← Eesti

3-10-789/51

Obsah (4)§ 26§ 31§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-789 Haldusasi A. P.i kae

§ 26lg 1 p 6).

  1. Mõista A. P.ilt (isikukood XXXXXXXXXXX) Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv summas 5000 (viis tuhat) krooni. Väljamõistetud summa tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr.
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072673 ning selgitus „A. P., 3-10-789, riigilõiv“. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
  3. juunil
  4. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  5. juulil
  6. a k.a (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 24.09.2009 toimus Tallinna Vangla I eelvangistushoones relvastatud üksuse osavõtul kambris nr 238 läbiotsimine. Läbiotsimise kohta koostasid S. R. ja inspektor-kontaktisik Veiko Ilves 24.09.2009 akti leitud esemete kohta.
  2. 25.09.2009 pöördus A. P. Tallinna Vangla poole kaebusega, mille kohaselt 24.09.2009 kambris 238 läbiotsimise käigus rebiti katki kaebuse esitaja riidenagis rippuva jope riputusaas ning visati räpasele põrandale. Kaebuse kohaselt rikuti sama läbiotsimise käigus ka 2 fotot A. P.i pojast.
  3. 28.09.2009 kirjaga nr 1-13/49375-1, 1-13/49420-1, 1-13/49368-1 edastas relvastatud üksuse juht L. A. A. P.i selgitustaotluse Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale.
  4. 05.01.2010 registreeriti Tallinna Vanglas A. P.i avaldus Tallinna Vangla direktorile, mille kohaselt soovib A. P. vastust 25.09.2009 kaebusele. Pöördumise kohaselt vastas Justiitsministeerium 23.10.2009 kirjaga nr 11-7/9965, et antud küsimuse lahendamine ei kuulu Justiitsministeeriumi kompetents ning soovitati pöörduda kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole. Pöördumisele oli lisatud esialgse selgitustaotluse originaaleksemplar, millele oli juurde märgitud taotlus hüvitada tekitatud kahju summas 3000 krooni (500 krooni jope parandamiseks ja 2500 krooni kahe foto eest, millest ei ole alles negatiive).
  5. Tallinna Vangla jättis 09.03.2010 vastusega kahju hüvitamise nõudele nr 1-13/49420-4 30.12.2009 taotluse kahju hüvitamiseks summas 3000 krooni rahuldamata.
  6. 22.03.2010 saabus Tallinna Halduskohtule kaebus, mille kohaselt palub A. P., et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud 24.09.2009 läbiotsimisel. Ühtlasi palus kaebuse esitaja tunnistada Tallinna Vangla töötajate toimingud õigusvastaseks ka selles osas, et kambris läbiotsimisel üks kinnipeetavatest peab jääma kambrisse läbiotsimist teostavate töötajate toimingute seaduslikkuse jälgimiseks. Kaebuse esitaja märkis samuti, et ei ole nõus Tallinna Vangla 09.03.2010 vastusega nr 1-13/49420-4, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja taotlus kahju hüvitamiseks. Kaebuse esitaja samas kohtule esitatud kaebuses kahju hüvitamist ei taotlenud.
  7. Tallinna Halduskohtu 31.03.2010 kohtumäärusega jättis kohus A. P.i kaebuse selles esinevate puuduste tõttu käiguta.
  8. 21.04.2010 kohtule saabunud seisukohas teatas kaebuse esitaja, et loobub Tallinna Vangla töötajate toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudest ning ei soovi kahju hüvitamist jope osas, sest on selle hävitanud. Samas palus kaebuse esitaja hüvitada Tallinna Vangla töötajate põhjustatud kahju 2500 krooni rikutud fotode eest. 10.06.2010 kohtuistungil täpsustas A. P. oma taotlust ning taotles kahju väljamõistmist kohtu äranägemisel. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT 2
  9. 24.09.2009 läbiotsimisel rikuti kaebuse esitaja isiklikud asjad (jope ja 2 fotot). Nõustuda ei saa Tallinna Vangla vastusega, et kaebuse esitaja etteheited ja kahju hüvitamise nõue on põhjendamatud, sest kaebuse esitaja ei teatanud rikutud fotodest õigeaegselt. Kaebuse esitaja seisukohti kinnitavad kambrikaaslaste J. R., J. S. ja S. S.i selgitused. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  10. 24.09.2009 I eelvangistushoones relvastatud üksuse osavõtul kambris nr 238 toimunud läbiotsimine oli õiguspärane. Läbiotsimist reguleerivatest sätetest ei tulene, et kambri läbiotsimise juures peaksid viibima üks või mitu sama kambri kinnipeetavat. Läbiotsimise akti kohaselt teostasid 24.09.2009 kambris 238 läbiotsimist vanglaametnikud S. R. ja V. I.. Vestluses mõlema vanglaametnikuga mäletasid nii inspektor-kontaktisik V. I. kui ka valvur S. R., et läbiotsimise käigus võeti ära olmeprügi, mis korjati suurde prügikotti. Konkreetselt kambris 238 kahte fotot lapse kujutisega kumbki vanglaametnikest ei mäleta. Mõlemad vanglaametnikud kinnitavad, et fotod ei paku läbiotsimisel nendesse keelatud esemete peitmise osas mingit huvi. Kui läbiotsimisel fotod leitakse, siis nad sirvitakse läbi ja pannakse samasse kohta tagasi. Vanglateenistusel ei ole huvi fotodel kujutatu vastu ega ole neil mingit põhjust neid rikkuda. Nagu kinnipeetava isiklike asjade juures oleva piibli puhul, suhtutakse ka fotodesse delikaatselt. Kuna suurte läbiotsimiste ajal korjatakse kambritest ära suures koguses olmeprügi, mis kogutaks prügikotti, siis oleks ebamõistlik visata prügi maha, mida siis peab prügikotti korjama. Kamber püütakse peale läbiotsimist jätta läbiotsimise-eelsesse korda. Kambri läbiotsimise ja keelatud esemete äravõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia jäetakse kambrisse, tavaliselt lauale. Aktil on märgitud läbiotsimist teostanud vanglaametnike nimed. Seega ei ole läbiotsimine anonüümne, vaid personaalne ning vanglaametnikel ei ole mingit põhjust tekitada probleeme esemete rikkumise või määrimisega.
  11. Tõendatud ei ole läbiotsimise käigus fotode rikkumisega tekitatud kahju ning tõendatud ei ole fotode hetkeseisundi ning 24.09.2009 toimunud läbiotsimise vaheline põhjuslik seos. RVastS § 9 lg-s 1 on ammendavalt sätestatud juhtumid, millal saab mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda; need on süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu- või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Fotode väidetav rikkumine ei liigitu ühegi nimetatud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise tingimuse alla. J. R. kirjalikust seletusest tuleb esile, et 24.09.2009 läbiotsimise ajal viidi teda koos kogu kambri 238 kinnipeetavatega jalutusboksi, pärast läbiotsimist tuli ta kambrisse tagasi ning P. avastas ümbriku ja kaks kortsutatud fotot. J. R. on märkinud, et kõik toimuv toimus tema juuresolekul. Kinnipeeturegistrist nähtub, et ajavahemikul 22.09.2009 kuni 25.09.2009 paiknes J. R. hoopis kambris 222, mis asub muust I EVO hoonest eraldatud
  12. vangistussektsioonis. On välistatud, et kambrisse 222 paigutatud kinnipeetav paigutataks läbiotsimise ajaks samasse jalutusboksi koos kambrisse 238 paigutatud kinnipeetavatega ning et tal oleks vaba voli kõndida kambrisse 238 vaatama selle kambri läbiotsimise järgset seisu. Ebausaldusväärsed on ka kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud teiste kinnipeetavate selgitused kinnipeetavate omavahelise solidaarsuse tõttu. Ei saa eeldada, et kinnipeetavate tunnistused on ausad ja usaldusväärsed. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 3
  13. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus mõistaks Tallinna Vanglalt välja 24.09.2009 kambris nr. 238 toimunud läbiotsimisega talle tekitatud kahju. Kahju seisnes kaebuse esitaja pojast tehtud fotode rikkumises. 10.06.2010 kohtuistungil esitatud kaebuse täpsustuse kohaselt taotles kaebuse esitaja fotode rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kahju tõendamiseks saatis kaebuse esitaja kohtule kaks värvifotot, mis nägid kohtu hinnangul välja sellised, nagu oleks neid kokku käkerdatud ning seejärel taas silutud.
  14. juuni 2010 kohtuistungil tegi kohus värvifotodest koopiad ning tagastas originaalid kaebuse esitajale (toimiku lk. 2, 3). Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ta sai fotod oma naiselt, kellega tal suhteid ei ole ning naise väitel ei ole fotodest negatiive ega salvestisi arvuti kõvakettal (toimiku lk. 89). Seega ei ole kaebuse esitaja väitel fotod asendatavad. Vastustaja leiab, et tõendatud ei ole fotode rikkumine läbiotsimise käigus. Samuti ei liigitu fotode rikkumine ühegi mittevaralise kahju liigi alla.
  15. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud seletusest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole teinud kulutusi fotode omandamiseks. Seega ei saanud kaebuse esitajal tekkida fotode väidetavast rikkumisest varalist kahju. Samas ei saa eitada seda, et lapsest tehtud fotodel võib lapse isa jaoks olla emotsionaalne väärtus, ning seda eriti olukorras, kus laps kasvab koos emaga ning lapse vanemad elavad lahus. Seega tuleb kaebuse esitaja taotlust pidada mittevaralise kahju hüvitamise taotluseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus nõustub vastustajaga selles, et fotode rikkumist nimetatud sätte all eraldi mainitud ei ole. Samas ei saa sellest siiski järeldada, et vanglal on vastavalt oma äranägemisele õigus kinnipeetavate fotosid käkerdada. RVastS § 9 lõikes 1 märgitud tervise kahjustamine hõlmab ka isiku emotsionaalseid üleelamisi, mis teoreetiliselt võivad tekkida ka lähedase isikuga seotud mälestusesemete rikkumisel. Seega tuleb kohtul hinnata, kas asjas kogutud tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks fotode rikkumine läbiotsimise käigus. Kui vastus sellele on positiivne, võtab kohus seisukoha selles, kas nimetatud tegevus võis põhjustada kaebuse esitajale selliseid emotsionaalseid üleelamisi, mis liigituvad RVastS § 9 lõike 1 alla ning eeldusel, et ka vastus sellele küsimusele on positiivne, otsustab kohus kahju hüvitamise.
  16. Kaebuse esitaja väide fotode rikkumisest läbiotsimise käigus tugineb kaebuse esitaja enda ning kaaskinnipeetavate ütlustele. Kaebuse esitaja väitel vedelesid fotod pärast läbiotsimist põrandal, ümbriku sees. Enne läbiotsimist asusid fotod ümbriku sees riiulil, mis oli kaebuse esitaja voodi kohal. Pärast läbiotsimist oli riiul maha kisutud ja ümbrik vedeles põrandal voodi ees (toimiku lk. 89). Kohtuistungil andsid juhtumi kohta ütlusi tunnistajad J. R. (toimiku lk. 87) ja J. S. (toimiku lk. 88). Tunnistaja J. R. ütluste kohaselt teda ennast läbiotsimise päeval kambris ei olnud, ta tuli kahe päeva pärast. Kui tunnistaja ilmus, näitas A. P. talle kortsus fotosid ja katkist jopet (toimiku lk. 87). Kambri 238 kaaskinnipeetava, tunnistaja J. S.i ütluste kohaselt leidis fotod pärast läbiotsimist A. P., kes tõstis need üles ja ütles, et vaadake, mida juhtkond tegi. Tunnistaja väitel vedelesid fotod nagu prügi põrandal. Samas selgitas tunnistaja, et fotod võeti välja ümbrikust, mis oli ka kortsus. Ümbrik oli nurka visatud (toimiku lk. 88). Kohtule esitatud kirjalikus selgituses märgib J. S., et kambrisse tulles prügi keskel avastas A. P. oma lapse fotod (toimiku lk. 29 pöördel). Kinnipeetav S. S.i kirjaliku seletuse kohaselt „[t]ulles pärast läbiotsimist kambrisse, ilmnes, et A. P.i poja fotod vedelesid koos prügiga 4 põrandal“ (toimiku lk. 29 pöördel). Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi ka järelevalveosakonna valvur S. R. , kes võttis osa kambri nr. 238 läbiotsimisest
  17. septembril
  18. S. R. ei tundnud ära kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud fotosid. S. R. ütluste kohaselt ei jäeta selliseid asju põrandale, kuna huviorbiidiks ei ole fotod. Kuna peale läbiotsimist koristatakse ka kambri põrand, ei saanud fotod mingil juhul viga saada. S. R. kinnitusel otsitakse fotod sirvides läbi ja need lähevad täpselt samasse kohta tagasi, kust need võetakse. Kui kontrollitakse ümbrikuid, siis lähevad need voodi peale või samasse kohta tagasi, kust need võeti. Pärast läbiotsimist koristatakse kamber ära ja asju ei visata lihtsalt põrandale (toimiku lk 86).
  19. Kohus on seisukohal, et J. R. ütlused ei ole asjakohased, kuna tunnistaja ei kogenud sündmusi vahetult, vaid kaebuse esitaja muljete kaudu. Seetõttu ei saa ütluste põhjal järeldada seda, et fotod rikuti läbiotsimise käigus. J. S.i ütlused on vastuolulised ning vastuolus ka kaebuse esitaja seletusega. Ütluste vastuolulisus ilmneb sellest, et kohtuistungil väitis tunnistaja nii seda, et prügis vedelesid fotod kui ka seda, et prügis vedeles ümbrik, mille sees olid fotod. Tähelepanuväärne on see, et esialgselt kohtule esitatud kirjalikes seletustes ei väida ükski kinnipeetav, et fotod olid ümbrikus; pigem jääb seletustest mulje, et fotod vedelesid lahtiselt põrandal. Kui J. S.i ütluste kohaselt oli ümbrik nurka visatud, siis kaebuse esitaja seletuste kohaselt vedeles ümbrik põrandal voodi ees. Ühtlasi on kõigi kinnipeetavate ütlused vastuolus valvur S. R. ütlustega, kelle väitel koristatakse peale läbiotsimist ka kambri põrand ning asju põrandale ei jäeta. Arvestades ütluste vastuolulisust, ei pea kohus kinnipeetavate ütlusi usaldusväärseteks. Lisaks märgib kohus, et arvestades fotode väljanägemist, oleksid fotod koos ümbrikuga pidanud olema kinnipeetavate sisenedes nutsakuks kägrutatud; see aga kaebuse esitaja ega ühegi tunnistaja ütlustest ei ilmne. Ühtlasi ei pea kohus usutavaks seda, et läbiotsimist läbiviinud ametnikud oleksid kaebuse esitaja fotod ümbrikust välja võtnud, spetsiaalselt ära kägrutanud, seejärel silunud ning taas ümbrikusse pannud. Fotode tavapärase läbisirvimise juures ning ka juhul, kui fotod läbiotsimise käigus kogemata koos ümbrikuga põrandale kukkusid ning neile peale astuti, ei saanud neil tekkida selliseid kortsutamise jälgi, nagu oli kohtule esitatud fotodel.
  20. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega eeldab kahjunõude rahuldamine vastustaja süüd kahju tekkimisel. Arvestades tunnistaja S. R. ütlusi, mille kohaselt ei ole fotod läbiotsijate spetsiaalses huviorbiidis ning kuna kohtu hinnangul puudus vastustajal ajend fotode tahtlikuks kortsutamiseks, ei ole kaebuse esitajale läbiotsimise käigus kahju tekitamine tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on
  21. septembri
  22. a määruses asjas nr. 3-3-1-40-07 leidnud: „Kohtud ei ole pidanud kahjunõuet ka perspektiivikaks, mööndes küll A. N. ile võimalikult tekitatud ebamugavusi seoses läbiotsimistega, ent pidades äärmiselt küsitavaks, et läbiotsimistega tekitati kaebajale selline mittevaraline kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Läbiotsimise olemusest tuleneb, et kamber ei saagi pärast läbiotsimist olla samas korras kui selle alguses. Kinnipeetavad peavad vangla julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka nende tavapäraseid tagajärgi. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus ei veennud kohtuid, et ebameeldivused, mida kaebaja pidi taluma seoses läbiotsimistega, oleksid ületanud piiri, mis eristab läbiotsimisega kaasnevaid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest“ (määruse p 12). Kohus märgib, et ka juhul, kui kaebuse esitaja fotod ümbrikuga olid läbiotsimise tulemusena 5 kukkunud põrandale, ei ole kohtul piisavalt tõendeid tuvastamaks, et fotosid läbiotsimise käigus tahtlikult või raskest hooletusest rikuti. Ka eeldusel, et fotod ei olnud pärast läbiotsimist täpselt samas kohas, kuhu kaebuse esitaja need jättis ning kamber ei olnud samas korras nagu enne läbiotsimist, ei saa järeldada, et vangla töötajad ületasid läbiotsimise käigus piiri, mis eristab läbiotsimisega kaasnevaid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata. 17.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Vastava kohtulahendi saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele.

  1. mai 2010 kohtumäärusega vabastas kohus kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.
  2. juuni 2010 kohtuistungil muutis kaebuse esitaja oma esialgset taotlust, taotledes, et kohus mõistaks Tallinna Vangla poolt fotode rikkumisega tekitatud kahju välja vastavalt kohtu äranägemisele. Riigilõivuseaduse § 56 lg 12 kohaselt kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 5000 krooni. Seega tuleb kaebuse esitajalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista riigilõiv summas 5000 krooni. Tiina Pappel kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.