttu ei saanud olla ka selge, missugused on tema vajadused. VangS § 48 lg 1.1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud teha vangla kaupluses sisseoste ühes kuus valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, tal on seega õigus osta kogu selle raha eest WC paberit, kui ta seda soovib, ilma seda detailselt lahti selgitamata. Vangla ei suuda tagada kaupluse tööd iga 2 nädala tagant. Samuti ei ole väljastatud WC paberit, ehkki ta taotles. Erinevatele ametnikele on raske põhjendada, miks tal kulub 6 rulli asemel 10 rulli paberit 2 nädala peale. Ta vajab seda keha iseärasuste tõttu hügieeni protseduurideks enam, kui ette nähtud. Justiitsministeeriumile vangla valetas, et annab kaebajale paberi vangla arvelt. Kohtuistungil jäi kaebaja moraalse kahju nõude juurde. 14.Kohus selgitas kaebajale, et ta saab kohtule esitada nõude nendes piirides, mis oli esitatud Tallinna Vanglale ja mille lahendas kohtueelselt vangla. 6 15.Kaebuse esitaja oli eelnevast nähtuvalt 02.04.09 seisuga, so kahjunõude esitamise aeg vanglale, vaidlustanud vangla keeldumise võimaldada temal teha sisseoste vangla poest enamas koguses WC paberit, kui seda lubab käskkiri nr 1, millega vangla sätestas poest ostude tegemise korra ja piirkogused. Seega ei saa kohus lahendada küsimust, kas vangla oleks pidanud 06.08.09- 17.08.09 käituma teistmoodi, kuna need sündmused on hilisemad, kui esitati kahjunõue. Kohus saab kontrollida vaid seda asjaolu, mis oli kahjunõude esitamisel tekkinud ja mida sai vangla lahendada. Seega ei saa kaebust põhistada nt 17.06.09 kaebaja esitatud taotluse kaudu, milles kaebaja soovis tasuta ehk vangla poolt WC paberi andmist; ka ei saa selle tõttu uurida, kas vangla oli valetanud ministeeriumile ja ei andnud peale seda taotlust ikkagi temale WC paberit. 16.Kuivõrd kaebuse esitaja leidis, et ta oli vangla direktori käskkirja nr 1 käskkirja vastu esitanud vaide, mis jäeti rahuldamata 05.03.09 Justiitsministeeriumi vaideotsusega nr 11-7/57, siis ei ole käskkiri nr 1 õigusvastane, see on kehtiv akt ning täitmiseks kohustuslik nii vanglatöötajatele kui ka kaebuse esitajale. Käskkirja nr 1 on vaidlustatud kohtus teiste kinnipeetavate poolt, kuid kaebuse esitaja ei märkinud, et tema oleks seda kohtus vaidlustanud, seega tuleb tal käskkirjast juhinduda. Kohtud ei ole ka senimaani teadaolevalt käskkirjale esitatud kaebust rahuldanud, käskkiri on jätkuvalt kehtiv haldusakt. Kuna keeld osta WC paberit vangla poest suuremas koguses, kui märgitakse selles käskkirjas, siis on keeld õiguspärane ega saa põhjustada kahju.
  44. Lähtudes eeltoodust reguleerib sisseostude tegemise korda VangS § 48 lg 1, VSKE § 74 lg 1, VSKE § 57 lg 3 norme arvestav ja VangS § 41 lg 2 , Tallinna Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 ja VangS § 66 lg 3 kooskõlas kehtestatud Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 1 14.01.09.a. ja sellega reguleeriti Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate isikute sisseostude kogustele piirangud. Käskkirja kohaselt võib kinnipeetav ühe kauplusekorra ajal osta 6 rulli tualettpaberit.
  45. Kaebaja märgib, et vaides 1-13/3277-1 oli märkinud vangla, et juhul, kui kinnipeetaval peaks kuluma 2 nädala peale rohkem, kui 6 rulli paberit, siis on tal seda võimalik saada kontaktisikult juurde. Kaebaja väidet, et see oli vanglal esitatud valeväide, ei saa põhistada nii nagu seda tegi kaebaja kohtuistungil. Hilisemad sündmused ei saanud põhjustada varasemat sündmust. Kuivõrd vangla sai kaebaja kahjunõude 02.04.09 ja lahendas selle nõude 03.07.09, siis ei saa kaebaja oma kaebust põhistada selleks ajaks veel saabumata sündmustega, A. M. põhistas kaebust kohtuistungil üksnes 02.04.09 seisule järgneva aja sündmustega, mida kohus kahjunõude lahendamisel arvesse võtta ei saa. Nähtuvalt kohtu poolt ära toodud selgitustest erinevatel aegadel on A. M. pigem häiritud juuli ja augustikuu sündmustest, mis aga ei saa põhistada kahjunõuet, mille kaebaja esitas 02.04.
  47. Riigikohus on otsusega nr 3-3-1-41-10 17.06.2010 (M.Lillemets kaebuses) tühistanud Tartu Ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused ja kohus jättis kaebuse osaliselt läbi vaatamata, märkides ära põhimõtte, et kohtud peavad esmalt kontrollima, kas kaebuse esitamisel kohtusse on läbitud kohtueelne vaidlus ja kui selgub, et see on mõnes nõudes läbimata, siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel selles nõudes, milles vangla poole ei ole eelnevalt pöördutud.
  48. Käesolevas A. M. kaebuses on kaebaja kohtueelselt VangS § 1.1 lg 8 kohaselt esitanud vanglale tekitatud kahju hüvitamise nõude, kuid mitte juuli-ja augustikuu sündmuste alusel. Seega ei saa kohus arutada seda, missugused taotlused jäid lahendamata juuli- või augustikuust. Kohus arvestada vaid neid motiive ja sündmusi, mis olid kaebajal ära nimetatud seotult kahjunõudega, mille kaebaja esitas vanglale 02.04.09 ja mida ta täpsustas 24.04.
  49. Vangla tegi otsuse 03.07.09 ja selles toodud kahju hüvitamise nõude keeldumise õiguspärasust tulebki kohtul kontrollida. 7 Kohus jätab eeltoodu tõttu kaebaja selgitused juuli ja augustikuu 2009 sündmuste kohta arvestamata ja selgitab kaebuse esitajale, et kui kaebaja vaidlustab vangla ees need küsimused, siis tuleb tal määrata õigusvastane tegu ning esitada vanglale kahjunõue ning alles seejärel saab ta pöörduda kohtusse.
  50. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, milleks on haldusakti kehtetuks tunnistamine, toimingu lõpetamine või haldusaktist või toimingust hoidumise nõue. Mittevaralise kahju nõude aluseks on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, samuti au või hea nime teotamise korral. Kaebaja esitas mittevaralise kahju nõude seotult väärikuse alandamisega. Kaebuse esitaja väidetav mittevaraline kahju on tekkinud seoses sellega, et Tallinna Vangla ei võimaldanud eelmärgitud vangla direktori käskkirjaga nr 1 osta vangla kauplusest vajalikus koguses WC paberit. Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes tehtud toiming, millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
  51. Kaebaja peab moraalseks kahjuks ka seda, et kui ta oli taotlenud WC paberi väljastamist, siis seda tegelikult ei väljastatud ehkki ministeeriumile vastastati kirjalikult, et kaebajale tagatakse (antakse) WC paber, kui ta seda soovib avalduse alusel. Kuivõrd A. M. oli esitanud suurel hulgal erinevaid vaideid ja nõudeid vangalale, siis kohtule nähtub, et kaebaja ise ei suutnud enam adekvaatselt jälgida, mis põhjusel üks või teine sündmus toimus ja vastus esitati ning mida ta saab kohtus vaidlustada või mida mitte ja mis oli üldse tema kahjunõude aluseks, kui ta pöördus vangla poole kahjunõudega. Kohus määras asja kuulamisele kaebaja soovil ning samas palus täpsustada, missugused tegevused/sündmused olid kahjunõude esitamise ajaks saabunud ja tekitanud kahjulikke tagajärgi. .
  52. Vastustaja jäi seisukohale, et kaebaja ei saanud ega saa nõuda WC paberi ostmist üle vangla direktori käskkirja nr 1 märgitud normide, haldusakt on kehtiv. Seega tuli A. M.el esitada taotlus WC paberi saamiseks vanglale, et talle antaks lisapaberit. 24.Kaebaja väited tema avalduse õigusvastase mitterahuldamise kohta olid kohtuistungil esitatud 17.06.
  53. a taotluse suhtes, mis ei puuduta aga vanglale esitatud kahjunõuet, mida arutab käesolev kohus. Kaebaja selgitused kohtuistungil sellest, et kaebaja hiljem hakkas selgitama füsioloogilisi erivajadusi ja siis ta ka sai võimaluse lisa WC paberi väljastamiseks, ei ole samuti asjakohased, kuivõrd ajaliselt hilisem sündmus ei kinnita veel, et enne seda tehtud toiming oli vale. Kui vangla hakkas talle paberit väljastama lisaks ettenähtud poekorras tehtavale ostukogusele konkreetse avalduse alusel, siis tingis selle kaebajast johtuv konkreetne palve või vajadus. Ka ei saa segi ajada vaidemenetluses käskkirja nr 1 toiminguid ja neid vastuseid, mis ei olnud tehtud enne kahjunõude esitamist.
  54. Uurides kaebaja kahjunõuet nr 6 nähtub, et kaebaja ei olnud rahul sellega, et direktori käskkiri nr 1 ei võimalda teha oste nii nagu ta ise peab vajalikuks, nii märkis kaebaja, et ta ei näe loogikat, miks ta oma raha eest ei saa osta kaupa piisavas koguses. 8 See aga ei näita ära põhjust, et tal on hädavajadus suuremale kogusele WC paberile kuus, kui teistel. Pigem selgitab see, et ta ei olnud nõustunud käskkirjaga nr 1 ja vaidles endiselt sellele vastu. Kuivõrd kaebaja oli vaidlustanud käskkirja nr 1 õigsust vaide korras ja ta ei olnud saavutanud selle tühistamist, siis oli vanglal õigus mitte lubada osta paberit suuremas koguses. Vastav õigus tuleneb kehtivast käskkirjast nr
  55. Vaideotsusest 05.03.09 nr 11-7/57 (tlk 189) nähtub, et kaebaja vaidlustas käskkirja nr 1 ja seal ka põhjendas, miks ta leiab, et käskkiri on õigusvastane ja miks ta vajab rohkem paberit. See vaie jäeti rahuldamata, seega õigusvastast tegevust ei tuvastatud. Seega ei ole kaebajale tekitatud kahju põhjusest, et Tallinna Vangla direktori käskkiri 14.01.09 a nr 1 on õigusvastane võib seab õigusvastaselt piirangud WC paberi ostmisel. Kohus nõustub vanglaga, et õiguspärasega haldusakti nõuetega kooskõlas toimides ei saanud tekkida kaebajale kahju.
  56. Kaebaja oli esitanud seega vaide 21.02.09 direktori käskkirja tühistamiseks ja kaebaja märgib, et ta sai vaideotsuse 05.03.09, milles vaie jäeti rahuldamata. Kaebaja selgitab, et ta arvestas sellega, et vangla oli ministeeriumile märkinud vaide vastuses, et talle antakse paberit juurde, selle tõttu ta kohtusse kohe ei pöördunud ja lootis, et talle väljastatakse lisapaber. 20.02.09 esitas ta avalduse ministeeriumile, selgitas seal, et vaatamata suulistele avaldustele ja kirjalikele avaldustele ei ole ta tänaseni WC paberit vanglalt saanud. 09.02.09 esitas ta taotluse WC paberi saamiseks vanglale, millele sai keelduva vastuse 13.03.09 nr 113/6941-
  57. Sellele vastusele esitas ta omakorda vaide ja 25.03.09 see tagastati puuduste kõrvaldamiseks. 02.04.09 esitas ta märgukirja vaidele ja märkis, et ta ei ole kunagi soovinud, et vangla ostaks temale WC paberit, vaid ta on korduvalt palunud, et vangla võimaldaks seda temal osta vajalikus koguses sooritamaks hügieenilisi protseduure. 08.04.09 edastati vaie ja ministeerium jättis 08.06.09 vaide rahuldamata kirjaga 1-7/
  58. Uue taotluse paberi saamiseks esitas ta 17.06.09.a. ja põhjendas taotluse rahuldamise vajalikkust. See taotlus jäeti rahuldamata 18.08.09 ja sellele esitas ta vaide 21.08.09 ning siis pöördus kohtusse. Vaidlust ei jäänud küsimuses, et kaebaja kahjunõude esitamise ajaks Tallinna Vangla direktori 14.01.
  59. a käskkiri nr 1, millega kehtestati Tallinna Vanglas viibivate kinni peetavate isikute sisseostude kogustele piirangud, oli ja on kehtiv haldusakt. Nimetatud käskkirja kohaselt võib Tallinna Vanglas kinni peetav isik ühe kaupluse korra ajal osta 6 rulli tualettpaberit. Käskkirja ei olnud keegi kehtetuks tunnistanud, see kehtib ka käesoleval ajal, seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga ja neid norme tuli ja tuleb järgida.
  60. Riigikohus on 22.03.2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-06 rõhutanud, et „inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärika kohtlemise nõue laieneb ka kinnipeetavatele. Asjaolu, et isik kannab karistust kuriteo toimepanemise eest ja sellega seoses on tema suhtes seaduse alusel kohaldatud põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, ei anna õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse enam, kui see tuleneb otse seadusest.“ Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-4110 17.06.2010 märkinud, et kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tõendamist vajavad asjaolud on erinevad, olenevalt sellest, kas soovitakse tervise kahjustamise või väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus on ka märkinud, et kohtu praktikale viidates on Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutanud, et kinnipeetavale ei tohi põhjustada rohkem kannatusi ega ebameeldivusi, kui vangistusega paratamatult kaasneb. Kohus selgitab ka seda, et inimväärikuse alandamise motiivi esitamisel tuleb kontrollida, kas isikule põhjustati kannatusi ja kas on tegemist kannatustega, mis kujutab endast väärikuse alandamist; kannatuste taseme tuvastamisel arvestatakse, kas tegu oli väärikust alandav ja kas täiendavad piirangud on vajalikud; kannatuste taseme tuvastamisel arvestatakse lisaks füüsilist ja vaimset mõju isikule, selle kestvust jms. 9
  61. Kaebaja ei olnud vanglale kahju esitamisel selgelt määratlenud, missugune konkreetne tegevus oli tema suhtes toime pandud, millele järgneid tagajärjed. Kui vangla palus nõuet täpsustada, siis nähtub, et kaebaja jäi endiselt umbmääraseks ja leidis, et vangla keelas tal osta suuremas koguses paberit, vastused esitati vastuolulise sisuga. Seega nähtub, et kuigi kaebaja teadis, et käskkiri nr 1 kehtib, ei olnud sellest tulenevat keeldu tal põhjust pidada õigusvastaseks. Kohtus kaebaja käskkirja nr 1 ei vaidlustanud. Järeldub, et kui keeld kehtis, siis vangla vastaski õigesti, et paberit rohkem poest osta ei saa. Vangla lahendas järelikult kaebaja kahjunõude õigesti osas, milles kaebaja pidas keeldu õigusvastaseks. Kohus märkiski, et kuivõrd keeld osta vangla poest WC paberit suuremas koguses, kui käskkirjas on märgitud, on seaduslik, siis iseenesest sellest kahju tekkida ei saanud. Kaebaja sai osta enne kahjunõude esitamist vangla poest WC paberit käskkirjas nr 1 toodud koguses ja kaebaja ei esitanud tõendeid, et ta seda teha ei saanud. Hilisemad sündmused, st poekorra vahelejäämine suvel, ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Takistavaks asjaoluks vangla poest suuremas koguses WC paberi ostmiseks tuleneb kehtivast vangla direktori käskkirjast nr 1, seega saab ja sai vangla teha keeldumise poest suuremas koguses WC paberi otsmiseks. Kui kaebaja leidis, et tema ei tahtnudki muud, kui oma raha eest osta poekorra ajal nt kogu raha eest üksnes WC-paberit, siis saab järeldada, et kaebaja nõue oli käskkirja nr 1 nõuetega vastuolus ja vangla niimoodi kaebajale ka vastas. Kahjunõude rahuldamiseks ei olnud seega alust põhjusest, et A. M. ei olnud rahul kehtiva käskkirjaga nr 1 ja sellega, et ta sooviks hoopiski kogu raha eest osta paberit.
  62. Kohus selgitab kaebajale lisaks, et kaebaja üksnes eksitas vanglat, kui asus teoretiseerima, et temal oleks õigus osta kogu raha eest WC paberit, kui ta seda tahab. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta esitas konkreetsel poekorral taotluse, teha sisseost kogu kasutamiseks lubatud raha ulatuses üksnes WC paberi ostmiseks. Kuna selline poeleht puudub ja kaebaja ka ei väida, et ta sellise ostusoovi vormistas, siis ei ole vangla saanud ka teha konkreetset keeldumist. Kui puudub keeldumine, ei saagi väita, et vangla keeldus sellise konkreetse taotluse rahuldamisest ja kaebajal tekkis selle tõttu kahju.
  63. Kohus ei tuvastanud, et vangla esitas ministeeriumile valeandmeid. Seega ei tekkinud kahju väidetavast vangla valest vastusest. Ühtegi vangla vastust ei ole vaidemenetluses ka tunnistatud õigusvastaseks. Kui Kaebaja vanglale esitatud kahjunõude esitamise aja seisuga ei olnud ühtegi vangla vastust tunnistatud õigusvastaseks, seega ei olnud tekkinud olukorda, et vangla suhtes oleks tuvastatud õigusvastast tegevust. Kui puudus õigusvastane tegevus vastamisel, siis ei saanud kaebaja väita, et tal juba tekkis kahju ja vastustaja ei saanud rahuldada kahjunõuet.
  64. 09.02.09 oli esitanud kaebaja taotluse WC paberi saamiseks, ta märkis, et kuivõrd käskkirjaga nr 1 kehtestati koguselised piirangud poest paberi ostmiseks, siis ta soovib saada WC paberit. Ta lisas, et tema poolt esitatud vaides oli märgitud, et vangla annab WC paberit, kui peaks tekkima vajadus. Seega saab kohus järeldada, et kaebaja enne seda ei olnud sellist avaldust esitanud ja ei olnud ka põhjust loota, et vangla juba vaidele vastamisel lubas eraldada talle paberit mingiks konkreetseks tähtajaks nn automaatselt. Vangla vastuse ja kehtiva korra kohaselt rõhutas vangla, et ta saab paberi eraldada, kui selleks esitatakse põhistatud taotlus. Vaides niimoodi ka märgiti, et seda tehakse siis, kui tekib vajadus. A. M. ei olnud märkinud põhjust või vajadust, miks oleks vaja, et vangla talle suures koguses paberit annab. Ilmselgelt siis, kui vangla on püüdnud reguleerida asjade kuhjumist kambritesse, püüdnud vältida võlasuhete tekkimise jms olulistel vangla julgeolekut põhistavatel asjaoludel, ei saagi ta rahuldada taotlusi, kui sealt ei nähtu selle rahuldamiseks vajalik põhjus. Kaebaja sisuliselt soovis erikorda tema suhtes, mis aga tuleb võimaldada kaalutletult, vastupidiselt ei ole vanglas korra saavutamine ja võrdne kohtlemine võimalik. Kui kõik ilma põhjuseta sooviksid kehtivast korrast 10 erinevat kohtlemist, ei toimiks kord enam üldse. Seega leiab kohus, et taotlust tuli põhjendada ja vastupidiselt ei saanud lootagi, et nö automaatselt ja põhjust teavitamata, pidi ta juba saama WC paberi. Vangla selle taotluse lahendas ja 13.03.09 kirjas 1-13/6941-1 märkis, et kaebaja ei olnud märkinud, miks ta vajab paberit suuremas koguses, kui seda lubab vangla käskkiri nr
  65. Kuivõrd vanglale ei nähtunud suurema WC paberi koguse väljastamise vajadust, siis selgitas vangla, et iga kauplusekorra 6 rulli WC paberit peaks olema piisav ja mõistlik kogus ning vangla märkis lisaks, et vangla ei ole soovinud tekitada koguste määramisel olukorda, et kinnipeetavad hakkaksid kauba suuremate koguste saamisel andma asju üle üksteisele ehk et kaubakogus on mõeldud isiku enda tarvete rahuldamiseks. Seega nähtub kohtule, et vangla oli kaebaja taotluse lahendanud, mitte ei olnud tegevusetu ja see vastus ei ole ka sisult vale ning seda vastust vaidemenetluses ei tunnistatud õigusvastaseks. Seega saab kohus järeldada, et vastus oli õiguspärane ja kaebaja taotlus lahendati õiguspäraselt, kuna vaideotsus selle taotluse suhtes on jõustunud ja kehtiv. Kohtul tuleb nentida, et kaebajale ei saa kahju põhjustada õiguspärane vastus ehk taotluse lahendus. 17.06.09 esitatud taotluses kaebaja põhjendas WC paberi saamise vajaduse. Kuid selle taotluse osas ei saa kohus asjaolusid arvestada, kuna kohus juba märkis, et selleks hetkeks oli kahjunõue lahendatud. Kahjunõudes vanglale märkis kaebaja 02.04.09, et see on esitatud põhjusest, et vangla keelas osta WC paberit vajalikus koguses ja tekitas ebameeldivusi hügieeni protseduuride tegemisel, ehk ka siit nähtub, et kaebaja ei vaidlusta mitte fakti, et talle ei antud vangla arvelt tasuta paberit vaid ta vaidlustas ostude küsimust. Ka täpsustatud kahjunõudes märgib kaebaja ära ostu küsimuse. Kuivõrd kohus saab läbi vaadata kahjunõude selles ulatuses, milles see oli esitatud kahjunõudes vanglale, siis nähtubki, et ostuküsimus on reguleeritud kohtus kaebaja poolt vaidlustamata haldusaktiga ning kuivõrd keeldumine tugineb õiguspärasel haldusaktil, ei saanud kaebajale tekkida kahju vastustaja õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest. Seega nähtub, et kuivõrd kaebaja ei soovinudki selles kahjunõudes hüvitist põhjusest, et temale ei antud tasuta WC paberit ehk vangla vahendite arvelt lisapaberit, siis sai keeldumine tugineda vangla direktori käskkirjale nr
  66. Kohtu arvates on kaebuse esitaja jätnud selle asjaolu vajaliku tähelepanuta. Kuna käskkiri nr 1 aga on õiguspärane, siis keeldumine sellele tuginedes ei saanud tuua õigusvastaseid tagajärgi. Mitte igasugune ebameeldiv olukord ei ole kahjunõude aluseks. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et nii pöördumiste alusel kui ka kahjunõude kontekstis sai kaebaja taotlust mõista nii, et ta ei olnud rahul käskkirjaga nr 1, mis oli seaduslik ja kehtis. Kuna kaebaja on ka rõhutanud ning märkis veel ka 02.04.09 kirjalikult, et ta ei ole soovinud, et vangla ostab talle vajalikus koguses paberit ja on korduvalt palunud, et tal võimaldataks endal osta vajalikus koguses paberit, siis ei olnud kahjunõude esitamise ajaks tekkinudki olukorda, kus vangla oleks saanud põhjustada kahju sellel motiivil, et ta keeldus paberi eraldamisest vangla arvel. Kaebaja kahjunõue oli endiselt suunatud selle vastu, et ta soovis osta paberit ise ja seda takistas vanglas kehtestatud kord. Vangla esindaja selgitas, et ta käis üle küsimas kaebajalt, kas tal on vaja vangla poolt paberi andmist, kuid kaebaja esitas peale vangla vastust 02.04.09 vaide, mis eksitas vanglat, kuna selles ta sõnaselgelt (tlk 192 pöördel) kinnitas, et ta ei ole kunagi avaldanud, et vangla ostab temale WC paberit, vaid palus, et tal lubatakse osta. See kirjalik tõend kinnitab kohtule, et kaebaja ise oli soovinud paberit osta, mitte saada seda vanglalt ja ehkki see on vastuolus tema avaldusega 09.02.09, on kaebaja jäänud selle juurde ka kahjunõuet vormistades. Kui S.Meister oli saanud sellise selgituse ja see oli ka kirjalikult vormistatud nii, siis ei olnud tal põhjust arvata, et kaebaja juba on esitanud või esitab vanglale soovi, et ta tahab WC paberit vangla arvelt. Samas ei märkinud menetlusosalised, et selle vestluse käigus oleks kaebaja põhistanud vana, st juba esitatud ja lahenduse leidnud avaldust. 11 Vanglalt tasuta paberi küsimine 17.06.09 ei puutu enam käesolevasse asjasse, kuna on hilisem sündmus, kui väidetav kahju kaebajale oli tekkinud. Kohus korduvalt on juba märkinud, et kahjunõue esitati 02.04.09 seisuga ehk kahju pidi tekkima enne seda.
  67. Kohus selgitab, et kuivõrd kaebaja oleks saanud märkida ilmselgelt kohe, mis on suurema paberi vajaduse põhjuseks, ei oleks tal tulnud niisugusel viisil ja hulgal esitada kaebusi, mis tekitasid rumala olukorra. Kui isikul oli tõsine vajadus WC-paberi järele, siis ei saanud ta valida ka viisi, kuidas teda aidatakse. A. M. on seda hilisemalt ka mõistnud, kuivõrd ta esitas sõnaselge taotluse saada vanglalt lisakogus WC paberit, st ta ei soovinud seda enam teha poe-ostu korras. Seega ka arvates 02.04.09 kuni uue taotluseni 17.06.09 ei ole kaebajal põhjust väita, et vangla oleks pidanud ikkagi hakkama temale paberit andma tasuta või omal algatusel. Kaebaja 09.02.09 taotlus oli jäetud rahuldamata, selle õiguspärasus on kinnitatud vaideotsusega ja edasi oli kaebaja juba 02.04.09 selgitanud vastustaja esindajale suuliselt ja kirjalikult, et ta soovib osta poest rohkem, kuigi teadis, et selline soov on vastuolus käskkirjaga nr
  68. Kaebaja väitis ka kohtuistungil, et ta esitas konkreetse taotluse suurema koguse väljastamiseks vangla arvelt 17.06.09 ja sellest keelduti 18.08.09, seega nähtub, et kahjunõue oli selleks ajaks juba esitatud ning lahendatud. Kaebaja vaidlus piirdus endiselt seatud piirkoguste üle, mis märgitud käskkirjas nr
  69. Kaebaja kahjunõudes esitatud selgitus, et suurem ostukogus on vajalik hügieeni mõttes, ei asenda nõuet, et tal tuli soovi põhistada juba enne kahjunõude esitamist. Kahjunõude esitamisel oli hilja märkida, mis oli vajaduse põhjuseks. Kuigi kaebaja on veel kohtule märkinud, et ta tegi endast kõik oleneva, et kahju vältida, ei saa kohus sellega nõustuda. Kaebaja ei olnud vanglale märkinudki, et tal tekivad hügieeniprobleemid, kui ta saab vähema koguse paberit, kui seda näeb ette käskkiri nr
  70. Kaebaja vaidles motiivil, et vangla ei tohi keelata tegemast oste poest oma raha eest nii, nagu tema seda soovib. Kui kaebaja ise nägi ette, et tal tekib kahju, siis pidi ta kahju vältima, st kui ta nägi, et talle tekib kahju sellest, et tal jääb paberist WC-s puudu, siis ei olnud vaja väidelda teemal, miks ta soovib osta paberit suuremates kogustes oma raha eest. A. M. oleks saanud kohe esitada taotluse, et tal on seotult kehaliste iseärasustega vajalik saada vanglalt abi ning eraldada lisakogus paberit lisaks sellele, mis ta tohib osta poest. Vangla eraldab paberi konkreetse taotluse alusel, see jääb ka arvestuslikuks aluseks. Põhjendamise vajalikkust oli kohus juba eelnevalt selgitanud. Tervisest tingitud vajadusel oli tal võimalik ka paluda nt arstilt soovitust ja selgitada arstile või muule med-töötajale oma vajadused, kui ta ei soovinud põhistada asjaolusid vangla-ametnikele ja kui oli ka ette näha, et neid selgitusi tuleks esitada mitmel korral ja erinevatele ametnikele ja see oleks olnud ebamugav. Kokkuvõtteks leiab kohus, et isik ei saa valida viisi, kuidas teda abistatakse. Kui kaebajal oli mõjuv põhjus (kehalised iseärasused hügieeni pidamise huvides) tarvitada WC paberit rohkem, kui seda poekord võimaldas, siis oli selleks võimalus esitada põhistatud taotlus, et vangla eraldaks selle paberi, ei olnud põhjust oodata, et automaatselt vangla ja ministeeriumi kirjavahetuse tulemusel keegi hakkab seda eraldama, ka ei olnud põhjust oodata kuni 17.06.09.a. Veel vähem oli aga põhjust siduda seda õigust pikal perioodil direktori käskkirja nr 1 normide üle vaidluste esitamisega. Kaebaja valis vaidlustamise viisi ja nõudis, et tema suhtes kehtestataks poe ostukorrast erinev kohtlemine ja kui seda ei rahuldatud, siis ei olnud asjakohane ikkagi nõuda WC paberit samal viisi. Vastuste ebaõigsust kohus ei tuvastanud, ehkki kaebaja märkis, et vangla andis eksitavaid signaale. Vaide korras on vastustaja vastused jäänud ka jõusse, seega ei ole tuvastatud kahjunõude alus. Kohus loeb, et vanglale nõude esitamine suurendada WC-paberi kogust poest ostukorrast erinevalt, oli vastuolus kehtiva korraga ja vangla keeldumine oli seaduspärane. Kui kaebajale ka tekkisid selliselt kahjulikud tagajärjed, ei ole alust nende hüvitamiseks. 12
  71. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et Riigikohus on 26.05.
  72. a otsuses nr 3-2-1-34-05 selgitanud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, st missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Antud definitsioon on kohaldatav ka avalikus õiguses, kuivõrd RVastS ei sätesta teisiti ning see pole tulenevalt RVastS § 7 Ig-st 4 vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.
  73. a otsuse nr 3-3-1-27-02 punktis 14 on märgitud, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Loetelu on ammendav ja muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamine kõne alla ei tule. Tallinna Vangla on seisukohal, et ei ole WC paberi ostmise piiramisega põhjustanud kaebuse esitajale alandatust, hirmu, nördimust, muret ega kaotusvalu. Kohus nõustub sellega, kuna kaebaja selgitas kohtule hoopiski seda, mis olukord ja tagajärjed tekkisid peale teise taotluse esitamist ja poekorra vahelejäämist, mis ei ole aga käesoleva kaebuse küsimus. Kohus juba märkis, et piirangute seadmine kaupade (sh WC paber) ostmisele olid seatud kooskõlas seadusega. Kaebuse esitaja oli aga leidnud, et tulenevalt VangS § 48 lg-st 1 võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud, seega peaks temal olema õigus osta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires kasvõi ainult WC paberit. Kohus oli ka märkinud eelnevalt, et selle tõttu saab kaebaja kahjunõude aluseks olla vaid kaebaja taotlus, mis põhineb vangla poest ostukorra regulatsioonil, mitte aga soovi saada vanglalt nn tasuta paberit. Kuna VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud ja Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 74 lg 1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all ning lõike 4 kohaselt võimaldatakse sisseoste teha vähemalt üks kord kuus, siis pidi kaebaja ka olukorda mõistma, kuivõrd seadus sätestas, kuidas ta saab talitada ja mida vanglalt nõuda. See ei olnud kaebuse esitajale siiski üllatuseks, et tal tuleb arvestada korra sisseseadmisest, et tal võib tekkida vajadus saada paberit suuremas koguses, kui ta ehk seni oli poest ostnud. Seega ei nähtu kaebusest, et A. M. ei saanud ette näha võimalikke tagajärgi, kui tal ostukorras võib tekkida ebameeldiv olukord paberi puudumisest. Kaebaja oleks saanud koheselt esitada vanglale avalduse, et talle antaks võimalus saada lisakogus paberit vangla arvel ja et tal on selleks tervislikud vms mõjuvad põhjused, kaebaja seda ei teinud. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja siiski ei asunud vangla kahjunõudes tõendama, et kaebaja jäi hätta, st tekkisid kahjulikud tagajärjed. Kohtus märkis kaebaja hoopiski, et ta 17.06.09 taotluse mitterahuldamisel küsis ametniku kaudu lisapaberit ja et ametnik tõi talle selle teistelt kinnipeetavatelt, mille ta hiljem tagasi andis. See aga ei selgita, mis juhtus enne kahjunõude esitamist. A. M. märkis istungil, et ta leidis väljapääsu, mistõttu ta ei jäänud paberita isegi siis, kui poekord oli vahele jäänud ehk talle ei tekkinud tagajärge ka ebasoodsal ostu-perioodil. Kuivõrd kohus ei saa lahendada 17.06.09 taotluse asjaolusid ja 18.08.09 keeldumist ja võis olla ka tegelikult nii, et ametnik oligi teda vangla vahenditest hoopiski abistanud ja kaebaja ekslikult järeldas, et seda tehti kinnipeetavate abiga, nähtub, et kaebuse esitaja kinnitas, et on võimalik paberit saada, sj tema väidetel ka mööda minnes kehtivast korrast. 13 Kuivõrd kaebaja ei kinnitanud ega esitanud tõendeid käesolevas kahjunõudes, et tal ka tegelikult oli paberipuudus või et tekkisid kahjulikud tagajärjed, siis ei saa kohus ka järeldada, et kaebaja jäi vajaliku paberita ja et tal tekkisid kahjulikud tagajärjed. Kuigi kaebaja märkis, et vangla viimane vastus koos poelehtedega kinnitab, et ta vajas paberit kogu aeg enam, ei ole see veel tõendus, et ta kasutas seda paberit enda tarbeks. Kaebaja kinnitas võlasuhete olemasolu (nimetas selle küll töövõtuks), nt suitsude osas märkis, et poelehele on küll märkinud, et ostis suitsu, kuid kohtule selgitas, et mitte oma tarbeks, kuna ta ise ei suitseta. Kaebaja ostis seda selleks, et teised abistaksid teda töödes, mis ta tervise tõttu ise teha ei saa. Kohus järeldab, et ei ole välistatud, et ta samamoodi juba varasemalt tasus tööde tegemise eest hoopiski WC paberiga ja poelehes märgitud kogused ei olegi silmas pidanud tema enda vajadusi. Samas nähtub kaebaja seletustest, et ta sai hiljem, kui väidetult tekkis poekorras paus, lahendada küsimuse nii, et ta laenas paberi teistelt isikutelt ja ei jäänud ilma WC paberita. Vangla ongi selliste suhete vältimiseks seadnud sisse põhjendatult poest ostu limiidid ja kohus nõustub vastustaja selgitustega käskkirja nr 1 osas. Kohus leiab, et kaebaja ei mõelnud oma kahjunõuet piisavalt läbi. Kokkuvõtteks kohus leiab, et vanglale esitatud kahjunõue oli üsna üldsõnaline ning tõendamata. Kui kaebaja nägi ära, et ta oli saanud selgitused, et kehtivat korda ei muudeta, siis pidi olema ettenähtav, et vangla ei saa ka kahjunõuet rahuldada, kui kaebaja endiselt nõuab poe ostukorra vastast tegevust ja käskkiri nr 1 kehtib. Vangla ei saanud temale ka muudmoodi vastata, kui tuginedes käskkirjast nr 1 tulenevale keelule. Kaebaja võimalik ebamugavustunne käskkirja nr 1 andmisest ei selgita samuti, et tal on juba tekkinud kahju, mis viiks järeldusele, et talle põhjustati väärikuse alandamisena käsitavaid kannatusi. Kohus ei tuvastanud, et kaebajale on põhjustatud vangla käitumisest kannatusi, mis annaks välja kannatuste mõõdu, mida saaks käsitleda väärikuse alandamisena. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest, käskkirjast nr 1 ning kehtivast vangla korrast ei ole asjakohased, kui need on vastuolus kehtiva haldusaktiga ja vanglas kehtiva korraga.
  74. Kohus leiab, et eeltoodut kokku võttes vastustaja lahendas kahjunõude õigesti ja A. M.e kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  75. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 500 kr (tlk 118). Karin Kalmiste kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.