KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-10-832 Haldusasi V. N.i (N.) kaebus Tallinna Va

§ 26

lg 1punkt 1 alusel tühistada Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 06.11.2009 otsus nr 1-13/558401 .

1. Tallinna Vanglal lahendada uuesti V. N.i 26.10.2009 taotlus .
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.V. N. esitas 26.10.2009 Tallinna Vanglale taotluse kambris isikliku videomagnetofoni kasutamiseks. 1 Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja keeldus 06.11.2009 loa andmisest, põhjendades keeldumist sellega, et videomagnetofoni kasutamine kambris ei ole kõige otstarbekam vahend kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Tallinna Vangla leidis, et kinnipeetavat võimalikult efektiivselt õiguskuulekalt käituma suunata, peaks tema vaba aeg olema sisustatud võimalikult kvaliteetse meelelahutusega, milliseks tegevuseks on ennekõike televisiooni- ja raadiosaadete jälgimine, raamatute ja õppekirjanduse lugemine.
3. 23.11.2009 esitas V. N. Tallinna Vanglale vaide, mis jäeti 19.03.2010 vaideotsusega rahuldamata. 3.01.04.2010 esitas V. N. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 06.11.2009 otsuse nr 1-13/55840-1 tühistamiseks ja avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. II KAEBUSE MOTIIVID
4. Põhjendus, et videomagnetofoni kasutamine kambris ei ole kõige otstarbekam vahend kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel, on arusaamatu. Kaebuse esitaja on käitunud vanglas õiguskuulekalt. Otsusest ei selgu, kuidas videomagnetofoni kasutamine takistaks kaebuse esitaja edasist õiguskuulekat käitumist. 5.Soovitades vaadata televisioonisaateid on arvestamata on jäetud asjaolu, et Tallinna Vanglas näidatakse ainult ühte venekeelset telekanalit Euronews, eesti keelt kaebuse esitaja ei mõista, mistõttu ei ole võimalik vaadata harivaid saateid, filme jne. 6.Vaidlustatud otsuses puuduvad argumendid, millest keelduva otsuse tegemisel on lähtutud ning otsus on seega kontrollimatu. Samuti on keeldumine kaalutlusotsusena motiveerimata. 7.Teistes vanglates on 12 aasta jooksul erinevalt Tallinna Vanglast peetud videomagnetofoni kasutamist kvaliteetseks ajaveetmiseks. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et videomagnetofon on soetatud vangla vahendusel. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 8.Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsus on kaalutletud ja motiveeritud. Kaalutlused on asjakohased ja taotluse rahuldamise üle otsustamisel on lähtutud vangistuse täideviimise eesmärkidest. 9.Loa andmisest keeldumise põhjendustes on osutatud vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2, mis eeldab samas sättes loetletud vaba aja veetmiseks vajalike esemete kasutamiseks vanglateenistuse ametniku luba, kuid kuna nende esemete lubamise või loa andmisest keeldumise konkreetseid aluseid seadus ega alamalseisvad õigusaktid ei sätesta, on tegemist vanglateenistuse kaalutlusotsusega. Vastuses esitatud taotlusele loa andmiseks on märgitud, et kinnipeetava võimalikult efektiivselt õiguskuulekale käitumisele suunamiseks peaks olema tema vaba aeg sisustatud võimalikult kvaliteetse meelelahutusega, milleks on ennekõike televisiooni- ja raadiosaadete jälgimine, raamatute ning õppekirjanduse lugemine. Videomagnetofoni kasumine kambris ei ole kõige otstarbekam vahend kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. 2 10.Kaalutlusõiguse teostamisel võetakse igal konkreetsel juhul arvesse kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve.Vaidemenetluses on kaebaja esile toonud, et vanglal ei ole õigust otsustada meelelahutuse kvaliteedi üle. Vastustaja on seisukohal, et vanglal on nii õigus kui ka kohustus lähtuda oma otsustustes, sealhulgas hinnangu andmisel meelelahutuse kvaliteedile, vangistuse täideviimise eesmärkidest, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ning õiguskorra kaitse. Tallinna Vangla on taotluse rahuldamisest keeldumisel arvestanud, et videomagnetofoni kasutatakse põhiliselt erinevate salvestiste jälgimiseks vaba aja veetmise eesmärgil. Selleks, et kinnipeetvaid õiguskuulekalt käituma suunata, peaks ka tema vaba aeg olema sisustatud võimalikult kvaliteetse meelelahutusega. 11.Vaba aega on kinnipeetaval Tallinna Vanglas võimalik sisustada televisiooni- või raadiosaadete jälgimisega. Eestikeelsetest kanalitest on võimalik jälgida ETV, Kanal 2, TV 3, ETV
5. Sealjuures viimatinimetatud kanalil näidatakse saateid nii eesti kui ka vene keeles. Venekeelsetest on kanalid Euronews ja TV
6. Lisaks saksakeelsed 3 Sat, PRO 7, Kabel 1 ning ingliskeelsed Eurosport ja MTV (VIVA). Seega on piisav telekanalite valik, et erinevate huvide, eelistuste ja erineva keeleoskusega kinnipeetavad leiaksid endale sobiva vaba aja veetmiseks. Kvaliteetne meelelahutus on ka raamatute, s.h. õppekirjanduse lugemine. Kuna kaebuse väitel valdab kaebaja vaid vene keelt, on ta osutanud valdkonnale, milles tal oleks võimalik oma teadmisi täiendada ja vaba aega kasulikult sisustada.Lisaks telerile ja raamatutele on võimalik osaleda huvitegevuses. Tallinna Vanglas tegutseb muusikaring, kunsti(käsitöö)ring ja joonistamisring, samuti on võimalik külastada spordisaali ja osaleda spordivõitlustel. Mitu korda aastas toimuvad erinevad kontserdid. Lisaks on lauamängudest vangla kaupluse nimekirjas male, kabe ja doomino.Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et ehkki videomagnetofoni kasutamine on üks võimalikest vaba aja veetmise viisidest, ei ole videomagnetofoni kambris kasutamine oluline vaba aja veetmise vahend. Tallinna Vangla kaupluse nimekirjas, mis on kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga, ei ole videomagnetofoni ega ka videokassette ja seega ei saa kaebaja eeldada, et Tallinna Vangla peaks kambrisse lubama varasemalt teises vanglas omandatud videomagnetofoni, mis videokassettideta on kasutu. 12.Asjaolu, et teistes vanglates on kaebuse esitajal võimaldatud kambris kasutada isiklikku videomagnetofoni, ei tähenda, et seda tuleks automaatselt võimaldada ka Tallinna Vanglas.Kaalutlusotsuse tegemisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et talle luba antaks ja vanglateenistusel ei ole kohustust luba anda. Vaidlustatud otsus on kaalutletud ja motiveeritud. IV KOHTU SEISUKOHT
7. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et vanglateenistuse keeldumine videomagnetofoni kambris kasutamiseks loa andmisest on haldusaktiks ja et tegemist on kaalutlusotsusega. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riigikohus on 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 asunud seisukohale, et Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, 3 ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.

1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega tuleb põhjendustes selgitada, milliseid asjaolusid haldusorgan arvestas ja millised järeldused ta sellest tegi. Riigikohus on 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 rõhutanud, et kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest ning haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
2. VangS § 31 lg 2 sätestab:Vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega häiri teisi isikuid. Nagu kohus on eespool märkinud, puudub käesolevas asjas vaidlus selles, et VangS § 31 lg 2 on antud haldusorganile kaalutlusõigus.Vastustaja on loa andmise üle otsustamisel lähtunud kinnipeetava suunamisest õiguskuulekale käitumisele kui ühest vangistuse täideviimise eesmärgist. Tallinna Vangla on keeldumist põhjendanud sellega, et kinnipeetava efektiivselt õiguskuulekalt käituma suunamiseks peaks olema ka vaba aeg sisustatud kvaliteetse meelelahutusega ning leidnud, et videomagnetofoni kasutamine kambris õiguskuulekale käitumisele suunamisel oluline ei ole. Seega on vastustaja hinnangul vaba aja veetmiseks ettenähtud esemete kasutamiseks loa andmisel oluline , kuivõrd efektiivselt aitavad need suunata taotlejat õiguskuulekalt käituma ning vastustaja on asunud seisukohale, et kuna kambris asuv videomagnetofon ei ole kvaliteetseks meelelahutuseks, ei ole ta ka õiguskuulekale käitumisele suunamisel oluline .
3. Riigikohus on 09.06.2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-10 VangS § 31 lg 2 tõlgendades selgitanud, et Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid sellise loa andmise otsustamisel on määratud VangS § 31 lg-ga
4. Vangla võib loa anda juhul, kui vastava seadme kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Järelikult tuleb vangla administratsioonil kaalutlusõiguse teostamisel kaaluda, kas kinnipeetava poolt kambrisse soovitud seadme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirju ja või häirida teisi isikuid./…/ Ülalnimetatud piirangute laiendamiseks vanglal diskretsioon puudub. VangS § 31 lg 2 sõnastusest nähtub, et loa andmise otsustamisel omab tähtsust vaid vastava seadme kasutamise funktsioon ja selle tulemusena teiste isikute häirimise või vangla sisekorraeeskirja rikkumise võimalikkus/…/ ( p 19). Riigikohtu ülaltoodud otsuses väljendatud seisukohad VangS § 31 lg 2 kaalutlusõiguse piiride kohta on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Tallinna Vangla ei ole kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud VangS § 31 lg 2 sätestatud piiridest ja on arvestanud asjaoludega, mis volitusnormi eesmärgist ja piiridest tulenevalt asjakohased ei ole . Loa andmisest keeldumise alusena ei saanud vastustaja tugineda sellele, et videomagnetofoni kasutamine kambris ei ole kõige otstarbekam vahend kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega on vaidlustatud keeldumise otsustamisel tegemist kaalutlusveaga, mis tingib õigusvastase haldusakti tühistamise. 4 17.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtumenetluse käigus kaalutlusotsuse motiivide esitamine ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti ( Riigikohtu otsused kohtuasjades 3-3-1-66-03, 3-3-1-93-06, 3-3-157-07 ). Eespooltoodut arvestades jätab kohus tähelepanuta põhjendused, mis ei ole toodud keeldumises loa andmisest . 18.Rahuldamisele kuulub ka kohustamisnõue ning Tallinna Vanglal tuleb uuesti otsustada kaebuse esitaja taotluse üle loa saamiseks kambris isikliku videomagnetofoni kasutamiseks . 19.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmist

§ 93

lg 1 sätestatud korras taotlenud ei ole ja seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda. Lea Kuuse kohtunik 5