Obsah (5)

§ 26§ 31§ 32§ 7§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2498 Haldusasi Menetlusosalised A. K.´i kae

§ 26lg 1 p 6) 2.

Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 14.07.2010 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.05.2009 võeti kaebajalt sööklast väljumisel läbiotsimise käigus ära keelatud toiduaine (suures purgis sool).
2. Kaebaja esitas 15.06.2009 vaide Justiitsministeeriumile, milles vaidlustas Tallinna Vangla kodukorrast tulenevat keeldu siseneda vangla sööklasse oma maitseainetega ning taotles kodukorra muutmist või alternatiivina, et vangla tagaks maitseainete (soola, pipra, sinepi) olemasolu igal laual.
3. Justiitsministeeriumi 01.10.2009 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 1
4. 02.11.2009 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kaebaja palub Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) punkti 14.7.5 tühistada. Kaebuse kohaselt võeti kaebajalt sööklas läbiotsimise käigus ära temale kuuluv suur soolapurk. Kodukorra p 14.7.5 sätestab, et sööklas ei tohi olla kinnipeetaval kaasas isiklikke sööginõusid ja maitseaineid. Samas ükski õigusakt ei keela osta vangla kauplusest maitseaineid, mistõttu on ebamõistlik nende kasutamise keelamine vangla sööklas. Kõnealune piirang kehtib ainult Tallinna Vangla neljas elusektsioonis, mis tähendab ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste samas vanglas viibivate eelvangistusosakonna ja teiste vanglate kinnipeetavatega. Kaebaja leiab, et rikutakse ka tema omandiõigust – kaebaja ei saa kasutada temale kuuluvaid maitseaineid ning eneseteostuse vabadust, kuna kaebaja ei saa toitu maitsestada vastavalt oma soovile. Piirang ei vasta ka vangistuse täideviimise eesmärgile (vangistusseaduse § 6). Piirang on ebaproportsionaalne. Vangla ei suuda piisavalt ja hügieeninõuetele vastavalt tagada maitseainete kättesaadavust sööklas, kuna neid peab võtma ühest suurest kausist ühe lusikaga (mis tihti ka puudub, mistõttu võetakse maitseaineid kätega või oma lusikaga) ning ootama eelnevalt järjekorras. Kuna vangla ei suuda tagada maitseainete piisavat kättesaadavust ja nende kättesaamist hügieeninõuetele vastavalt, ei saa lugeda piirangut kinnipeetava enda maitseainete kasutamise keelamiseks vangla sööklas proportsionaalseks. Keeldu ei saa põhjendada hoone arhitektuurilise eripäraga, millest tuleneb vajadus korraldada toitlustamist sööklas. Kinnipeetavad ei ole süüdi antud eripäras. Vangla julgeolekut on võimalik tagada ka operatiivinfo kogumisega, mida ametnikud ilmselt ei viitsi teha. Samuti on keelatud esemeid võimalik edasi anda ka mujal kui sööklas. Vastuolu on seega Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-ga 11, 12, 19, 32 ning vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lg-ga 2, §-ga
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vanglas on tagatud kolm korda päevas soe toit vastavalt VangS § 47 lg-le 1 ja sotsiaalministri 21.12.2002 määrusele nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“. Kodukorra p 14.7.4 kohaselt toitlustatakse vangistussektsioonides viibivaid kinnipeetavaid ainult sööklas, kus on kasutusel vangla toidunõud. Kodukorra p 14.7.5 sätestab, et sööklasse on keelatud siseneda oma toidunõude (va lusikas) ja toiduainetega, samuti on keelatud toidunõude ja toiduainete väljaviimine sööklast ning toidu edasiandmine teistele kinnipeetavatele. Riigikohus on 21.06.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-07 leidnud, et kinnipidamisrežiimist tulenevad kitsendused isiklike asjade vabaks kasutamiseks väljaspool kambrit ei ole õigusvastased ning kinnipeetava huvi kasutada oma omandit kõikjal vangla territooriumil ei kuulu PS § 32 kaitsealasse. Vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ja julgeoleku tagamiseks võib ette näha erinevused kinnipidamistingimustes erinevates vangla osades. Võrdselt koheldakse kõiki vangistussektsioonidesse paigutatud kinnipeetavaid. Neile on tagatud vangla poolt toidu täiendavaks maitsestamiseks sool ja sinep, mistõttu puudub ka vajadus isiklike maitseainete kaasavõtmiseks sööklasse. 2 Kinnipeetaval on võimalik oma toiduportsjonile soola ja sinepit lisada koheselt peale toidu kättesaamist, kuid vajadusel ka hiljem. Maitseainete võtmiseks soola- ja sinepinõust on olemas plastlusikas. VangS § 4¹ lg 1 rikkumist vastustaja arvates ei esine. Isikliku soola kaasavõtmise keeld on vangistusega kaasnev paratamatu ebamugavus. Piirang võtta sööklasse kaasa isiklikke maitseaineid on põhjendatud julgeoleku kaalutlustel, kuna maitseainete topsides on võimalik toimetada vangla ühest paigast teise ja üle anda teistele kinnipeetavatele keelatud aineid. Piirangu eesmärgiks on tõkestada keelatud ainete ja esemete levikut vanglas. Piirang vastab täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning sellega ei moonutata seaduses sätestatud õiguste ja vabaduste olemust. Tegemist on proportsionaalse meetmega vangla julgeoleku tagamisel. Vangla ei pea kulutama ressursse, et kontrollida kõiki sööklasse kaasavõetavate maitseainete purke. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Vangla kodukord on üldkorraldus (HMS § 51 lg 2). Pooltel puudub vaidlus üldkorralduse andja pädevuse üle. Pooltel on vaidlus selles, kas kodukorra p 14.7.5 on kooskõlas PS §-ga 11 (proportsionaalsus), §-ga 12 (võrdne kohtlemine), §-ga 19 (eneseteostuse vabadus), §-ga 32 (omandi kasutamise vabadus) ning VangS § 4¹ lg-ga 2 ja §-ga

1. Kodukorra p 14.7.4 kohaselt toitlustatakse vangistussektsioonides viibivaid kinnipeetavaid ainult sööklas, kus on kasutusel vangla toidunõud. Kinnipeetavad peavad toitlustamise ajal viibima sööklas. Kodukorra p 14.7.
2. kohaselt on isiklike toidunõudega, välja arvatud lusikas, ja toiduainetega keelatud siseneda sööklasse. Kohus nõustub vastustajaga, et isiklike toiduainete (sh sool) kaasavõtmise keeld on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, et takistada keelatud ainete (eelkõige narkootikumid) levikut ning see aitab täita vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 41 lg 2 sätestab, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Asjaolu, et keelatud ainete edasiandmine on võimalik ka väljaspool sööklat ei tähenda, et vangla peaks loobuma nende levitamise takistamisest sööklas. Vanglal on õigus kehtestada piiranguid, kui need tagavad julgeolekut ega ole ebaproportsionaalsed. Kaebaja väide, et keelatud ainete sööklasse toomist saaks takistada kaasavõetavate toiduainete läbiotsimisega ja muude operatiivtöö meetmetega on iseenesest õige. Samas ei saa kõigi kaasavõetavate toiduainete läbiotsimist enne sööklasse sisenemist pidada mõistlikuks ja efektiivseks. See tekitaks täiendava järjekorra ja ajakulu, mille tõttu ei oleks tõenäoliselt 3 võimalik kinnipeetavate õigeaegne toitlustamine, arvestades päevakavas toitlustamiseks ettenähtud aega ja toitlustamist sektsioonide kaupa. Samuti oleks see ebamõistlik vangla ressursside kulutamine. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et kinnipeetavad võivad osta vangla kauplusest maitseaineid. Vangla kauplusest ostetud maitseaineid saavad kinnipeetavad kasutada vangla kauplusest ostetud toidu maitsestamiseks ning vanglatoidu maitsestamise tagab vangla, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebaja väide, et sööklas peab saama toitu maitsestada oma maitseainetega. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Viidatud õigusnormist tuleneb vanglale õiguslik kohustus tagada toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega. Vanglal puudub õiguslik kohustus tagada iga kinnipeetava maitseeelistustele vastav toit. Samas nähtub vangla selgitustest, et kinnipeetaval on sööklas võimalik oma toiduportsjonile lisada soola ja sinepit koheselt peale toidu kättesaamist, kuid vajadusel ka hiljem. Maitseainete võtmiseks soola- ja sinepinõust on olemas plastlusikas. Käesolevas asjas vaidlustatud keelu (keeld võtta sööklasse oma toiduaineid) õiguspärasus ei sõltu sellest, kas maitseainete kasutamisel on tagatud hügieeninõuded. Hügieeninõuete tagamine on VangS § 47 lg 1 viimasest lausest tulenev eraldiseisev kohustus, mille täitmist on õigus kinnipeetaval vanglalt nõuda ja pöörduda vajadusel järelevalveorgani poole. Vastustaja on viidanud asjakohasele Riigikohtu 21.06.2007 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-2907, milles halduskolleegium on seisukohal, et: „/…/ kinnipidamisrežiimist tulenevad kitsendused vanglas kinnipeetava isiklike asjade viimisele väljapoole kambrit ja kinnipeetavate vabaks liikumiseks ettenähtud kohti, ei ole kehtestatud õigusvastaselt. Kinnipeetava huvi kasutada oma omandit, sh isiklikke asju kõikjal vangla territooriumil, ei kuulu PS § 32 lg 2 kaitsealasse. Kinnipeetavale vanglas lubatud isiklike asjade kasutamine ei pea olema ühetaoliselt lubatud kõigis vangla ruumides. Nagu eelnevalt märgitud, on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades.“ Kaebaja on väitnud ebavõrdset kohtlemist nii vangla siseselt kui võrreldes teiste kinnipidamisasutustega. Kohus leiab, et ebavõrdset kohtlemist vaidlustatav keel ei tekita. Tallinna Vanglas on eelvangistuses viibivad isikud, kes on paigutatud kahte eelvangistushoonesse ning karistust kandvad isikud, kes on paigutatud neljaks osakonnaks jaotatud vangistussektsiooni (Kodukorra p 1.2). VangS § 90 lg 1 kohaselt erinevad eelvangistuse üldtingimused karistust kandvatele kinnipeetavatele kohaldatavatest tingimustest. Eeltoodu nähtub ka Kodukorrast. Kodukorra p 14.3.1.3 kohaselt on keelatud kinni peetaval isikul olles paigutatud eelvangistushoonesse või kartserihoonesse luua kontakte, pidada sidet ning vahendada infot ükskõik mis viisil teistesse kambritesse paigutatud kinni peetavate isikutega kogu vangla territooriumil. Seega ei ole võimalik erineva kinnipidamisrežiimi tõttu võrrelda karistust kandvaid isikuid ja eelvangistuses viibivaid isikuid. Võrrelda ei saa ka Tallinna Vangla kinnipeetavaid teiste vanglate kinnipeetavatega, kuna faktilised olud on erinevad tulenevalt ainuüksi hoonete erinevusest. Kaebajat tuleb võrrelda teiste Tallinna Vangla vangistussektsiooni kinnipeetavatega ning nende osas erinev kohtlemine puudub. 4 Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.7.5 ei ole õigusvastane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebus jääb

§ 26lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

8.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Kristina Maimann Kohtunik 5