← Eesti

2-10-18539/9

Obsah (4)§ 1§ 29§ 150§ 23

2-10-18539 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2010.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-18539 Tsiviilasi Võlgniku OÜ väljakuulutamiseks

§ 1

lg 2 mõttes.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 4 Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankroti põhjuseks on konkurentsi teravnemine jaekaubanduse turul, kioskitel pole võimalik konkureerida suurte kaubanduskettidega. Toodud asjaoludel ja juhindudes

§ 1

lg 2; 29 lg 1 teen ettepaneku: Lõpetada OÜ Setena registrikood 11154166, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Dokumentide hoidjaks määrata Raimo Pääsuke Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 19.05.

  1. kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 14 päeva aega 30 000 krooni tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 19.05.2010.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli
  2. juuni 2010.a. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat OÜ Setena pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 103 787 krooni eest. Seisuga 03.05.2010.a. on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 39 572 krooni, sellest viivised on 2345.73 krooni. Võlad hankijate ees on summas 64 207 krooni. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku ainuke teadaolev vara on ajutise pankrotimenetluse käigus pangakontole makstud kassa jääk summas 10 000 krooni. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja tagasi nõudmise võimalusi, samuti võimalust esitada nõuet juhtorgani liikme vastu. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgniku kohustused ületavad tema varasid kümme korda. Vastavalt

§ 1

lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes 5 toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri ja võlgnikuga selle, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et 2009. aastal vähenes oluliselt klientide ostujõud ning oluliselt kasvas konkurents. Haapsallu rajati mitu uut kaubanduskeskust. Seega oli väikepoodnikul praktiliselt võimatu konkurentsis püsida. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt

§ 29

lg 4.

§ 29

lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata tema nõusolekul OÜ Setena seaduslik esindaja Raimo Pääsuke. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt

§ 150lg.

4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 14 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on olenevalt tööülesannetest 300-500 krooni tunnis. Ajutise halduri tasu on 6200 krooni. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 2046 krooni. Tasu palub ajutine haldur välja mõista Andres Alaver’ile. Kulutuste hüvitamist ajutine haldur ei taotle. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kuna võlgnikul on varalised vahendid, mille arvelt on võimalik hüvitada ajutise halduri tasu ning sellele lisanduv sotsiaalmaks, siis tuleb nimetatud kulud jätta võlgniku OÜ Setena kanda. 6 Võlgniku kanda jäävad ka muud ajutise pankrotimenetluse kulud (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv). Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.