3-10-1500/2

3-10-1500 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 02.07.2010.a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1500 Haldusasi K. L.´u kaebus Keila Vallavolikogu 10.05.2010.a otsuse nr 68/0510 tühistamiseks, teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ja hüvituse maksmiseks RESOLUTSIOON Tagastada kaebus K. L.´ule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates KAEBUS, KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. K. L. esitas 08.06.2010.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Vallavolikogu 10.05.2010.a otsuse nr 68/0510 tühistamiseks, teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ja hüvituse maksmiseks summas 113 400 krooni. Keila Vallavolikogu 10.05.2010.a otsusega nr 68/0510 avaldati umbusaldust Keila Vallavalitsuse liikmele K. L.´ule. Kaebaja leiab, et tema umbusaldamine kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 1 punkti 18 alusel on seadusevastane, kuivõrd tema puhul oli tegemist palgalise valitsusliikmega, kelle umbusaldamine nimetatud sätte alusel ei ole võimalik. Samuti on kaebaja seisukohal, et tema kui Keila Vallavalitsuse palgaline valitsusliige, kes on nimetatud ametisse volikogu otsusega, tuleb ametist ka vabastada volikogu otsusega (KOKS § 22 lõige 1 punkt 17). Vaidlustatud otsuses toodud õiguslikud alused käsitlevad umbusalduse avaldamist, mitte aga ametist vabastamise aluseid. Eeltoodut arvestades saab kaebaja arvates asuda seisukohale, et vallavolikogu otsust palgalise valitsusliikme ametist vabastamise kohta ei ole volikogu poolt vastu võetud ning palgalise valitsusliikme vabastamine on toimunud seadusevastaselt. Samas ei kahtle kaebaja selles, et ta on teenistusest (ametist) vabastatud, kuivõrd Keila vallavanema 11.05.2010.a käskkirja nr 9-k alusel määrati talle tema teenistusest vabastamisel kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust. Kaebaja märgib, et ei soovi teenistusse ennistamist ning taotleb avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lõike 3 alusel Keila Vallavalitsuselt hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.
2. Kohus leiab, et K. L.´u kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lõike 3¹ punkti 5 alusel keelduda. Vastavalt HKMS § 11 lõikele 31 punktile 5 tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
3. Kaebus on esitatud hüvitise saamiseks ATS § 135 lõike 2 alusel. ATS § 135 lõike 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. ATS § 2 lõike 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks: 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. Eeltoodust nähtub, et kohaliku omavalitsuse vallavalitsuse kui omavalitsusorgani (KOKS § 4 punkt 2) näol ei ole tegemist ametiasutusega, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. Samuti ei sisaldu vallavalitsuse liige ATS § 11 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20.02.1996.a määrusega nr 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine“ sätestatud kohaliku omavalitsuse ametikohtade loetelus. Seega ei kujuta vallavalitsuse liikmeks olek avalikku teenistust. Kohus märgib, et kuivõrd avalikku teenistust reguleeriv ATS ei käsitle valla- ja linnavalitsuse liiget avaliku teenistujana, siis ei muuda valla- ja linnavalitsuse liiget avalikuks teenistujaks ka asjaolu, et KOKS-e kohaliku omavalitsuse volikogu pädevust reguleerivas paragrahvis on osasid valitsusliikmeid nimetatud palgalisteks (vt § 22 lõike 1 punktid 17 ja 19). Kuivõrd kaebaja ei ole avalik teenistuja, siis puudub tal ATS-s § 135 sätestatud nõudeõigus. Eeltoodust lähtuvalt on kaebus perspektiivitu. Indrek Paukštys Kohtunik