) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega nõude kohtusse esitamise viimase aasta on 2007.a. Kuna hageja esitas nõude hiljem, siis on ta minetanud oma nõudeõiguse ja kostja palub kohut kohaldada hageja nõuedele aegumist. 3
) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus peab esmalt vajalikuks välja selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel 23.01.2004 sõlmitud leping nr 1 (tl 27-28) on töövõtuleping remondi-ehitustööde teostamiseks Narvas, Kerese 4-1 asuvas ruumis, kus tellijaks oli OÜ Morande Shoes ja töövõtjaks oli OÜ Artton Grupp. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt poolte vahel 23.01.2004 sõlmitud töövõtulepingu (tl 27-28): punktile 5 “lepingu hind koos KM (käibemaksuga) moodustab 117 634,50 krooni” punktile 6 “arveldused teostatakse esitatud arvete alusel. 7 päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest kannab Tellija täitjale ettemaksu 50% ulatuses eelarve maksumusest, s.t 58 815,00 krooni” punktile 8 “peale tööde täitmist esitab Täitja Tellijale teostatud tööde üleandmisvastuvõtuakt”. Kohtule esitatud tõendite kohaselt hageja kui tellija tasus kostjale kui töövõtjale kokku 122 822,21 krooni (tl 5,6, tõlge tl-d 21, 22, 24, 25), mis ületab poolte lepingu punktis 5 märgitud lepingu hinna 5 187,71 krooni võrra. Kohtule ei ole esitatud poolte lepingu punktis 8 nimetatud teostatud tööde üleandmisvastuvõtuakt, mis pidi töövõtja esitama tellijale peale tööde täitmist. 5
) § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja palub kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõendite kohaselt tellija viimane ülekanne oli töövõtjale tehtud 14.03.2004 (tl 25), seega selleks ajaks oli töövõtjale ülekantud lepingu punktis 5 kokkulepitud summa, isegi rohkem 5 187,71 krooni võrra, kuid teostatud tööde üleandmis-vastuvõtuakt töövõtja poolt ei olnud tellijale üleantud. Sellest kohus teeb järelduse, et poolte lepingus ettenähtud tööd ei olnud 14. märtsiks 2004 töövõtja poolt tehtud, seega rikkus kostja lepingus sätestatud kohustusi.
lg-st 1 tuleneb, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja ise väidab, et sai kahju õigusvastasest tekitamisest kostja poolt teada 2004.a. Tulenevalt
lg-st 2 kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimane arve hageja poolt oli kinni makstud 14.03.2004, kohus leiab, et sellest ajast sai hageja teada kahju tekitamisest, seega hagi esitamise viimane aeg oli 14.03.2007 kell 24.00. Kuna kohtule on hagi esitatud alles 20.01.2009, on hageja nõue aegunud. Kohus leiab, et antud juhul aegumine ei katkenud ja ei peatunud (
§-d 158-169). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohustuse sissenõutavaks muutmise aeg on kostja poolt saamata jäänud hageja postisaadetise tagastamise aeg, ja nimelt 21.11.2008. Vastavalt VÕS § 644 lg 1 tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale saadetud kirjad 2006.a-l ja 2008.a-l ei saa kuidagi lugeda kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisena mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Nagu varem on juba tuvastatud, hageja sai teada töö lepingutingimustele mittevastavusest hiljemalt 2004.a 6
lg-le 2, mille kohaselt kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kannab menetluskulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti (hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, kostja menetluskulud kannab hageja). TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 449, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.