Obsah (4)

§ 5§ 4§ 9§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-13004 Otsuse kuupäev 01.juuli 2010 Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtunik Silv

§ 5

lg 1 kohaselt kaugküttepiirkond on maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

§ 5

lg 2 kohaselt õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires on kohaliku omavalitsuse volikogul. Kaugküttepiirkond Abja-Paluoja linnas määrati Abja Vallavolikogu 21.08.

1. a otsusega nr 49 02.10.
2. a. Nimetatud haldusakt on jõustunud ja kehtiv, seda pole vaidlustatud ja võimalused vastava haldusakti vaidlustamiseks on tänaseks ilmselgelt minetatud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et hageja on

§ 4

mõistes soojusettevõtja, kes tegutseb Abja Vallavolikogu poolt otsusega nr 49 määratud kaugküttepiirkonnas.

§ 9

lg 3 ja 4 kohaselt pidi hageja kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna Abja Vallavalitsusega, kusjuures müüdava soojuse piirhind ei tohtinud ületada kooskõlastatud piirhinda. Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Otsuse nr 49 puhul selliseid puuduseid ei esine, mistõttu ei saa olla juttu akti tühisusest. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Hageja poolt 06.09.

1. a ja 21.12.
2. a Abja Vallavalitsusele esitatud taotlused soojusenergia hinnavalemi kehtestamiseks tõendavad seda, et hageja lähtus oma tegevuses otsusest nr 49 ja pidas seda kehtivaks haldusaktiks. See asjaolu, et mingist hetkest hageja ühepoolselt ei tunnistanud enam vastava haldusakti kehtivust, et muuda seda akti tühiseks ega sea selle kehtivust ja seaduslikkust kahtluse alla. Seejuures asjaolu, et hageja on oma tegevusega kinnitanud haldusakti kehtivust, on tekitanud õiguspärase ootuse pigem haldusakti kehtimajäämiseks, kui vastupidi. Rääkides otsuse nr 49 seaduslikkusest tuleb ära märkida, et HMS § 60 lg 2 kohaselt tuleb kehtivat haldusakti täita sõltumata õigusvastasusest. Seadusevastane üksikhaldusakt võib aga olla tunnistatud tühiseks vaid halduskohtu poolt. Hetkeni kuni haldusakt on tunnistatud tühiseks või õigusvastaseks, tuleb seda igal juhul täita. Kohtu põhjendused Kohus määras kohtuistungi 01.06.
3. Kohtuistungil esitas hageja uus esindaja oma kirjalikud teesid hagi kohta. Kuna kostjale ja ka kohtule olid need saadetud öösel enne istungit, palus kostja esindaja aega nendega tutvumiseks ja oma seisukoha kujundamiseks. TsMS § 331 lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 330 lg1 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja 3 arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Kohus arvestas asjaoluga, et vahepeal on muutunud hageja omanikud ja uus esindaja ei olnud oma seisukohta hagi kohta kohtule enne kohtuistungit esitanud ning lubas hagejal kohtuistungil esitada hilinenult teesid hagi kohta ja andis kostjale nendega tutvumiseks ja oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks ja vastamiseks täiendava tähtaja (3 päeva) ilma uut kohtuistungit määramata, kuna mõlemad pooled taotlesid asja edasist menetlemist kirjalikus menetluses. Kostja esitas kohtule oma seisukohtade juurde. kirjalikud seisukohad hageja esitatud teeside kohta ja tõendid Hageja esitas kohtule taotluse jätta arvestamata kostja esitatud tõendid, kuna on esitatud hilinenult. Hageja esitas kohtule kirjalikud teesid, milles ei olnud ühtegi uut asjaolu ega tõendit, vaid üksnes kokkuvõte asjas juba esitatud tähtsust omavatest asjaoludest. Kostja ei ole järginud põhimõtet esitada oma tõendid võimalikult varakult. Kohus leiab, et mõlemaid pooli tuleb kohelda võrdselt ja menetluses tuleb anda mõlemale poole võrdsed võimalused esitada vastuväiteid, seisukohti, arvamusi, tõendeid, ükskõik, kuidas pooled neid nimetavad. Esialgses hagis oli hageja märkinud, et kostja on tasunud hageja poolt esitatud arveid osaliselt. Hageja on esitanud juurde arvestuse, et arveid on esitatud summas 1875085.25 krooni ja kostjalt laekunud on 1560861.37 krooni, võlg 314223.88 krooni. Kostja ei ole oma vastuses seda vaidlustanud, vaid esitanud põhjendused, et ta ei ole nõustunud arvetel esitatud hindadega. Hageja esitas oma uutes kirjalike teesides väite, et poolte vahel on vaidlus, kas kostja on arveid tasunud. Tõendatud ei ole ühegi arve kasvõi osalist tasumist. Kostja esitas teesidele kirjalikud seisukohad, selgitades ka arvete maksmist ja lisas sinna juurde maksekorraldused, mis tõendavad arvete maksmist. Kohus leiab, et need ei ole mingid uued asjaolud, mida hageja ei teadnud varem. Nende tõendite vastuvõtmisega ei ole rikutud kuidagi hageja õigusi, sest maksekorralduste koopiates esitatu on raha laekumisel kajastatud ka hageja raamatupidamises. Mingeid muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Kui võrrelda hagiavalduse lisa Abja Elamu OÜ-le esitatud arved ja laekumised ( tl 6 ) ja kostja kirjalikes seisukohtades hagejale tasutud arvete tabelit, siis andmed tabelites ühtivad, välja arvatud 1 summat 85 000 krooni, mis on tasutud Abja Vallavalitsuse poolt 15.11.
4. Arvel on märgitud, et 30000 krooni on tasutud õpilaskodu soojusenergia ja 50000 krooni gümnaasiumi soojusenergia eest Seda tõendab maksekorraldus nr
5. Vallavalitsuse poolt tasutud summa hagiavalduses ei kajastu. Kuid see maksekorraldus on esitatud kohtule koos kostja vastusega 02.10.2008 ( tl 89 ). Seega ei esitanud kostja sisuliselt ühtegi uut tõendit. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse pädevusse ei kuulu Abja Vallavolikogu otsuste õigsuse hindamine. Kohtule esitatud Abja Vallavolikogu otsustes on märgitud, et nendega mittenõustumisel on õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et need otsuse oleks olnud vaidlustatud ja tühistatud. Seetõttu loeb kohus kehtivateks Abja Vallavolikogu otsused Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas soojuse piirhinna kehtestamise kohta ja leiab, et hageja esitatud väited ei ole põhjendatud. Kostja vastustest nähtuvalt on tasutud osaliselt arvete nr 510118 31.10.2005, nr 511099 30.11.2005 ja nr 512106 30.12.2005 eest. Neil arvetel on hageja märgitud soojahind 774.08 krooni, kostja 4 arvates on õige 440 krooni. Samuti on osaliselt tasutud arvete eest ajavahemikul 01.01.200723.05.2007, mil hageja märgitud hind on arvetel 1017.45 krooni, kostja arvates on õige hind 811.65 krooni. Poolte vahel on vaidlus ainult selles, kas hagejal oli õigus arvestada soojusenergia eest arvetel näidatud hinnaga perioodidel 01.10.2005 kuni 31.12.2005 ja 01.01.2007- 23.05.
6. Kostja on arvete eest tasunud tema arvates õigete hindadega. Hageja uue esindaja väide, et ei ole tõendatud, et kostja üldse arvete eest on tasunud, ei ole põhjendatud. Hageja on juba hagiavalduses märkinud, et kostja on osade arvete eest tasunud osaliselt. Abja Vallavalitsuse otsusega nr 49 21.08.2003 ( tl 82 ) on määratud kaugküttepiirkonnaks Nuia tee, hariduse tn, Tikuti tn, ja Staadioni tn asuvad korterelamud, mis kasutavad kaugkütet. Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. Kaugküttepiirkonnas tuleb tagada põhjendatud hind. Kohtule ei ole kumbki pool esitanud tõendit, et see otsus oleks vaidlustatud ja ei oleks kehtiv. Kuigi hageja on väitnud kostjale ja väitnud ka kohtule, et Abjas ei ole kaugküttepiirkonda, on ta esitanud taotlused vallavalitsusele soojahinna kooskõlastamiseks kaugkütteseaduse alusel. Abja Vallavalitsuse otsusega nr 152 27.09.2005 ( tl 61- 62 ) on kehtestatud soojahinnaks hageja Avoterm OÜ taotluse alusel 656 krooni, millele lisandub käibemaks. Korraldus jõustub 01.10.
7. Korralduses on punkt, et OÜ-l Avoterm avalikustada Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas soojuse piirhind kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. Kohus leiab, et vallavalitsuse eelnimetatud otsuse alusel pidi hageja uue hinna avalikustama ja võis seda kasutama hakata kolme kuu pärast peale avalikustamist. Kuigi kohtule ei ole esitatud tõendeid, millal hageja uue soojahinna avalikustas, on kostja tunnistanud selle õigeks alates 01.01.
8. Kohus leiab, et kuna vastava otsuse tegi vallavalitsus 27.09.2005 ja see jõustus alates 01.10.2005, siis on põhjendatud, et hageja võis seda hinda hakata kasutama alates 01.01.
9. Kohus leiab, et hageja poolt soojushinna 774.08 krooni kehtestamine alates oktoobrist 2005 ei ole põhjendatud ja seetõttu tuleb jätta hagi arvete nr 510118 31.10.2005, nr511099 30.11.2005, nr 512106 30.12.2005 alusel maksmata summade osas rahuldamata. Avoterm OÜ on esitanud 21.12.2005 taotluse vallavalitsusele

§ 8lg 3, § 9 lg 10 alusel kooskõlastada uus soojusenergia piirhind.

Abja Vallavalitsuse otsusega nr 1 13.01.2006 ( tl 63 ) on kehtestatud soojahinnaks hageja Avoterm OÜ taotluse alusel 701.50 krooni, millele lisandub käibemaks. Korraldus jõustub teatavakstegemist. Korralduses on punkt, et OÜ-l Avoterm avalikustada Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas soojuse piirhind kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. Poolte vahel on sõlmitud 22.10.2006 soojusenergia ostu-müügileping nr

1. Lepingu p 3.
2. kohaselt on soojusenergia hinnaks 773 krooni, millele lisandub käibemaks. P 3.
3. kohaselt soojusenergia ja soojuskandja hindade kehtivas korras muutmise korral ning sellest ostjale vähemalt üks kuu etteteatamisel toimub arveldamine uute hindade järgi. Arvetel nr 610080 31.10.2006, nr 611067 27.11.2006, nr 612108 29.12.2006, nr 612109 29.12.2006 on märgitud soojahinnaks 773 krooni , millele lisandub käibemaks. Kostja on need arved tasunud. 5 Alates jaanuarist 2007 kuni mai 2007 on arvetel märgitud soojushinnaks 969 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et see hind on kooskõlastatud Abja Vallavalitsusega. Kaugkütteseaduse § 1 lg 2 kohaselt soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevused kaugküttevõrgus peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. § 9 lg 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes käesoleva peatüki nõuetest, kehtestada oma haldusterritooriumil müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamise korra. Piirhinna kooskõlastab valla- või linnavalitsus. Piirhinna kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis on Konkurentsiametil. Lg 4 kohaselt soojusettevõtja, kes on kohustatud kooskõlastama soojuse piirhinna, võib müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda. Kohus leiab kohtule esitatud tõendite alusel, et soojushind 969 krooni ( + käibemaks ) ei ole kehtestatud kehtiva korra kohaselt ja selle kehtestamise põhjendatus hageja poolt ei ole usaldusväärselt põhjendatud. Kostja on tasunud arvete eest perioodil jaanuarist 2007 kuni maini 2007 hinna 811.65 krooni ( koos käibemaksuga ) alusel. Kohus leiab, et hagi summa soojushinna nõudmiseks kõrgema hinna järgi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Silvi Maiste kohtunik 6