Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsembril 2009. a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 42lg 1,2,3, § 61 lg 1,2,4, § 70 lg 1 kohus otsustas: Tuvastada, et J.J.

sünd. xx xx xxxx. ik.kood xxxxxxxxxxx sünnikoht Pärnu linn, sünd registreeritud Pärnumaa Perekonnaseisuametis xx xx xxxx.a. sünniakt nr xxx põlvneb H.H.`st ik.kood xxxxxxxxxxx.Kanda H.H. isana J.J. sünniakti. Välja mõista H.H.`lt elatusraha K.J. kasuks poja J.J. sünd. xx xx xxxxülalpidamiseks alates 27.aprillist 2009.a. 1500 ( üks tuhat viissada ) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xx xx xxxxa. Kohtukulude jaotus Jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1

§ 43alusel s.o.

ema ütluste järgi, ekspertarvamusega ( ekspertiisiakt nrxx-xxxx-xx/xxxx xx xx xxxx), mille kohaselt H.H. saab väga suure tõenäosusega olla J.J. isa, kostja kirjaliku vastusega kohtule 25.augustist 2009, mille kohaselt ta ei välista asjaolu, et võib tõesti olla xx xx xxxx.a. sündinud lapse J.J. bioloogiline isa.Kostja kinnitab, et kohtus xxxx.a. suvel hagejaga mingil üritusel ja sel ajal toimus ka võimalik lapse eostamine. Elatise suuruse osas tuleb arvestada asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last X.X. ning X.X. kooselust laste ema X.X..Laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal (

§ 60

lg 1) ja seetõttu jätab kohus tähelepanuta kostja seisukoha, et kostja elukaaslane X.X. on imikuga kodus ja saab riigilt suuremat hüvitust kui hageja poolt nõutud summa.Kostja on esitanud kohtule teate töölepingu lõpetamise kohta xx xx xxxx, mille kohaselt kostja tööandja OÜ xxxxxxx on teatanud , et alates 01.novembrist 2009 on kostja töötasu suuruseks 4350 kr ja talle jääb 0,5 varustaja ametikohta. Kinnistusraamatu andmetel kostjal kinnisvara ei ole.Hageja enda töötasu on 7 000 krooni kuus.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. 2175 kr kuus. Hageja on väitnud, et lapse ülalpidamiseks kulub igas kuus 8 000 kr ja on palunud kostjalt välja mõista 4 000 kr kuus. Hageja ei ole hagis kulutuste suurust kulutuste lõikes välja toonud.

§ 61

lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.Eelneva alusel tuleb 2

§ 70lg 2 alusel so.

kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Riigikohus on seda küsimust selgitanud oma otsuses nr 3-2-1-36-08 . Eeltoodud otsuse p. 11 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad

§ 38

lg 1 kohaselt laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus.Kohus võib

§ 42

lg 1 järgi tuvastada mh lapse ema nõudel lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha. p. 12

§ 38

lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad.Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seega on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine . p.13 See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist.Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest ,

§ 70

lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Käesolev hagi on Pärnu Maakohtule esitatud 27.aprillil 2009 seega samast ajast saab kostjalt elatise välja mõista, mitte tagasiulatuvalt aasta varem nagu hageja on nõudnud. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielu ja põlvnemise asjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ingrid Hallas Kohtunik Ärakiri õige: I.Hallas /Kohtunik/ Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2010 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus lapsele väljamõistetud elatise suuruse osas.
2. Välja mõista H.H. elatis 2 175 krooni kuus K.J. kasuks poeg J.J. (sünd xx xx xxxx ülalpidamiseks alates 27.04.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, see on kuni xx xx xxxx.
3. K.J. apellatsioonkaebus rahuldada ja H.H. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3