2-09-13472/14 | Europaius

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-13472 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010 Tallinnas Tsiviilasi J. R. hagi L. väljamõistmiseks ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 27 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.03.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. R. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 25.05.2010, avalik kohtuistung Hageja J. R. (IK XXXXXX, elukoht XXXXXXX, XX XXXX XXXX, XXXXX XXXXX) Kostja L. M. (IK XXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX-XX, XXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad M. vastu alaealise elatise lapse RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 12.03.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-13472 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud 27.03.2009 esitatud hagis palus J. R. välja mõista L. M. elatis nende alaealise lapse V. ülalpidamiseks 3000 kr. kuus ja seda tagasiulatuvalt 1 a. enne hagi esitamist. Hagi põhjenduste kohaselt on poolte kooselust sündinud 11.11.1998 tütar V. R. ja 14.02.2001 tütar J. R. Poolte kooselu lõppes 2003.a. V. R. elab isa J. R. juures ja J. R. elab ema L. M. juures. Hagejal on kooselust E. R. sündinud 10.03.2004 poeg O. R. ja 04.10.2005 tütar S. R. L. M. on kooselust J. V. 05.04.1988 sündinud tütar A. V., kes elab koos emaga ja on Mainori Kõrgkooli täiskoormusega üliõpilane. V. R. elab hageja juures ja on tema ülalpeetav, kostja lapse ülalpidamiseks raha andnud ei ole. Lapse ülalpidamiskulud koosnevad eluasemekulust 1500 krooni, ujumistreeningu kulust 500 krooni, aeroobikatrennis käimise kulust 200 krooni, võrkpallitrenni kulust 100200 krooni ning lisaks sellele ka lapse toidurahast ja riiete ning jalanõude ostmise kulust. Kostja sissetuleku suuruseks on 8000 krooni kuus. Hageja on töötu alates 13.11.2008, s.o ajast mil Aerotech Estonia OÜ pankrotti läks ning kus ta äriühingu juhatuse liige oli. Hagejal on juhtimiserialane haridus omandatud Tallinna Tehnikaülikoolist, inseneri eriala Nõukogude Armee sõjakoolist ning hiljem on ta õppinud ka Soome Vabariigis Finnairi Kõrgemas Tehnikakoolis ja Tartu Lennukolledžis. Vaatamata heale haridusele ei ole hagejal võimalik taotleda sertifikaatide ja litsentside väljastamist tema erialal tegutsemiseks, sest nimetatu on seotud suurte kulutustega. Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna teine tütar J. R. elab kostja juures ja laste ülalpidamiskulud on võrdsed, siis pole hagejal õigus nõuda temalt elatise väljamõistmist V. R. ülalpidamiseks. Kohtuotsuse alusel, millega Jaanus R. 2004.a elatis välja mõisteti mõlema lapse ülalpidamiseks, on kohustatud isik elatist maksnud ainult ühel korral 74 000 krooni. Arvestada tuleks ka sellega, et kostja ülalpidamisel on veel tütar A. V., kes õpib Mainori Kõrgkoolis, kus õppemaks on 20 000 krooni semestris ning kostja aitab tütrel õppemaksu maksta, sest tütar töötab kooli kõrvalt vaid osalise töökoormusega 3 tundi päevas. Kostja oli ta samuti töötu kuni 28.12.2009, sest tema tööleping AS-s Estonian Air lõppes 05.05.2009 koondamisega. Alates 28.12.2009 töötab ta SOL Eesti OÜ-s puhastusteenindajana ja tema palga suuruseks on 27 krooni tunnis. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et V. R. ülalpidamiskulud on suuremad kui J. R. omad. J. R. ülalpidamiskulude tõendamiseks esitas hageja järgmised tõendid: J. R. ja AS EMT vahel sõlmitud mobiiltelefoni kasutamise lepingu, milles telefoni kasutajaks on märgitud V. R. ja Piloot Võrkpalliklubi osalemistasu lepingu, mille kohaselt osaleb V. R. huvialaringides. J. R. ja AS EMT vahel sõlmitud mobiiltelefoni kasutamise lepingust ei nähtu kui palju maksab J. R. V. R. mobiiltelefoni kõnede eest kuus, Piloot Võrkpalliklubi osalemistasu lepingust nähtub, et V. R. osaleb võrkpalli treeningul, mille ühe kuu maksumuseks on 150 krooni, ujumistreeningul, mis maksab 500 krooni kuus ja aeroobika treeningul mis maksab 150 krooni kuus. L. M. esitas J. R. ülalpidamiskulude tõendamiseks Mustamäe Laste Loomingu Maja tõendi, mille kohaselt J. R. võttis osa tantsuringist „Jete” perioodil 01.09.2008–30.04.2009 ja selle perioodi eest oli õppemaksu suuruseks 1280 krooni, maksekorraldused, millest nähtub, et L. M. on tasunud J. R. osalemise eest Ilona Kerde iluvõimlemise treeningul 210315 krooni kuus, Seesam Life Insurance SE poolt väljastatud poliisi, mis tõendab, et Ljubov Makarenko on sõlminud tütre J. R. kasuks laste kogumiskindlustuse, mille makse suuruseks on 500 krooni kuus ja mille tasumist kinnitavad maksekorraldused ja 2

(4)maksekorraldused, mis tõendavad, et L. M. on maksnud J. R. eest lasteaiatasu 2008.a esimesel poolaastal 446-1144 krooni kuus. Lisaks huvialaringides osalemisele on lastel igapäevaselt kulud ka seoses toidu, riiete, jalanõude ostmisega, kooli ja kooliväliste üritustega ning tervishoiu ja hügieeniga. Eeltoodud tõendite põhjal on kostja väide, nagu oleks V. R. ülalpidamiskulud suuremad kui J. R. ülalpidamiskulud, paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kui suured on V. R. eluasemekulud, väites, et tema ja üürileandja vahel sõlmitud üürileping on konfidentsiaalne. Üüri suurust ei saagi elatise väljamõistmisel arvestada, sest see ei sõltu üüripinda kasutavate elanike arvust. Kulutused veele, prügiveole, elektrile jt kommunaalteenustele, mida saaks lapse ülalpidamiskulu kindlaksmääramisel arvestada, on aga mõlemal lapsel. Hageja esitas oma varandusliku olukorra tõendamiseks kohtule 2008.a tuludeklaratsiooni, pangakonto väljavõtted SEB Pangast ja Swedbankist ja Tööturuameti tõendi tema töötuna arvele võtmise kohta alates 13.11.2008. Kostja esitas AS Estonian Airi tõendi talle makstud palga ja töölepingu lõpetamise kohta alates 05.05.2009 seoses koondamisega, 2008.a tuludeklaratsiooni koopia, pangakonto väljavõtte Swedbankist, individuaalse tööotsimiskava, mis on koostatud Tööturuametis ning töölepingu, mis kostjal on sõlmitud SOL Eesti OÜ-ga. Esitatud tõendite põhjal ei ole õige hageja väide, nagu oleks kostja varaliselt paremini kindlustatud. Arvestades asjaoluga, et hageja omab juhtimiserialast haridust Tallinna Tehnikaülikoolist, inseneri haridust Nõukogude Armee sõjakoolist ning, et ta on lisaks nimetatule õppinud ka Soome Vabariigis Finnair Kõrgemas Tehnikakoolis ja Tartu Lennukolledžis, oleks kostjal võimalik leida endale erialast tööd nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool seda. Hageja varanduslikku olukorda tõendab kaudselt ka see, et tal on võimalik üürida oma perele ridaelamuboksi aadressil Lepalaane 30, Harku vallas, kus üüri suuruseks on 6500-7000 krooni kuus, ning hageja pere elamiskulud kuus moodustavad ligikaudu 20 000 krooni. Hageja väited sellest, et ta laenab üüri tasumiseks igakuiselt raha oma tuttavatelt, ei ole tõsiseltvõetavad. Eeltoodu alusel ei ole hageja varanduslik olukord halvem kostja omast, kelle kuupalga suuruseks on alla 5000 krooni kuus, arvestades tunnitasu suurusega 27 krooni. Hagi rahuldamise asjaoluks ei saa olla ka see, et hagejal on lisaks poolte ühistele lastele ülal pidada veel tema kooselust E. R. 10.03.2004 sündinud poeg O. R. ja 04.10.2005 sündinud tütar S. R., kuna ka L. M. on kooselust J. V. 05.04.1988 sündinud tütar A. V., kes elab koos emaga ja kes õpib Mainori Kõrgkoolis täiskoormusega. Asjaolu, et L. M. on aidanud oma tütrel maksta õppemaksu kõrgkoolis õppimise eest, on tõendatud L. M. pangakonto väljavõttega. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada. Kohtuotsus on diskrimineeriv hageja ja tema kolme ülevalpeetava lapse suhtes. Kostja tegevus on olnud kuritahtlik, ta esitas kohtule valeandmeid isikliku kasusaamise eesmärgil. Need asjaolud leidsid kinnitust ka kohtus, kuid jäeti arvesse võtmata. Vastus apellatsioonkaebusele 3

(4)Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg.5 alusel menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi saata samale kohtule uueks menetlemiseks eelmenetluse staadiumist. Maakohus on võtnud hagi menetlusse ja teinud asjas sisulise otsuse, arvestamata, et poolte alaealiste lastele elatise maksmise küsimuses on sama kohtu poolt 21.09.2009 tehtud ja jõustunud kohtuotsus, millega on J. R. välja mõistetud L. M. kasuks elatis kummagi lapse jaoks. Tulenevalt kohtuotsuse seadusjõust ja PkS §-s 72 lg.1 sätestatud elatise tasaarvestuse keelust ei olnud maakohtul alust võtta menetlusse PkS §-le 61 lg.1 ja lg. 9 rajanevat hagi elatise väljamõistmiseks, ilma, et sellega ei oleks kaasnenud PkS §-ile 61 lg.3 tuginevat nõuet varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatise maksmise lõpetamiseks seoses sellega, et üks lastest on asunud elama isa juurde ja on tema ülalpidamisel. Uuel asja läbivaatamisel peab maakohus tegema hagejale ettepaneku täiendada oma hagi elatise maksmise lõpetamise nõudega, ja kui hageja seda ei tee, peab maakohus kaaluma hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg. 2 p.2 alusel. Kuivõrd maakohtu otsus tühistatakse, siis selles mõttes apellatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse. Margo Klaar Tiit Kollom Mare Merimaa 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.