3-10-971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-971 Haldusasi Cronimet Eesti Metall

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.Cronimet Eesti Metall OÜ esitas 4.05.2009 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute programmi taotluse projektile „Pressgiljotiini soetamine Paldiski töötlemiskeskusele“. Taotlus esitati vastavalt majandus- ja 1 kommunikatsiooniministri 4.06.2008 määrusele nr 44 tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ (Määrus nr 44) . “Tööstusettevõtja EAS 20.07.2009 otsusega tunnistati Cronimet Eesti Metall OÜ toetuse saamiseks mittevastavaks ja jäeti taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt ei vastanud taotleja määruse nr 44 § 10 lõike 2 punktile 1 ja § 4 punktile

1. Majandus- ja kommuniktsiooniministri 24.09.2009 käskkirjaga rahuldati Cronimet Eesti Metall OÜ 18.08.2009 esitatud vaie ja tehti EAS-le ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. 19.01.2010 EAS otsusega tunnistati Cronimet Eesti Metall OÜ toetuse saamiseks mittevastavaks ja jäeti taotlus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole taotlejat võimalik käsitleda määruse § 10 lg 2 p 1 märgitud tööstusettevõtjana vastavalt määruse § 4 p 4 ja tema taotluse projekt ei ole suunatud EMTAK ( Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator) 2008 jaos C “Töötlev tööstus“ märgitud tegevusvaldkonna arendamiseks. Majandus- ja kommuniktsiooniministri 16.03.2010 käskkirjaga jäeti Cronimet Eesti Metall OÜ 18.02.2010 esitatud vaie rahuldamata. Cronimet Eesti Metall OÜ esitas 15.04.2010 EAS 19.01.2010 otsusele kaebuse halduskohtusse. Tallinna Halduskohus võttis 19.04.20120.a. määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks EAS-i ja määras asja läbivaatamise aja. Kohtuistungil 21.05.2010.a. tegi kohus pooltele ettepaneku haldusasja kohtuväliselt lahendamiseks,mida pooled pidasid võimalikuks. Vaidluse kohtuvälise lahendamise kohta peetavate läbirääkimiste tulemustest teavitamiseks kohtu määratud tähtajal teatas Cronimet Eesti Metall OÜ asjas kohtuvälise kokkuleppe mittesaavutamisest, misjärel kohus vaatas asja läbi kohtuistungil. II KAEBUSE MOTIIVID 2.EAS 19.01.2010 otsus rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebuse esitajat ei oleks tohtinud tunnistada toetuse saamiseks mittevastavaks ning taotlus tulnuks sisuliselt läbi vaadata ja rahuldada. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei olnud taotluses mingeid muid puudusi või probleeme, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise. 3.EAS on ebaõigesti tuvastanud, et kaebuse esitaja ei vasta määruse nr 44 § 4 punktis 4 nimetatud tööstusettevõtja definitsioonile ning et taotluses kirjeldatud projekt ei ole suunatud EMTAK 2008 jaos C “Töötlev tööstus“ märgitud tegevusvaldkonna arendamiseks. EAS on lähtunud formalistlikust põhimõttest ja keskendunud sellele, kuidas on kaebuse esitaja oma tegevusala kajastanud äriregistris ja majandusaasta aruannetes ning ebaproportsionaalselt vähe analüüsinud seda, milline on kaebuse esitaja tegelik majandustegevus. 4.Otsuses on olulises ulatuses põhjendamata, miks kaebuse esitaja poolt esitatud selgitusi ja tõendeid ei ole loetud piisavaks ja miks nendele vaatamata ei ole kaebuse esitaja tegevust ja projekti kvalifitseeritud töötleva tööstusena. EAS-i otsuse põhjendused ei vasta HMS § 56 tulenevatele nõuetele 5.EAS on kaebuse esitaja tegevusala tuvastamisel ebaõigesti lähtunud peamiselt majandusaasta aruannetes kajastatud EMTAK koodidest, ent taotleja nõuetele vastavuse hindamiseks oleks pidanud lähtuma taotleja tegelikust majandustegevusest. Kaebuse esitaja põhitegevusalaks on olnud alates 2000.aastast vanametalli ost, ümbertöötlemine ja müük. Majandusaasta aruannetes 2 on tegevusalasid kajastatud erinevate EMTAK koodide all. Samas ei ole kaebuse esitaja majandustegevuse sisu ja ulatus sõltunud sellest, milliste EMTAK koodide kaudu seda äriregistris kajastatud on. Ettevõtja tegevus võib vastata mitmele EMTAK koodile ja sõltub ka sellest, miline on ettevõtja arusaam EMTAK koodi sisukirjeldusest, kuid tegelikku majandustegevuse sisu ei muuda see, millise koodi all tegevust kajastatakse majandusaasta aruannetes. Kaebuse esitaja on majandusaasta aruannetes oma tegevust kajastanud nii EMTAK koodi 38311 ( vrakkide demonteerimine) kui ka 25501 ( metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine, pulbermetallurgia) all. 6.Majandusaasta aruannetes ja sellest tulenevalt äriregistris kajastatakse tavapärase praktika kohaselt vaid ettevõtja põhitegevusala. Üldjuhul ei mõjuta tegevusala kajastamine äriregistris ettevõtja tegutsemist erinevates valdkondades. Ka on tegevusala kajastamise regulatsioonist nähtuvalt selle eesmärk ennekõike statistiline. Seega tegevusala kajastamisel äriregistris ei ole ettevõtjad arvestanud ja ei saagi arvestada sellega, et valitud EMTAK koodidele ja äriregistris kajastatud tegevusala kirjeldusele võidakse EAS poolt anda selline õiguslik tähendus nagu seda on tehtud käesoleval juhul. EAS on ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu pööranud taotleja majandustegvuse tegelikule sisule ja on paljasõnaliselt väitnud, et kogutud informatsioon ei anna alust arvata, et toetuse kaasabil soetatava seadmega aerndatakse töötleva tööstuse alla kuuluvat tegevusvaldkonda. Käesolevaks ajaks on kõnealuse programmi toetuse 3.voorus loobutud nõudest, et toetust taotlev ettevõtja peaks eelnevalt olema tegutsenud töötleva tööstuse valdkonnas, vaid oluline on, et taotletavat toetust kavatsetakse kasutada tegutsemiseks vastavas valdkonnas. Seega eelnev tegutsemine töötleva tööstuse valdkonnas on ebaoluline ja määrav on tegutsemine või kavatsetav tegutsemine töötleva tööstuse valdkonnas, millisele asjaolule ei ole EAS vajalikku tähelepanu pööranud. 7.EAS on ebaõigesti tuvastanud, et kaebuse esitaja projekt ja tegevus töötleva tööstuse valdkonda ei kuulu. Otsuses on jäetud põhjendamatult arvestamata kaebuse esitaja selgitused ja tõendid oma majandustegevuse kohta.Samuti on ebaõigesti tõlgendatud EMTAK koodide tähendusi. Seetõttu on EAS jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebuse esitaja projekt töötleva tööstuse valdkonda ei kuulu. Kaebuse esitaja tegevus on üheks lüliks metalli tootmises. Kaebuse esitaja pakub klientidele metalli lõikamisteenuseid ning samuti toodab metalli erisegusid. Sealjuures kasutatakse toormena nii uut metalli kui ka vanametalli. See on kaebuse väitel tegevus, mis EMTAK 2008 alusel tuleb liigitada töötleva tööstuse alla ning kaebuse esitaja vastab Määruse nr 44 § 10 lg 1 ja lg 2 toodud tingimustele. Kui tegevus on suunatud uute toodete tootmisele või kui tootmise sisendiks ei ole jäätmed, on tegemist töötleva tööstuse valdkonnaga.EMTAK 2008 selgitustes on märgitud, et nt vanametallist metalli tootmine kuulub jakku C ( töötlev tööstus). 8.Kaebuse esitaja esitas EAS-le selgitused ja tõendid selle kohta, et ta on tegutsenud ja seega saanud müügitulu töötleva tööstuse valdkonnast. EAS-le esitati lõikamisteenusega ja metallisegude tootmisega seotud arved, samuti esitati põhjalikud selgitused, mida kujutab endast uue materjali mõõtu lõikamine ja metalli erisegude tootmine. Need tegevused ei seondu jäätmekäitlusega oma olemuselt, eesmärgilt ega paigutuselt tootmisahelas. Kaebuse esitaja on alates 2007.aastast ligikaudu 10 % materjalist valmisanud ette spetsiaalseteks sulatussegudeks neid eelnevalt sorteerides, pressides ja lõigates.Seega juba 2007 seondus osa kaebaja müügitulust metalli töötlemisega selliselt, et selle tegevuse sisendiks ei olnud vanametall. Järelikult on vähemalt see osa tegevusest kvalifitseeritav töötleva tööstusena EMTAK 2008 mõistes. Lisaks on pakutud lõikamisteenust mitmetele ettevõtetele ning on valmistatud tellimuste alusel metalli erisegusid. Alates 2008 on kaebuse esitaja tegevus üha rohkem suunatud töötlevale tööstusele spetsiaalsete sulamite koostamisele ja valmistamisele, 3 samuti tegeleb kaebaja alates 2009.a. uute niklit sisaldavate materjalide vastuvõtmisega ja ettevalmistamisega . Vanametalli osakaal toormena on vähenenud ca 70%-le, seega on tegevus suunatud üha rohkem töötlevale tööstusele, mitte jäätmete käitlusele. Kaebuse esitaja on tõendanud, et tema tegevus kuulub vähemalt osaliselt töötleva tööstuse valdkonda ja et ta on saanud sellest püsivat müügitulu, Põhjendamatu on väita, et 2007 ja 2008 majandusaasta aruanded, selgitused ja arved ei ole piisavad, et tõendada tegutsemist töötleva tööstuse valdkonnas. Määruse nr 44 § 4 p 4 kohaselt piisab sellest, et lugeda kaebuse esitaja tööstusettevõtjaks, samuti ei sea sama määruse § 10 lg 2 p 1 piiranguid sellele, kui suur peab olema töötleva tööstuse valdkonnast saadud müügitulu. 9.Ebaõige on järeldus, et projekt, millele toetust soovitakse, ei kuulu töötleva tööstuse valdkonda. Kaebaja äriplaanis ja investeeringustrateegias on märgitud, et tooteks, mille tootmist arendatakse projektiga, on roostevaba terase erisulamite valmistamiseks kasutatavate metallide erisegud. Toetust taotletakse seoses uue pressgiljotiini soetamisega, mis võimaldaks suuremas mahus ja efektiivsemalt töödelda roostevaba terast ja keskenduda roostevaba terase erisulamite valmistamiseks kasutatavate metallide erisegude valmistamisele. Seega vastab kaebuse esitaja määruse nr 44 § 4 p 4, sest tema projekt kuulub EMTAK 2008 jaos C märgitud tegevusvaldkondadesse ning seega tuleb tema taotlus sisuliselt läbi vaadata. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 10.EAS vaidleb kaebusele vastu, peab kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata.Vaidlustatud otsus on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist. Otsuses on piisavalt põhjalikult ja arusaadavalt motiveeritud taotleja ja projekti toetuse saamiseks mittevastavaks tunnistamine ja seetõttu taotluse rahuldamata jätmine. 11.Ettevõtja tegevusvaldkonna tuvastamisel omavad majandusaasta aruanded olulist tähtsust, sest raamatupidamise seaduse ( RS) § 24 lg 2 p 1 tulenevalt kirjeldatakse majandusaasta aruande osaks olevas tegevusaruandes peamisi ettevõtte tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe ning esitatud andmete õigsust ja täielikkust kinnitatakse RS § 25 lg 3 kohaselt majandusaasta aruande allkirjastamisega.Ettevõtjal lasus taotluse esitamise ajal kehtinud RS § 45.1 lg 1 ning alates 01.01.2007 kehtiva ÄS redaktsiooni § 4 lg 5 kohaselt kohustus andmete esitamiseks ka lõppenud aasta tegevusalade ja kavandatud tegevuste kohta ning müügitulu kohta aruandeaasta kümne suurema tegevusala järgi. Lisaks oli kehtinud RS § 45.1 lg 1 tulenevalt kohustus esitada andmed aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala järgi vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile ning ÄS § 4 lg 5 sätestas kohustuse teatada ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala ja edasiselt tegevusalade muutumisest. 12.EAS on otsuses analüüsinud kaebaja majandusaasta aruandes sisalduvat teavet, sealhulgas kaebaja poolt esitatud majandustegevuse sisulist kirjeldust koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega, milleks on varasemate majandusaastate aruanded, kaebaja taotlus ja selles sisalduv äriplaan, kaebaja poolt esitatud täiendavad selgitused ja dokumentaalsed tõendid ning EAS esindajate poolt kaebaja Paldiski osakonnaga tutvumise tulemused. Neid tõendeid hinnates on EAS jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole olnud vähemalt 24 kuulise perioodi jooksul enne taotluse esitamist käsitletav tööstusettevõttena määruse nr 44 § 4 p 4 tähenduses. 13.Kaebaja hinnangul annab muuhulgas aluse tema käsitlemiseks töötleva tööstuse ettevõttena asjaolu, et oma majandustegevust on ta 2007 ja 2008 tähistanud erineva EMTAK koodiga, milline seisukoht on vastustaja hinnangul asjakohatu. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid otsuses toodud järelduste ebaõigsust. Selline seisukoht on muuhulgas vastuolus 4 kaebaja enda seisukohaga, mille kohaselt tuleb antud asjaoludel eelkõige hinnata isiku tegeliku majandustegevuse põhiiseloomu. Samuti leiab vastustaja, et kaebaja majandustegevuse 2007.a. ja 2008.a. aruannetes sisalduvad majandustegevuse kirjeldused ei erine sisuliselt oluliselt, ka kehtis 2007 EMTAK teine redaktsioon. 14.Kaebusest ei selgu, milliseid konkreetseid ja asjakohaseid tõendeid on EAS kaebaja hinnangul valesti hinnanud või hindamata jätnud ja milline peaks olema tõendite tegelik ja õige tähendus. 15.Kaebuse viide määruse nr 44 uue redaktsiooni jõustumisele alates 01.02.2010 on asjakohatu, sest nimetatud asjaolu ei saanud ega saa ka käesoleval hetkel kuidagi mõjutada taotluse läbivaatamist. Samuti ei anna alust otsuse õigsuses ega põhjendatuses kahtlemiseks kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud täiendavad selgitused ja tõendid, mille pinnalt ei ole võimalik järeldada, et kaebaja omas püsivat müügitulu töötleva tööstuse valdkonnas kontrollitaval perioodil ja seega vastas § 4 p 4 sätestatud tingimustele. 16.Kaebuse esitaja ei ole esitanud mingeid konkreetseid tõendeid väite, et alates 2007.a. on ligikaudu 10 % tema poolt müüdavast materjalist valmistatud ette spetsiaalseteks sulatussegudeks, neid eelnevalt sorteerides, pressides ja lõigates, kinnituseks. Ka juhul, kui kaebaja tegeles väidetavas mahus kirjeldatud majandustegevusega, on vastustaja seisukohal, et selline tegevus kuulub EMTAK 2008 jagu E alla ja ei anna alust kaebaja käsitlemiseks määruse § 4 p 4 vastava ettevõttena. EMTAK 2008 jagu E kood 3832 „ Sorteeritud materjali taaskasutusse võtmine“ alla käib ka vanametalli alustav töötlemine teisese toorme valmistamiseks. Samas teisesest toormest uute lõpptoodete tootmine ( n vanametallist metalli tootmine) on käsitletav töötleva tööstusena. Ka tänase päeva seisuga ei kajastu kaebaja veebilehel andmeid selle kohta, et ta tegeleks majandustegevusega, mida oleks võimalik käsitleda määruse § 4 p 4 tähenduses töötleva tööstuse valdkonda kuuluvana. 17.EAS on otsuses analüüsinud ka projekti kooskõlas määruse § 4 lg 4 ja osundanud sellele, et kaebaja taotlusest ja äriplaanist tulenevalt kavandatakse võimaliku toetuse kaasabil soetatava seadmega kõrvaldada kitsaskohad olemasolevas põhiprotsessis, mis seondub metallijääkide giljotineerimise ja pressimisega ning võimaldab kaebajal suurendada olemasolevate teenuste mahtu. Seega on ka projekti näol tegemist määruse § 4 lg 4 valdkonda mittekuuluva projektiga. IV KOHTU SEISUKOHT 18.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vaidlustatud otsus on õiguspärane, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevaga. 19.Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lg 4 delegeerib meetme tingimuste kehtestamise rakendusasutuse juhile ning eeltoodud alusel on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 4.06.2008.a. määrus nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ .Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt on tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord kehtestatud „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime“ eesmärkide elluviimiseks. Toetuse andmise eesmärgiks määruse § 2 tulenevalt on tööstusettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa tööstusettevõtjate tootlikkuse ja 5 ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. Määruse § 10 sätestab nõuded taotlejale, nähes lõikes 1 ette, et selleks võivad olla Eesti äriregistrisse kantud tööstusettevõtjast äriühingud, välja arvatud samas sättes nimetatud tööstusettevõtjad. Sealjuures määruse § 4 p 4 ( kuni 31.01.2010 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et tööstusettevõtjaks sama määruse tähenduses on ettevõtja, kelle tegevusala ja projekt kuulub EMTAK 2008 ( Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator) jaos C „Töötlev tööstus“märgitud tegevusvaldkondadesse. Määruse § 10 lg 2 p 1 kohaselt peab taotleja taotluse esitamise hetkeks omama püsivat müügitulu töötleva tööstuse valdkonnast vähemalt 24 kuud. Käesolevas haldusasjas on menetlusosalistel vaidlus tekkinud selle üle, kas Cronimet Eesti Metall OÜ on Määruse § 4 p 4 kohaseks tööstusettevõtjaks ja eeltooduga seonduvalt kas ta vastab taotlejale Määruse § 10 lg 1sätestatud nõuetele, samuti Määruse § 10 lg 2 p 1 sätestatud nõuetele. 20.Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et EAS on kaebuse esitaja taotlejale kehtestatud tingimustele vastavuse hindamisel lähtunud formaalselt EMTAK klassifikaatori järgi äriühingu poolt oma majandustegevuse määratlusest, nagu väidab kaebuse esitaja. Vaidlustatud otsuses on märgitud kogutud tõendid ja teave, millele tuginevalt on EAS teinud järeldused kaebuse esitaja tegevusala kohta. Taotlejale esitatud tingimustele vastavuse tuvastamisel on otsusest nähtuvalt arvesse võetud nii majandustegevuse sisuline kirjeldus, majandusaastate aruanded eelnenud aastate kohta, kaebaja taotlus koos äriplaaniga, lisaks vastusena EAS järelpärimistele kaebuse esitaja poolt antud täiendavad selgitused ja esitatud dokumentaalsed tõendid, samuti Cronimet Eesti Metall OÜ Paldiski osakonnaga tutvumise tulemused. Seega on põhjendamatu väide pelgalt formaalselt EMTAK koodidest lähtumisest ja kaebuse esitaja majandustegevuse tegeliku sisu vajaliku tähelepanuta jätmisest. Kohus nõustub kaebaja väitega, et EAS-l menetlust läbiviiva haldusorganina oli uurimispõhimõttest tulenevalt kohustus välja selgitada olulise tähendusega asjaolud, kuid seda ei tule mõista kui ainult haldusorgani poolt aktiivset tõendite kogumise tegevust. Uurimispõhimõtet võib realiseerida ka selliselt, et menetlusosalise/taotluse esitaja tähelepanu juhitakse asjaoludele, mille kohta on esitatud andmed ja tõendusmaterjal puudulik ning taotleja, kes on neist asjaoludest kõige paremini teadlik ja valdab vastavat dokumentaalset tõendusmaterjali, saab asja õigeks otsustamiseks vajaliku teabe ja tõendid esitada. Nimelt majandustegevuse tegeliku sisu väljaselgitamiseks on EAS kirjalikult pöördunud taotleja poole nii 11.11.2009 kirjas ( tl 53)kui 02.12.2009 kirjas (tl 55)küsimustega, millele on palunud anda täiendavaid selgitusi ja esitada nende kinnituseks tõendeid.
2. Kaebuse käsitluse kohaselt on EAS rajanud otsuse ennekõike vähese tõendusväärtusega tõenditele ning primaarseks , millele tulnuks otsus rajada, on kaebaja poolt haldusmenetluses antud seletused ja täiendavalt esitatud tõendid. Kohus kaebuse väidetega äriregistris ja majandusaasta aruannetes sisalduvale teabele ettevõtja tegevusvaldkonna tuvastamisel vastustaja poolt põhjendamatult ülemäärase õigusliku tähenduse andmisest ei nõustu. HMS § 5 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Vastustaja on põhjendatult majandusaasta aruannete tähtsuse määratlemisel tuginenud raamatupidamisseaduse (RS) ja äriseadustiku (ÄS) sätetele. RS § 24 lg 2 p 1 kohaselt on majandusaasta aruande osaks olevas tegevusaruandes kirjeldatud muuhulgas peamisi ettevõtte tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe ; RS § 25 lg 3 kohaselt kinnitatakse majandusaasta aruande allkirjastamisega esitatud andmete õigsust ja täielikkust. Taotluse esitamise ajal kehtinud RS § 45.1 lg 1 nägi ette koos majandusaasta aruandega eraldi lisana aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala järgi vastavalt ÄS § 4 lg 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile esitamist.Lisaks sätestab ÄS § 4 lg 5 ( alates 01.01.2007 kehtiva redaktsiooni 6 kohaselt) , et ettevõtja äriregistrisse kandmisel teatab ta kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. 22.Kaebuse esitaja on majandusaasta aruannetes oma tegevust kajastanud erinevate EMTAK koodidega, nimelt 2008.a. majandusaruandes EMTAK 2008 kood 38311 ( vrakkide demonteerimine) ning 2007.a. majandusaruandes koodiga 25501 ( metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine, pulbermetallurgia) ja on väitnud kaebuses, et tema majandustegevuse tegelik sisu ja ulatus ei ole sõltunud sellest, millise EMTAK koodi kaudu seda äriregistris kajastatud on ning et koodi valik võib olla mingil määral juhuslik, mida kinnitab kaebaja tegevuse kohta ülalmärgitud erinevate koodide kasutamine. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebuses EMTAK koodi ebaolulisust väites on kaebuse esitaja samas tema töötleva tööstuse ettevõttena Määruse § 4 lg 4 tähenduses käsitlemiseks tuginenud 2007.a. majandusaruandes olevale EMTAK koodile. Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel on EAS välja selgitanud tema majandustegevuse tegeliku sisu ning selleks tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks nõudnud taotlejalt täiendavat teavet ja tõendeid, mitte aga lähtunud EMTAK koodist. Kaebuse kohaselt on alates 2007.a. ligikaudu 10 % kaebaja poolt müüdavast materjalist valmistatud ette spetsiaalseteks sulatussegudeks, neid eelnevalt sorteerides, pressides ja lõigates, millest tulenevalt seondus juba 2007.a. osa kaebaja müügitulust metalli töötlemisega.Kaebuse esitaja leiab, et ta on tõendanud, et tema tegevus kuulub vähemalt osaliselt töötleva tööstuse valdkonda ja et ta on saanud sellest püsivat müügitulu ning et töötleva tööstuse valdkonnas tegtusemise piisavaks tõendiks on 2007 ja 2008 majandusaasta aruanded, selgitused ja arved lõikamisteenuse ja metallisegude tootmise kohta. Nii 2007.a. kui ka 2008.a. majandusaasta aruannetes on kaebaja põhitegevusalana märgitud metalli ost, selle ümbertöötlemine ja müük. Kaebuse esitaja 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt on tema ainukeseks tegevusalaks vanametalli ümbertöötlemine ja müük, millest laekus 100 % müügitulust. EAS on eespoolmärgitud kirjades osutanud muuhulgas asjaolule, et 2008.a. majandusaasta aruandes ei ole kajastatud taotleja tegevust EMTAK 2008 C jaos „Töötlev tööstus“ valdkonnas ja palunud esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid, 2007.a.majandusaasta aruande lisa 11 kohaselt on tegevusalade lõikes saadud müügitulu osas märgitud muuhulgas transporditeenus ja lõikamisteenus-demontaaž ,mille kohta on palutud selgitusi ja tõendeid Esitatud arvetest 2007.a. kohta nähtub transpordi- ja purustamisteenuse osutamine, terase ja malmi jääkide tootmine, mille osas on vastustaja põhjendatult leidnud, et need ei tõenda kaebaja tegutsemist töötleva tööstuse ettevõttena . Kaebuse esitaja on väitnud, et lühikese aja jooksul on võimatu leida tõendeid, mida EAS arvestab müügitulu kohta, kuid selliseid tõendeid ei ole esitatud ka hiljem vaidemenetluses või kohtumenetluses. EAS on kõiki kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et kaebuse esitaja ei vasta taotlejale esitatud tingimusele,mille kohaselt peab taotleja tegevusala kuuluma EMTAK 2008 jaos C märgitud tegevusvaldkondadesse ja taotleja peab omama taotluse esitamise hetkeks püsivat müügitulu töötleva tööstuse valdkonnast vähemalt 24 kuud. Sealjuures asjaolu, et alates 01.02.2010 kehtiva Määruse § 10 lg 2 redaktsiooni kohaselt viimatinimetatud tingimust enam taotlejatele ei seata, ei tähenda vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud tingimuse ebaolulisust ega tähenda, et EAS-l tulnuks hinnata vaid projekti kuulumist töötleva tööstuse valdkonda. 23.Vastustaja on õigesti tõlgendanud EMTAK 2008 koodide tähendusi ja on põhjendatult asunud seisukohale, et ka juhul, kui kaebuse esitaja on alates 2007.aastast ligikaudu 10 % materjalist valmistanud ette spetsiaalseteks sulatussegudeks neid eelnevalt sorteerides, pressides ja lõigates, ei anna see alust kaebaja käsitlemiseks Määruse § 4 p 4 vastava ettevõttena, kuna selline tegevus kuulub EMTAK 2008 jakku E „Veevarustus, kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus“. Kaebuse esitaja viitab EMTAK 2008 selgitustele, milles on märgitud, et nt 7 vanametallist metalli tootmine kuulub jakku C ( töötlev tööstus), ent jätab tähelepanuta, et ta ei osale teisesest toormest uue lõpptoote- metalli tootmises. EMTAK 2008 selgitavatest märkustest EMTAK jagu C kohta nähtub, et see hõlmab materjalide, ainete või komponentide mehaanilise/füüsikalise või keemilise muundamise/töötlemise uueks tooteks. Tootmisprotsessi väljundiks võib olla valmistoode või pooltoode, mis on edasise tootmise sisendiks. Sealjuures selgitavate märkuste kohaselt ei ole materjali või aine töötlemine/muundamine samas ainumäärav tingimus, mille alusel üksus liigitada töötleva tööstuse alla ning osundatud on selgitusele jäätmete töötlemise kohta. Viimatinimetatud selgituse kohaselt jäätmete taaskasutamine, st jäätmete töötlemine teiseseks toormeks kuulub gruppi 383( materjalide taaskasutusele võtmine). Kuigi see protsess võib sisaldada ka füüsilist või keemilist muundamist, ei loeta seda töötleva tööstuse osaks. Nende tegevuste esmaseks eesmärgiks on jäätmete käitlus ning seetõttu kuuluvad need jakku E . Samas jao C kohta selgitavate märkuste kohaselt uue lõpptoote valmistamine ( vastandina teisesele toormele) kuulub sellesse jakku ka siis, kui tootmise sisendiks on jäätmed. Kohtu hinnangul on vastustaja eeltoodust tulenevalt põhjendatult asunud seisukohale asjas kogutud tõendeid hinnates , et kaebuse esitaja töötleb vanametalli teisese toorme valmistamiseks. EMTAK 2008 jagu E kood 3832 „ Sorteeritud materjali taaskasutusse võtmine“ alla käib ka vanametalli alustav töötlemine teisese toorme valmistamiseks. Kuna töötleva tööstusena on käsitletav mitte teisese toorme valmistamine, kus uut toodet ei teki, vaid teisesest toormest uute lõpptoodete tootmine, millist järeldust kaebuse esitaja tegevuse kohta EAS-l olemasolevate tõendite alusel põhjendatult võimalik teha ei olnud, siis kaebuse esitaja väidab ekslikult, et tema tegevus on üheks lüliks metallitootmises. EMTAK 2008 selgitavatest märkustest jagu E kood 3832 kohta nähtub, et siia alla kuulub metalli- jm jäätmete mehaaniline või keemiline töötlemine/muundamine teiseseks toormeks. Siia kuulub ka prügivoost taaskasutatavate materjalide välja sortimine ning segunenud taaskasutatavate materjalide liigiti sortimine. Selgituste kohaselt on materjalide töötlemiseks/muundamiseks kasutatav mehhaaniline või keemiline menetlus näiteks suuremõõtmeliste metallosade või – toodete tükeldamine, metallijäätmete, sõidukivrakkide jms purustamine/peenestamine; muud mehaanilised töötlusmeetodid: lõikamine, kokkupressimine mahu vähendamiseks jne.
3. Kaebaja äriplaanis ja investeeringustrateegias on märgitud, et tooteks, mille tootmist arendatakse projektiga, on roostevaba terase erisulamite valmistamiseks kasutatavate metallide erisegud. Äriplaani p 8 põhiprotsessi kirjeldust ja vastuseks EAS pöördumisele antud täiendavat põhiprotsessi kirjeldust on vastustaja põhjendatult hinnanud töötleva tööstuse hulka mittekuuluvaks. Protsessi käigus demontaažiga saadud metallijäätmete sorteerimine, giljotineerimine ja pressimine, sealjuures metallijäätmete komplekteerimine muude toodete tootmiseks ei ole EMTAK 2008 jakku C kuuluvaks tegevuseks. Toetust taotletakse kitsaskohtade kõrvaldamiseks olemasolevas põhiprotsessis, mis seondub metallijääkide giljotineerimise ja pressimisega ning võimaldab kaebajal suurendada olemasolevate teenuste mahtu. EAS on põhjendatult leidnud, arvestades siinkohal ka kaebuse esitaja 2008.a. majandusaasta aruandes sisalduvate tegevusvaldkondadega, et kaebuse esitaja ei ole pidanud silmas olemasoleva protsessi muutmist, vaid parandamist ja jätkamist ning projekt ei ole suunatud EMTAK 2008 jaos C märgitud tegevusvaldkonna arendamiseks.
4. Ehkki kaebuse väitel on otsuses olulises ulatuses põhjendamata, miks kaebuse esitaja poolt esitatud selgitusi ja tõendeid ei ole loetud piisavaks ja miks nendele vaatamata ei ole kaebuse esitaja tegevust ja projekti kvalifitseeritud töötleva tööstusena, on kaebusest nähtuvalt haldusakt motiveeritud määral, mis on võimaldanud kaebuse esitajal EAS-i kaalutlusi mõista. V MENETLUSKULUD 8 26.

§ 92

sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja menetluskulude nõuet

§ 93

lg 1 sätestatud korras esitanud ei ole, seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 9