Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning
, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi I. N. vastu täies ulatuses. Välja mõista I. N. võlgnevus seisuga 12.01.2010.a. kuuskümmend tuhat üheksasada nelikümmend kuus (60 946) krooni 10 senti ja viivis alates 13.01.2010.a kuni põhinõude ( 44 257,99 krooni) kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas kaheksa tuhat kakssada kuus( 8 206) krooni 68 krooni ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes.
lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (02.06.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 21.11.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja laenu 68 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.12.2010.a. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressid iga kuu
lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-11/ on tõendatud, et 21.11.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx ja 20.12.2006.a. vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr xx-xxxxxx-xx. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Hageja väidab, et kostja jäi lepingutes laenusummade ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 3
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
’ lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab menetluskulude nimekirja.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 8 206,68 krooni väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja ning viivise kasuks välja mõista riigilõiv summas 8 206,68 krooni menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes Aare Kaldma kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.