VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-24373
- juunil 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad L P-S hagi J S vastu abielulahutuse nõudes 15 000 krooni Hageja: L P-S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: J S (sünd XXX, elukohtXXX) Hagimenetlus 01.06.2010, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Jelena Nikolajeva Hageja Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Tamara Šabarova RESOLUTSIOON
- Rahuldada L P-S hagi täies ulatuses.
- Lahutada J S ja L P-S (abielueelne perekonnanimi P) abielu, mis on registreeritud ENSV Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt 28.04.1990, kanne nr
- L P-S säilitatakse peale abielu lahutamist abielu ajal kantud perekonnanimi ”P-S ”.
- Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-24373 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-07-24373 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 29.06.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt abielu lahutamise ja elatise nõudes, palus hageja lahutada poolte vahel XXX .a Narva Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu, aktikanne nr 255 ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poeg S, sünd. XXX.a, ülalpidamiseks 1 800 krooni alates käesoleva hagi esitamisest kohtusse. Kohtukulud jätta kostja kanda. Abielu kostjaga on registreeritud Narvas XXX.a. Pooltel on poeg S, sünd. XXX.a, kes elab koos hagejaga. Perekonna loomisest alates töötab kostja laevastiku meremehena ja sel põhjusel käib ta tihti kaua kestvatel merereisidel. Poolte kooselu ajal katsus hageja alati perekonda hoida, kuigi kostja viibis kodus vaid 2 kuud aastas ning 7-8 kuud oli ta merereisidel. Käesoleval ajal arvab hageja aga, et pole mõtet enam perekondlikke suhteid hoida, sest alates 2004.a on perekond faktiliselt lagunenud. Kostja ei tee omalt poolt mingeid jõupingutusi selleks, et poolte perekondlikke suhteid hoida ja rohkem tähelepanu pöörata poja kasvatamisele. Kostja ei hoolitse perekonna eest ega tunne huvi selle vastu. Vahendeid poja ülalpidamiseks saadab ta ebaregulaarselt ning vähe. Nt 2007.a kuue kuu eest saatis kostja poja ülalpidamiseks üldsummas 350 USA dollarit, mis on 688 krooni kuu kohta. On ilmselge, et neist vahendeist ei piisa 17-aastase noormehe ülalpidamiseks, kuna poeg elab koos hagejaga, õpib gümnaasiumis ning hageja hoolitseb ta eest iga päev. Pojal on krooniline allergia ning iga kuu on kulud ravimitele 1000 krooni. Hageja ise töötab gümnaasiumis õpetajana ja tema keskmine kuu netosissetulek on ca 7,5 tuhat krooni. Kostja ei reageeri hageja tehtud ettepanekutele suurendada poja igakuine elatis ning maksta see regulaarselt. Hageja arvates lubab kostja varaline seisund maksta poja ülalpidamiseks Eestis kehtestatud elatise miinimumi ehk 1 800 krooni. Kostja osutatav varaline abi on äärmiselt ebaregulaarne ja ebapiisav, seepärast esitab hageja elatise nõude sundkorras. 11.12.2008 esitas hageja uudetud hagiavaldus (tl 50-51), mille kohaselt palub hageja lahutada hageja ja kostja J S vahel sõlmitud abielu, mis oli registreeritud Narva linna Perekonnaseisuametis XXX, kanne nr
- Pooled sõlmisid abielu XXX Narva linnas. Abielust omavad poega S, sünd XXX, kes elab senini koos hagejaga ja on juba täisealine. Perekond lagunes juba 2004.aastal. Kostja töötab kaubalaevastikus ja seetõttu ei olnud teda pikka aega kodus. Käesoleval ajal suhtleb kostjaga vaid poeg. Alates 2004.aastast ei ole kostja omalt poolt püüdnud kuidagi säilitada peret ning käesoleval ajal ja ka tulevikus ei ole võimalik formaalseid perekonnasuhteid. 29.06.2007 esitas hageja Viru Maakohtusse kostja vastu hagi abielu lahutamise ja elatise nõudes. Viru Maakohtu 03.10.2007 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest. 2
(4)Tsiviilasi nr 2-07-24373 Viru Ringkonnakohtu 27.06.2008 määrusega oli Viru Maakohtu 03.10.2007 määrus tühistatud abielu lahutamise hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas. 23.11.2008 tegi Viru Maakohus hagejale ettepaneku esitada 21 päeva kestel uue hagi abielu lahutamise nõudes. Kostja on nõus abielu lahutamisega, kuid ta elab Venemaal, mistõttu hageja on sunnitud pöörduma kohtusse abielu lahutamise nõudega. Pöörduda kostja elukohas olevasse kohtusse puudub hagejal võimalus, kuna ta elab alaliselt Eestis, tal on siin alaline töökoht ja ta kasvatab poega, kes õpib gümnaasiumis. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 29.06.2007. Hagi esitamise päeval kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Seega antud asja hagihind on 15 000 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega isiklikult kätte 03.12.2009 Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu kaudu (tl 71, 72). Telefonitsi 13.05.2010 ärakuulatud kostja (tl 74) tunnistas hagi täies ulatuses. Kostja seletuste kohaselt ta ei hakka esitama mingeid vastuväiteid poolte abielu lagunemise põhjuste kohta, kuna igaühel on juba oma elu. Kostja käis viimast korda Narvas 2005.a juulis ja sellest ajast on lõppenud poolte nii abielulised kui ka majanduslikud suhted. Poolte ühine laps on juba täisealine, 21-aastane, kuid kuna ta õpib Tallinnas meremeeste koolis tasuliselt, siis kostja jätkab teda abistamist rahaliselt. Kostja arvab, et abielu ei saa säilitada ja palub lahutada abielu. Kohtuistungist kostja osa võtta ei soovi ja ei saa, kuna viisa saamine on raskendatud ja ta ei näe sellest vajadust, kõik on juba öeldud ja selge. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et abielu säilitada ei saa ja palub lahutada poolte abielu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt 3
(4)Tsiviilasi nr 2-07-24373 nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu on sõlmitud ENSV Narva Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonna poolt XXX, kanne nr 255 ja et hageja sai perekonnanimeks „P-S“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega II-ЛА № 286961 (tl 4). Pooltel on ühine täisealine poeg S, sünd XXX. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega III-ЛА № 337335 (tl 5) Poolte seletuste kohaselt on nende abielusuhted lõppenud 5 aastat tagasi. Kohus, kuulates ära poolte seletused ja põhjendused leiab, et abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud 5 aastat tagasi. Pooled leiavad, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine võimatu. PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ja kostja on sellega nõus, poolte abielusuhted lõppesid 5 aastat tagasi, pooled ei tunne huvi teineteise vastu, pooled elavad erinevates riikides, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada. Hageja soovib peale abielu lahutamist säilitada endale abiellumisel saadud perekonnanimi P-S. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse talle perekonnanimi „P-S“. Tulenevalt PKS § 30 p-st 3 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus - kohtuotsuse jõustumisest. MENETLUSKULUD Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu näol 1 000 krooni ja palus oma menetluskulud mõista kostjalt tema kasuks välja. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 esimesele lausele hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 4
(4)