Obsah (7)

§ 150§ 428§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168

Tsiviilasi nr 2-10-24126 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.07.2010. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-24126 Tsiviilasi O

§-le 206 lg

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-24126 menetlus OÜ Dominus Inkasso hagis Mxxxx Nxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. 1 Menetluskulude jaotus:
3. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Tagastada OÜ Dominus Inkasso arveldusarvele nr 221039203246 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.
5. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik OÜ Dominus Inkasso esitas 21.05.
6. a kohtule hagiavalduse Mxxxx Nxxxxxx vastu võlgnevuse 2525 krooni ja viivise 2520,58 krooni nõudes. Kohus võttis hagi 27.05.
7. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 02.06.2010.a, kuid ei ole kohtule vastanud. 01.07.
8. a esitas hageja kohtule poolte vahel 09.06.
9. a sõlmitud kompromissi. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Lisaks taotles hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas

§ 150lg 2 alusel.

Kohtu seisukoht Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

§ 432

järgi.

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2 Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kohtu poolt kompromissi kinnitamise korral nad käesolevas tsiviilasjas määruskaebust esitada ei soovi. Kohus leiab, et

§ 661

lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale hageja õigusabikulud ja pool menetluses tasutud riigilõivust. Pooled on kompromissiga kokku leppinud nimetatud menetluskulude tasumise korra. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.07.

1. a kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 250 krooni (tsiviilasi nr 2-08-52143; tl 17). Hagi esitamisel kohtule tasus hageja 14.05.
2. a Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu summas 1000 krooni (tl 18). Kokku on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 1250 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb talle

§ 150lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 625 krooni tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik 3