lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 Asjaolud ja hageja nõue Kostja on korteriomandi Kärberi 32-30 omanik. Perioodil 30.06.2007-31.03.2009 on kostjal tekkinud võlgnevus summas 47 695,79 krooni. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalikult hagile ei vastanud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Otsuse kohaselt kostja ei ilmunud 15.06.2009 eelistungile, kohtukutse on kostja isiklikult kätte saanud. Mitteilmumise seaduslikust takistusest andmed puuduvad. Hageja palus eelistungil hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning kinnitas, et võlgnevuse suuruseks on 47 695,79 krooni. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja on Tallinnas, Kärberi 32 asuva korteriomandi nr 30 omanik. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja on perioodi 30.06.2007-31.03.2009 võlgnevuseks arvestanud 47 695,79 krooni. Kostja seda võlgnevust vaidlustanud ei ole ja kohus mõistis selle summa kostjalt välja. Kohus selgitas otsuses, et kui kostja on menetluse käigus osa võlgnevusest tasunud, siis saab seda arvestada käesoleva otsuse täitmisena. Menetluskulud jättis kohus
lg 1 alusel kostja kanda ning
Tagaseljaotsuse kohaselt hageja on tasunud riigilõivu summas 3 500 krooni ja 250 krooni. Hageja esitas antud nõude maksekäsu kiirmenetluses. 18.08.2008 määrusega on jäetud maksekäsukiirmenetluse avaldus rahuldamata (tsiviilasi 2-07-48013). Hagi on esitatud 15.09.2008.
p 7 kohaselt kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus hageja kasuks kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 386 krooni ja 94,60 krooni. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 03.07.2009 otsuse osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse p 2 osas, jättes menetluskulud küll Viktor Moltšanovi kanda, kuid mitte kohaldades
§-i 174¹ lg 3, s.o jättes menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Apellant leiab, et menetluskulude jaotuses on kohus ekslikult kohaldanud
¹ lg-t 3 ja sellega rikkunud KÜ Kärberi 32 õigust saada hüvitust lepingulisele esindajale tehtud kulu ulatuses
KÜ Kärberi 32, ei taotlenud 15.06.2009 kohtuistungil menetluskulude rahalist kindlaksmääramist tagaseljaotsuses. Samuti pole kohus määranud hagejale tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kõik see nähtub ka kohtuistungi protokollist. Seega puudusid
2 Kaevatava otsuse menetluskulude jaotuse p 2 tõttu ning tulenevalt
¹ lg-st 4 pole KÜ-l Kärberi 32 enam võimalik nõuda lepingulisele esindajale tehtud kulude hüvitamist
lg-s 1 sätestatud korras, ilma et kaevatava otsuse menetluskulude jaotuse p 2 tühistataks. Selleks, et KÜ Kärberi 32 saaks kasutada talle
lg-s 1 antud õigust nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, ongi KÜ Kärberi 32 sunnitud esitama käesoleva apellatsioonkaebuse. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht
lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja, kelle kasuks tehti tagaseljaotsus, vaidlustab otsust menetluskulude välja mõistmise osas. Tulenevalt
Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi
Vastavalt
' lg-le 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalide kohaselt hageja ei taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist ning ei esitanud menetluskulude nimekirja. Eelistungi protokollist ei ilmne, et seda küsimust oleks üldse arutatud. Seega ei ole täidetud eeldused tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus, asudes hageja menetluskulusid kindlaks määrama, on jätnud tähelepanuta, et hageja kasutas õigusabi, mille osas võivad hagejal olla menetluskulud. Tagaseljaotsusega on kostjalt välja mõistetud üksnes riigilõiv. Seega hageja õigust nõuda kostjalt menetluskulusid on tagaseljaotsusega piiratud.
lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, siis saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Siit tuleneb, et tagaseljaotsuse osaline tühistamine ei ole võimalik. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada uuel tsiviilasja läbivaatamisel. Mare Merimaa Imbi Sidok Ele Liiv 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.