Obsah (10)

§ 405§ 630§ 632§ 187§ 455§ 456§ 457§ 461§ 652§ 631

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Kostja 11. juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis

1. J.V.e hagis M.N.i vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada hagi ja välja mõista M.N.ilt elatis 1 100 (üks tuhat ükssada) krooni kuus poja G N ülalpidamiseks J.V.e kasuks alates
2. mai 2010 kuni poja G N (sündinud xx. xxxxxxxx xxxx) täisealisuseni, s.o kuni xx. xxxxxxx xxxx. Muud otsustused
3. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
4. Selgitada: 3.1 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 eurot on kohus asja lahendanud

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega telefonitsi; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.5

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja põhjendused 1.
2. Hageja nõue (hagi ese) Hageja on esitanud maksekäsu menetluses kostja vastu elatise nõude 3 000 krooni kuus alates
3. septembrist
4. Hageja telefonitsi ärakuulamisel avaldas, et arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda piirdub ta elatise nõudega 1 100 krooni kuus alates
5. maist
6. 1.
7. Hageja esitatud faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid Hageja on esitanud kohtule andmed, et kostja on lapse isa kuid ei osale lapse ülalpidamises.
8. Kostja põhjendused 2.
9. Kostja seisukoht nõudes Kohtulikus menetluses kostja ei vaidlustanud hageja nõuet elatises 1 100 krooni kuus. 2.
10. Kostja esitatud asjaolud ning tõendid Kostja on väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta hageja nõutud 3 000 krooni suurust elatist. Tal on peres kolm ülalpeetavat ja kuna abikaasa on lapsehoolduspuhkusel, on kostja kanda ka igakuised eluasemekulud. Kostja telefonitsi avaldas, et on suuteline maksma elatist 1 100 krooni kuus.
11. Kohtu põhjendused 3.
12. Menetluse käik

§ 405

lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (

§ 405lg 2).

Kohus võib lihtmenetluses (

§ 405

lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (

§ 405lg 3).

Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses. 3.

1. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtulik vaidlus tuleneb asjaolust, et hageja väitel kostja ei osale lapse ülalpidamises. Vanema poolt lapse ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja nõuet. Elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud miinimummäära tuleneb kostja majanduslikust olukorrast PKS § 61 lg 4 p 3 kohaselt. Kostjalt elatise väljamõistmisel peab arvestama ka asjaoluga, et tema ülalpidamisel on veel alaealine laps ning reaalne varanduslik olukord ei võimalda tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on suuteline tasuma elatist 1 100 krooni kuus. 2 Hageja esitatud nõue elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks 1 100 krooni kuus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
3. Menetluskulude jaotus Menetluskulu asjas kohus ei tuvastanud. 2.
4. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (

§ 455lg 1).

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (

§ 456lg 2 p 1).

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 457lg 1).

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 461lg 1).

Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (

§ 461lg 1).

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 630lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652

) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (

§ 631lg 1).

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3